G-NEWS (OPINIAUN) – Artigu ida ne’e responsabiliza hosi hakerek na’in, no redasaun iha lejimitimidade atu halo publikasaun de’it.
República Democrática de Timor-Leste (RDTL) nasaun ki’ik, ne’ebé hetan nia restaurasaun da independensia loron 20 fulan Maiu tinan 2002 liubá, iha era milenium rua nulu resin ida (Século XXI), iha ne’ebé lori ho tempu naruk hodi hari sai Estadu ida ne’e. Realidade luta Timor-Leste nia naruk tebes, iha ne’ebé durante tempu naruk iha milenium XXI mosu buat oin-oin. Perguntas mak ne’e tamba sa mak lei sira ne’e tenke kopia paste husi rai seluk?. Kopia deit mos kontinua kopia sala, no inventa mos inventa sala.
Timor-Leste adopta mos ninia ho kultura rasik, Timor-Leste labele buat hotu kopia paste husi nasaun Portugal nia deit. Exemplu: hari’i insitituisaun Polícia Científica de Investigação Criminal (PCIC) la dun halo estudu klean, depois PCIC hakarak re-estrutura fali Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL). Pergunta mak ne’e tamba sa mak PCIC iha fali PNTL nia okos?. Tamba ita hakarak hari’i institusaun Estadu la bazeia ba estuda ida klean katak ita persiza ka lae?. La’os tamba iha Portugal iha tipu institusaun hanesan PCIC entaun ita mos nakdedar hari’i ita nian, depois ita baruk ona ita desolve no ita restrutura tun sae. Se nune’e bebeik, nasaun ka Estadu mak sofre.
PCIC nia existensia dekada ida resin ona, povu sira iha Dili balun hatene institusaun ida ne’e, maibé barak mak seidauk hatene tamba la iha sosializasaun dezde hari’i. PCIC ne’e hari’i iha tempu ne’ebé Xanana Gusmão mak sai Primeiru Ministru, agora tenki akaba PCIC iha biban ne’ebé maun Xanana Gusmão sai tan Primeiru Ministru iha mandatu 2023-2027. Dadaun ne’e ita seidauk hatene Xanana Gusmão nia hakarak saida, maibé nia deklara ona ba públiku katak nia hakarak halo integrasaun PCIC ba Komandu Geral PNTL nia okos, maibé la dehan katak atu halo integrasaun ba institusaun PNTL. Tan ne’e mak seidauk klaru katak PCIC atu sai hanesan unidade ida iha PNTL nia okos ka hanesan kontinua nafatin PCIC maibé tutela deit iha Komandu Geral PNTL nia.
Ita mos seidauk hatene los, Xanana Gusmão ho nia membru Governante foun atu bele altera lei sira ne’ebé atribui ba PCIC ho nia mandatu, no ba fali Komandu Geral PNTL nia okos. Signifika katak estatementu polítika Xanana Gusmão iha inagurasaun IX Governu konstitusional 1 Jullu 2023 atu re-estrutura PCIC, maibé tenki lao tuir dalan legál. Ema barak nia deskonfia katak talves kazu seluk ne’ebé akontese iha Loes ho Fomentu ne’ebé involve instituisaun PCIC ho Intelejensia mak sai hanesan malisan at ba institusaun rua ne’e.
Karik kazu Loes ho Fomentu la akontense karik ita hotu hatene PCIC sei la’o normal hela. Tamba ita hatene reforma Polícia Científica de Investigação Criminal ho Servisu Nasional Intelejensia (SNI) la’os sai hanesan asuntu ne’ebé bo’ot, tamba istória hatudu katak Xanana Gusmão nia kapasidade hare ba buat bo’ot do que ba buat ki’ik hanesan PCIC ho SNI.
Iha parte seluk, husi Diretur Ezekutivu Fundasaun Mahein (FM), Nélson Belo hatete saida los mak babeur PCIC to’o hetan julgamentu husi IX Governu konstitusional hetan pena re-estutura?. Atu hetan resposta ida ne’e, tuir ema ai-leba sira talves sira dehan tamba PCIC lakoi hakruk ba Xanana Gusmão durante iha liur.
Ema balun dehan institusaun saida deit iha Timor-Leste tenki hakruk ba Xanana Gusmão. Ema sira seluk iha partidu polítiku sira dehan, so Avo Nana deit, tan ne’e mak diak liu bubarkan PCIC. Balun fali dehan PCIC ne’e halo atuasaun la tuir lei, tan ne’e mak Avo Nana la gosta, balun fali dehan Avo Horta mak la gosta tamba PCIC ba hafuhu nia atividades iha Loes ho Fomentu. Balun fali dehan Xanana Gusmão katuas ona, tantu nia hakarak hari’i ne’e nia dereitu, maibé mos nia hakarak sobu ne’e mos nia direitu. Resposta ba perguntas sira iha leten, mai husi ema grupu oin-oin ho nia background oin-oin nune’e mos ho nia situasaun oin-oin iha nia viagem moris iha nasaun ida bolu Estadu da Lei e la’os Estadu da Homen.
Reprezentantes sira iha uma fukun Parlamentu Nasional-RDTL mos fó nia resposta, maibé to’o agora ita seidauk rona ho lolos ho momos tamba sira nai lian ba resposta perguntas tamba sa mak ita bongkar pasang PCIC. Iha mos lian ema sira ne’ebé faan modo sira dehan, karik ami nia modo folin diak ne’e mak kapas, do que imi bongkar pasang hodi lakon osan deit. Nusa mak la hanoin ami atu sosa netik ami nia modo. Imi mos la hanoin kona-bá imi nia hakarak tama Association of South East Asian Nations (ASEAN) ne’e sira mai ho road map ida ne’ebé rebo-rebo. Maibé imi hanoin deit mak banghkar pasang, depois la hanoin ami povu ki’ik sira. Perguntas ba perguntas kontinua mosu, maibé oinsa mak Avo Nana atu rona, mas fiar ka lae, PCIC tenki ba Komandu PNTL nia kaliling hun.
Ikus liu, nia konkluzaun katak durante tinan 20 nia laran, ita kria institusaun Estadu barak, maibé to’o agora Timor-Leste nia oan sira seidauk hatene tamba sa mak ita osan barak los gastu ba kria institusaun barak los maibé problema iha ko’ordenasaun. Tamba ita nia dezenvolvimentu ne’e la bazeia ba estudus maibé bazeia ba hanoin hosi katuas bo’ot sira ne’ebé aplika teoria segredu surpreza. Karik iha kesempatan sira liu ba PCIC la hetan tentasaun iha Loes ho Fomentu, dala ruma kolega sira ne’ebé servisu iha PCIC ho institusaun seluk ne’ebé kestiaona, la’os ulun moras kona-bá institusaun ne’ebé sira hakna’ar ba hodi halakan sira nia ahi matan dapur nia. Espera katak ida ne’e la’os sai malisan at, maibé sai bensa hosi Maromak. Ita hein nasib PCIC ba loos ne’ebé, hein mak hein no hein bebeik.
*Hakerek Na’in: Moises Vicente
Iha Fundasaun Mahein (FM), Alumni Universidade da Paz (UNPAZ), Faculdade de Direito no Alumni Instituto Superior Cristal, Departemento Sociologia (2022) no Ativista. Artigo ida ne’e la representa institusaun ne’ebé hakerek na’in haknar ba, maibé idea no argumentu sira ne’ebé lekar iha artigu ne’e nudar opinião pesoál. Iha sujestaun ruma bele haruka iha e-mail: moisesvicente59@yahoo.com ou telefone +67077291406.