Liberdade akademiku no autonomia kampus hamout ho aktu “Premanismu”

Che-Mlay, Dili, 19 dé Setembru 2025

banner 120x600
67 Views

G—NEWS (OPINIAUN) — Títulu artigu ida ne’e talvéz provoka ita-nia hanoin hodi husu, se mak halo aktu premanismu ka brutál iha aredor kampus UNTL? no Ita-Boot sira bele siik, se loos mak brani halo aktu ida ne’e iha fatin sagradu, fatin ne’ebe liberta ita nia-an. Fatin ne’ebé ita merese halulik no bolu nu’udar “el-libertador” hafoer-ona ho aktu brutál, dezumanu no intimidasaun, terrór no ta’uk?

Iha semana ne’e, mosu manifestasaun pasífiku husi movimentu universitária no joven, ativista sira halibur malu iha kampus sentrál UNTL, iha Uma Fukun Parliementu nia oin hodi ezije ba membru lejislador sira, reprezentante povu nian-lian atu hapara sosa karreta luxu no pensaun vitalisia inklui mós ezijénsia sira seluk, halakon lei manifestasaun ho distánsia 100 metros dook husi edifísiu públiku no aloka orsamentu estadu ba nesesidade fundamentál sira iha setór sosiál no ekonomia, liuliu iha setór produtivu sira hodi hadi’a povu nia moris, atividade ne’e hahú durante loron tolu nia laran (15-17 dé Setembru 2025).

banner 325x300

Durante loron tolu, remata ona ho “vitória boot ida”, mezmu  maioria membru parlamentu, liu husi sira nia chefe no delegasaun bankada hasoru ona estudante sira nia reprezentativu (portavoz), konkorda atu revolga/halakon lei pensaun vitalisia, no sei finaliza liu husi diskusaun plenária, no halakon ho projetu da lei foun iha 25 de Setembru 2025.

Mezmu sei hein nia rezultadu final iha loron hirak tuir mai, manifestante sira haksolok no hakilar dala ida tan hodi selebara susesu ida nee. Sira dehan ida ne’e “vitória povu Maubere” nian husi ita nia asaun koletivu.

Naroman ba mudansa mosu ona, iha ona pontu de entrada, liu husi akordu entre membru Parliementu Nacional (PN) no reprezentante manifestante sira atu hakotu “lei ha bokur-an” ka pensaun vitalisia tau nudar ajenda urujente hodi revolga ho lei produtu foun husi membru PN.

Selebra vitória ida ne’e liu husi prosesu naruk, tinan barak kona-ba aliansa movimentu estudante no foin-sa’e sira sempre halo manifestasaun beibeik kontra asuntu hanesan, iha tinan ida ne’e konsidera hanesan tinan determinante no vitória boot hodi bele selebra hamutuk ba tinan 50, loron deklarasaun proklamasaun da Independencia, 28 de Novembru 1975.

Maibé eventu importante ho vitória ne’ebé ita hotu atinji ona, iha estudante balun konsidera katak, tinan ida ne’e sai momentu moruk ba sira iha sira nia vida moris, sira nia imajinasaun sei nakonu ho memória ida, trauma no laran moras tanba hetan agresaun integridade fíziku, hetan baku, basa no obriga sai husi sala da aula.

Hahalok ida ne’e komete husi autoridade segurança, membru PNTL akontese iha sala da aula, iha Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL),  kampus sentrál iha tempu ne’ebé estudante sira halo manifestasaun pasífiku hasoru membru parlamentu sira.

Aktu brutál no dezumanu akontese iha kampus sentrál UNTL, iha loron (16 de Setembru 2025) komete husi membru Membru Polisia Nacional Timor-Leste (PNTL) no unidade Batalaun Ordem Publika (BOP), sira tama iha resintu kampus UNTL nian, tama iha sala-de-aula, halo asaun ba estudante sira, hakilar, baku, basa no hasai sira ho forsa , sai husi aula laran.

Tuir justifikasaun no autodefeza husi komandante PNTL Timor-Leste ne’ebé nia rona tutan ka relatóriu husi nia membru sira katak estudante sira mak provoka, tuda iha aula laran, tanba ne’e sira tama ba sala de aula no buka tuir atór sira ne’ebé dehan “provokador no tuda PNTL sira”.

Ema hotu kestiona husi esplikasaun Komandu-Jerál PNTL, tanba deit ho deskonfia, sira uza forsa, tama iha iha sala da aula, nein justifikasaun, evidensia husi membru PNTL no BOP, sira direitamente baku, basa, hakilar no duni estudante sira sai husi sal da aula? Membru PNTL konsiente katak ida nee aktu grave, violasaun direitus umanus, krime no hahalok “premanismu”.

