Funu malirin ideolozia hahu suar no to nia tempu sei lakan makas

Hakerek-na'in: Carlos Calibro
Hakerek-na'in: Carlos Calibro
banner 120x600
149 Views

G—NEWS (OPINIAUN) — Nudar Politikus ita presiza Hatene no kompriende sistema Politika ne’ebe maka kada nasaun sira uza iha sistema politika nasaun nian nune presiza deskobre diferensa sira entre sistema ekonómiku sosialista, kapitalista no misturadu bele ajuda Politikus atu komprende vantajen no desvantajen sira hosi sistema ida-idak nune bele Jere jestaun Politika no nasaun tuir sistema Politika ne’ebe nasaun ida deside. Ida-ne’e mós ajuda Politiku atu komprende sira nia impaktu ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál nasaun ida nian.

Sistema ekonómiku bele define hanesan konjuntu mekanizmu no instituisaun sira ne’ebé hatán ba pergunta sira kona-ba saida, oinsá, no ba sé maka produz sasán no servisu sira. Sistema ekonómiku ida mós bele interpreta hanesan estratéjia ida atu hetan prosperidade.

banner 325x300

Nune ita presize deskobre diferensa Importante sira Entre Sistema Ekonómiku Sosialista , Kapitalista no Misturadu ka Campuran ho diak tanba nasaun ida-idak iha sistema ekonómiku ne’ebé diferente.

Sistema ekonómiku ne’ebé hili ho objetivu atu alkansa objetivu ekonómiku espesífiku, tuir karaterístika nasaun ida-idak nian no nesesidade ninia sosiedade nian.

Iha mundu iha tipu sistema ekonómiku oioin, inklui kapitalista, sosialista, no misturadu nune Sistema tolu ne’e iha diferensa fundamentál kona-ba oinsá sira jere rekursu no meius produsaun.

Iha ne’e ita presiza atu halo identifikasaun ba pontus prinsipal sira ne’ebe presiza deskobre nia diferensa sira entre sistema ekonómiku kapitalista, sosialista, no mistura sira maka hanesan tuirmai ne’e , ita bele halo analiza ita nian rai doben Timor Leste ne’e monu iha situasaun ida ne’ebe ? ita presiza halo deskobrementu ba leis sira ne’ebe relasaun ho rai, ekonomia,negosiu nune mos politika hodi ita rasik presiza koinese ita nia an rasik , iha ne’e ita bele halo identifikasaun pontus balun tuir mai :

  1. Propriedade

Kapitalista–> Ema ida-idak ka ema privadu sira hetan autoridade tomak atu jere sira nia ekonomia. Ida-ne’e signifika katak iha liberdade individuál ne’ebé konsideravel iha hala’o atividade ekonómika sira.

Sosialista–>Jestaun ekonomia hotu-hotu regula tomak husi governu. Sistema ida-ne’e mós hanaran sistema ekonómiku ne’ebé kontrola hosi sentrál.

Misturadu–>Área balu kaer hosi setór privadu no seluk hosi governu.

  1. Mekanizmu Merkadu nian

Kapitalista –> Ema ida-idak ka setór públiku ka privadu determina folin, produsaun, no distribuisaun sasán no servisu sira, ho intervensaun governu nian ne’ebé uitoan de’it ka laiha.

Sosialista–>Governu planeia no regula produsaun, distribuisaun, no folin sira, ho mekanizmu merkadu livre uitoan de’it ka laiha.

Misturadu–>Governu superviziona no kontrola ekonomia, enkuantu setór privadu no públiku hetan liberdade atu determina sira-nia atividade ekonómika rasik.

  1. Papél Governu nian

Kapitalista–>Autoridade governu nian limitadu, abranje seguransa no moris di’ak sidadaun sira nian, hanesan bandu produsaun narkótiku no droga ilegál sira seluk.

Sosialista–> Intervensaun governu nian substansiál ba prosperidade ekuitativa no auzénsia opresaun ekonómika.

Misturadu–>Governu hala’o papél ida hodi fornese regulamentu sira, infraestrutura, servisu públiku sira, no rede seguransa sosiál ida, enkuantu permite setór privadu atu hala’o operasaun.

Iha ita nian rai doben Timor Leste nian ita hotu hatene katak ita nian nasaun ladeside ofisialmente atu aplika sistema ekonomia ida ne’ebe maibe pratikamente iha kooperasaun servisu sira ,legislasaun sira responde senario ekonomia misturadu nian nune governu lakonsege Intervensaun governu nian substansiál ba prosperidade ekuitativa no auzénsia opresaun ekonómika tuir lolos ita nian rai ne’ebe maka kiik no kiak Governu maka  planeia no regula produsaun hotu hotu inklui distribuisaun sira , no folin sasan sira, ho mekanizmu merkadu livre uitoan de’it ka laiha no Timor Leste Presiza halo Politika ida ne’ebe maka klaru konba ekonomia atu nune Jestaun ekonomia hotu-hotu regula tomak husi governu ka Sistema ida-ne’e mós hanaran sistema ekonómiku ne’ebé kontrola hosi sentrál dalan ida ne’e maka foin povu sira ne’ebe maka kapasidade finanseiru ki’ik bele iha kapasidade hodi bele hadian sira nian vida moris.

relavante