Laiha regra ida iha nasaun demokratik iha mundo, iha nasaun hotu-hotu hodi orienta membru polisia hanesan iha Timor-Leste, PNTL ba “baku, basa, hakilar no duni iha ema nia area prifat (prifat), iha sala de aula universidade nian.

Tuir informasaun husi estudante nudar (vítima) sira dehan, hamutuk ho grupu balun, tuur iha sala da aula “tuur nonook” akompaña hela demonstrasaun ne’ebé akontese, no balun karik iha planu atu mai estuda ka ijame ka mai de’it iha sira nia sala da aula, kampus ne’ebé baibain sira konsidera hanesan espasu livre atu bele tuur iha ne’ebá, halo atividade aprendijajen.

Maibé derrepente membru PNTL, unidade BOP, iha kampus sentrál Universidade Nasionál Timor-Lorosa’e (UNTL), iha membru polísia hamutuk ho unidade BOP sira tama iha resintu kampus UNTL, tama iha sala-de-aula; halo asaun ba estudante sira, hakilar, baku, basa no duni sai sira ho forsa , sai husi aula laran. Hahalok aat ka dez-umanu ida ne’e akontese iha oras dadeer, dia 16 Setembru 2025 hahalok.

Iha vítima balun ne’ebé ha’u koko dada lia ho sira, tuir sira nia sasin, haktuir katak iha sala da ula UNTL, iha feto maizumenus na’in 4 no mane na’in 5, iha mos grupu estudante balun iha sala da aula seluk, sira dehan “ami tuur iha ne’e, derrepente membru PNTL ho BOP tama mai sala da aula, nein kolia didi’ak, ka husu ami nia klarifikasaun, derrepente baku no hakilar duni ami sai husi aula” sira hatete katak situasaun ne’e halo sira ta’uk tanba membru Polisia sira ne’e mai ho farda, arma no ho forsa obriga no baku estudante sira.

Se kampus ita konsidera hanesan fatin “virtude” hodi aprende siénsia, forma sai ema matenek no liberta ema, haktuir filosofia Paulo Freire nian” Edukasaun nudar pratika liberdade” liu husi edukasaun ita liberta ita nian-an. Maibé espasu seguru ida ne’e la’ós fatin seguru ona atu liberta ita nia-an. Situasaun inseguru ida ne’e sai preokupasaun boot ba ema hotu-hotu, foin-sa’e sira no estudante sira ne’ebé eskola iha UNTL no universidade seluk, tanba Liberdade akadémiku nia sentidu ameasadu iha risku boot nia laran.

Moris iha nasaun demokrátiku, ema hotu-hotu iha direitu atu goza saida mak Liberdade, respeita dignidade umanu tuir prinsipiu direitos umanus no konstitiuisaun RDTL. Mezmu ema hotu hetan privelejiu atu goza sira nia direitu umanus fundamental sira ne’ebe hatuur iha direitu no liberdade, estadu Timor-Leste mak iha dever no obrigasaun atu proteje, respeita no hakonu, maibé situasaun balun estudante sira sente la goza sira direitu atu goza Liberdade akadémiku no tratamentu ho dignu nu’udar direitu umanus fundamental no direitu konstitusionál.

Liga ba hahalok “premanismu” ne’ebe akontese ba estudante sira, akontesimentu nee fo ameasa boot ho ta’uk, disrupsaun, no preokupasaun boot ba Liberdade no autonomia akadémiku no la’ós hata’uk de’it estudante sira, inklui mós profesór sira, no komunidade akadémiku sira.

Liberdade akadémiku hetan rekoñesimentu no protesaun legál, lei internasionál proteje Kampus nu’udar espasu ba liberdade akadémika no integridade intelektuál. Iha mundo tomak, universidade no institiuisaun akademiku sempre goza sira nia liberdade no autonomia husi intervensaun liur, inklui polisia no militar.

Ema hotu-hotu, inklui (Estudante, profesór no funsionáriu akadémiku sira tenke livre hosi interferénsia polísia no livre ho nia autonomia rasik hodi asegura sira nia an, asesu direitu ba edukasaun, peskiza, espresaun opiniaun ho livre, maibé iha Timor-Leste la’ós oinsa seluk.

Liberdade akadémiku la’ós deit simplifika ho prosesu aprendizajen maibé mós refere ba livre iha kampus no iha liur wainhira halao nia atividade akademiku nomos hato’o nia opiniaun inklui halo atividade manifestasaun pasifika ka halibur malu, hato’o sira  krítiku, opiniaun no kontribuisaun dialetika ba interese públiku tanba iha rekonesementu internasional no protesaun legal.

Estudante, profesor no funsionariu akademiku sira tenke livre hosi interferénsia polísia no militár. Sira tenke livre no iha autonomia hodi asegura sira nia-an, asesu direitu ba edukasaun, peskiza, espresaun opiniaun ho livre. Inklui atividade manifestasaun pasífika ka halibur malu, hato sira  kritiku, opiniaun no kontribusaun dialetika ba interese públiku.

Tuir tratadu internasionál direitus umanus Paktu Internasional Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál (ICESCR), Paktu Internasionál Direitu Sivíl no Polítiku no Rekomendasaun UNESCO nian iha tinan 1997 proteje no garantia Liberdade akadémiku no autonomia universidade. Nune’e mós tuir Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) fornese salva guarda legál ne’ebé klaru la permite aktu abuzu sira hanesan  iha artigu 30 (Direitu ba liberdade, seguransa no integridade ema ida-idak nian).

Tuir Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) fornese salvaguarda legál ne’ebé klaru la permite aktu abuzu sira hanesan iha artigu 30 (Direitu ba liberdade, seguransa no integridade ema idaidak nian) husi Alinea 1-4 estipula katak: 1). Ema hotu-hotu iha direitu ba liberdade, seguransa no integridade ba nia an rasik. 2). Labele kaer ka dadur ema ida, wainhira hahalok ne’e la tuir dalan ne’ebé hakerek tiha ona iha lei ne’ebé hala’o daudaun nia laran, tenki hato’o beibeik detensaun eh dadur ema ne’e nian ba juís ne’ebé iha kbiit atu haree iha prazu legál nia laran. 3). Ema hotu ne’ebe lakon nia liberdade tenke simu kedas informasaun loloos no momoos kona- ba razaun tan sá nia dadur eh tama iha kadeia no mós nia direitu saida, no hetan lisensa atu ko’alia rasik ho advogadu eh hosi nia maluk eh ema ida-ne’ebé nia laran-metin ba. 4). Ema ida labele hetan tratamentu aat, ne’ebé la’ós umanu eh degradante.

Nune’e mos, Timor-Leste nu’udar nasaun demokrátiku, adopta no aplika prinsípiu direitus umanus no tradisaun direitu civil no polítika mai husi eransa espíritu luta ba ukun rasik-an. Espíritu ida ne’e mak haforsa no sunu heroi sira, povu maubere hodi hamrik kontra kualkér diskriminasaun, esplorasaun, tortura, tratamentu dezumanu no aktu brutál husi rejime Soeharto no nia militár sira ne’ebé oho Timoroan barak, akontese durante tinan 24 nia laran iha rejime autoritária husi okupasaun ilegál Indonesia.

Povu maubere hili dalan ukun rasik-an, livre husi hahalok dezumanu no krime hasoru umanidade no violasaun direitus umanus oioin husi rezime Indonesia. Iha 2002, depois Timor-Leste resutaura nia Indepedensia, povu maubere promete no hakbribi hotu hahalok a’at (dezumanu) sira ne’e, estabelese nasaun demokratiku, toleransia, paz, respeita dignidade umana no hakruuk ba lei no ordem sira ne’ebe konsagra tuir lei inan RDTL no adopta husi lei internasional sira.

Ita-nia ukun rasik-an ne’ebé povu maubere sosa ho sakrifísiu tomak, ho raan no ruin ita konklui hodi harii estadu demokrátiku ne’ebé Timoroan tomak sarani ho naran Republika Demokratika dé Timor-Leste (RDTL).

Ha’u gosta no adora tebes naran furak ida ne’e, tanba iha komponente ida iha laran, “Demokratiku”. Demokrátiku ne’ebé funda husi esperiénsia moruk, tanis no sakrifísiu boot. Naran RDTL ne’e mós hatuur no profunda ho estadu de direitu, hakesi ho lei inan, konstituisaun RDTL ne’ebé adapta valor estadu no prinsipiu direitus umanus sira iha artigu 16-61 ne’ebe valoriza dignidade umana, aliña ho prinsípiu direitus umanus no tratadu internasional sira.

Maibé durante dekada rua ho balun, iha era uku-rasik an, ha’u sente ita seidauk livre, se iha era ukun rasik-an ita sei hetan tratamentu dezumanu (hanesan animál) husi makaer podér sira, sira ne’ebé ita laran metin hodi asegura lei no orden, liuliu Polisia Nasional ne’ebé RDTL fó knaar no responsabilidade atu tau matan no haburas ita-nia demokrasia, respeita direitus umanus nakfilak sai “ajente terrór” hata’uk ita.

Iha situasaun ne’ebé konstituisaun fó mandatu ba ita atu halo protesta, maibé membru PNTL balun uza sira nia razaun tama kampus hodi halo aktu (premanismu) baku, basa, tebe no ameasa hanesan hahalok rejime Indonesia ba ita povu Maubere nia-oan. Hahalok hanesa ne’e kontinua akontese iha rai ida ne’e.

Tuir komentariu no preukupasaun joven sira ne’ebe uza kampus ka universidade hodi halo demostrasaun hasoru militar no rezime Indonesia dehan, sira dehan “uluk iha tenpu rezistensia”, militar no polisia tama iha kampus, baku, oho no halo aktu brutal no Violensia kontra direitus umanus; nee so akontese iha rezime militar Soeharto nian, maibé se aktu ida ne’e mosu iha era agora, entaun rezime Soeharto hahoris fila-fali iha rai RDTL depois de-ukun rasik an.

Sera que ida ne’e mak ita hakarak iha era ukun rasik-an? Ba ha’u, lae no ha’u hakribi hahalok aat hirak ne’e no husik sai memória moruk iha tempu pasadu, karik ba ema balun sira haraik hanesan ne’e?

Fila fali ba akontesimentu membru PNTL no BoP ne’ebé halo asaun ba estudante sira, hakilar, baku, basa no hasai sira ho forsa , sai husi aula laran, UNTL, kampus sentrál, ema balun sente no preukupa “keta rezime Soehrato moris fila-fali iha rai RDTL”.

Etudante sira ne’ebé sai vítima tuir konferénsia pers ne’ebé sira halo, sira nia ezijénsia mak Sira kondena maka’as asaun sira-ne’e no husu ho respeitu Komandu Jeral PNTL, ba governu Timor-Leste atu hapara forma intervensaun polísia nian hotu-hotu iha kampus UNTL nia laran no sala dé aula sira inklui mós Ensinu Superiór sira seluk. Kampus hotu-hotu iha Timor-Leste tenke livre husi intervensaun husi Polisia ne’ebé uza farda no armas iha aredor da kampus.

Tuir ha’u nia observasaun, Komando jerál PNTL laiha boa vontade atu bolu estudante vítima sira, no estrutura UNTL hodi komunika ba malu, diálogu no konfesa ka hakribi  hahalok membru PNTL no BOP ne’ebé akontese iha dia 16 Setembru iha sala da Aula UNTL.

Piór liután, Ministru Interior nega no lahatene katak aktu brutál, baku, ameasa no duni estudante sira iha sala da aula akontese. Nia husu evidénsia, haruka estudante sira lori lista PNTL no BOP nia naran ba aprezenta iha nia.

Ida ne’e mak akontese no públiku maioria, inan-aman, família, kolega, manorin/ dosente no estrutura UNTL (Reitor UNTL kondena maka’as ba atuasaun PNTL, konsidera ne’e ilegal) no povu Maubere iha media social no balun akompana iha media nasional, sira sente triste no kestiona, tanbasá no tanbasá hahalok a’at ida ne’e sempre mosu? Sera que laiha justisa, laiha ona liberdade akademiku no autonomia kampus, tanbasa hahalok “premanismu” mosu iha sala da aula UNTL.

Ida nee hatudu momos katak hahalok a’at ne’ebe ita hakribi sei kontinua buras, akontese bebeim ate iha 2025, pior liu-tan, iha media nasional no media sosial, Komando jerál PNTL no Ministru Interior lasente kestaun ida ne’e, karik hatene hela maibé lakohi rekoñese katak iha akontesimentu brutál iha sala da aula, Kampus UNTL?

To’o agora laiha solusaun, vídeo ne’ebé espalla momoos iha média sosiál, ema hotu akompaña katak hahalok brutál no dezumanu ida ne’e ema hotu hare no hakribi, maibé ida ne’e mak realidade kontinua akontese iha Kampus, fatin sagradu ne’ebé ema hotu-hotu tane aas hanesan fatin dé aprendizajen hafo’er ona ho brutalizmu.

Iha solusaun simples ne’ebe bele akontese, karik Komando Jeral PNTL no Ministru Interior refleta-an, rekonese sira nia membru nia hahalok “premanismu” ne’ebe akontese ona, bolu estudante sira ne’ebe sai vitima, halo dialogu ho sira no konfesa.

Hakribi hahalok premanismu ne’ebe povu Maubere kontra, promete no komuga “halulik” no tane aas direitus umanus, proteje liberdade akadémika; ida nee sai maneira ida atu restaura konfiansa públiku nian ba PNTL nu’udar instituisaun ne’ebé responsavel ba salvaguarda pás no justisa no asegura lei no ordem iha Timor-Leste lao tuir nia mandate ka servisu profesional.

Ikus liu, ministru interior tenke halo karta sirkular no produz lei nasional ida hodi bandu polisia sira halo intervensaun iha kualker atividade iha Kampus ka universidade iha Timor-Leste, no asegura katak kampus livre husi intervensaun husi farada no arma husi membru PNTL hodi nune membru akademiku sira inklui estudante sira bele goza sira nian Liberdade Akademiku no Autonomia de kampus iha Timor-Leste.

Hatutan Lian husi Vitima sira, estudante UNTL

relavante