OJE 2026—dalan ba transformasaun nasionál no esperansa foun

Ekipa Redasaun

banner 120x600
14 Views

G—NEWS (DILI) — Iha loron 1 fulan-Outubru tinan 2025, Governu Konstitusionál da-IX ne’ebé lidera hosi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão ofisialmente submete ona Projetu Orsamentu Estadu (OJE) ba tinan fiskál 2026 ba Parlamentu Nasionál Timor-Leste (PN). Dokumentu OJE ne’e antes ne’e hetan ona aprovasaun iha prinsípiu durante reuniaun estraordinária Konsellu Ministru nian, iha loron 30 fulan-Setembru.

Primeiru-Ministru aprezenta orsamentu diretamente ba Prezidente Parlamentu Maria Fernanda Lay, akompaña hosi Ministra Finansas Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, Vise Ministra Finansas Felícia Claudinanda Cruz Carvalho, Vise Ministru Asuntu Parlamentár Hugo da Costa, no funsionáriu balun hosi Ministériu Finansas.

banner 325x300

OJE nia tema maka “Investe iha Transformasaun Nasionál, Integrasaun Rejionál, no Dezenvolvimentu Inkluzivu,” fraze ida ne’ebé reflete vizaun governu nian atu hasa’e reziliénsia ekonómika, hametin infraestrutura, no habelar servisu públiku sira iha área hotu-hotu.

Dezde hetan independénsia iha tinan 2002, Timor-Leste hasoru dezafiu signifikativu hodi harii instituisaun estadu nian, hametin governasaun, no rezolve pobreza estruturál. Iha kontestu ida-ne’e, orsamentu estadu la’ós simplesmente halibur númeru—ne’e espresaun konkreta ida kona-ba povu nia esperansa ba futuru ida ne’ebé justu no prósperu liu. Filozofia ida ne’ebé realista sita katak mudansa boot tenke harii hosi realidade situasaun nian: rekursu ne’ebé limitadu, kapasidade institusionál ne’ebé dezenvolve hela, no presaun atu fó rezultadu imediatu ba povu.

Ba povu timoroan, ne’ebé barak mai hosi área rurál no illa remota, liu oitoan de’it tinan sanulu hafoin konflitu, orsamentu estadu nian sai hanesan “roteiru” ida ba moris di’ak: asesu ba kuidadu saúde ne’ebé adekuadu, eskola adekuadu, eletrisidade konfiável no bee-moos. Iha analojia teolójika populár, hanesan to’os-na’in ida kuda fini iha rai ne’ebé uluk mamuk—orsamentu mak fini, servisu públiku mak bee no adubu, no kolleita mak moris sira ne’ebé transforma ona.

Ho dalan ida ne’e, Esbosu Orsamentu Estadu 2026 hanesan figura makroekonómiku ida, no promesa konkreta ida ba sidadaun hotu katak estadu prezente, katak investimentu halo daudaun atu dezenvolve ema, no katak sustentabilidade nu’udar prinsípiu xave ida.

Orsamentu ne’ebé propoin hamutuk biliaun US$2.291, ne’ebé kalkula bazeia ba perspetiva makroekonómika no projesaun kresimentu, nomeadamente kresimentu Produtu Internu Brutu (PIB) 4.3% ba 2024 no 4.5% ba 2025–2026.

Deskrisaun alokasaun hatudu katak orsamentu dirije ba área prioridade haat: (1) kapitál sosiál—saúde, edukasaun, no protesaun sosiál; (2) infraestrutura—estrada, eletrifikasaun, telekomunikasaun, bee moos; (3) diversifikasaun ekonómika—agrikultura, peska, turizmu, no setór privadu; (4) fortalesimentu institusionál—reforma servisu públika, jestaun finanseira públika, desentralizasaun, no governasaun.

Durante prosesu elaborasaun orsamentu, Ministériu Finansas, hala’o “Viajen Orsamentál” iha loron 13 fulan-Juñu tinan 2025, hodi konvoka autoridade oioin—hodi formula prioridade no envolve ho públiku.

Governu foka ba medida orsamentu no mós subliña modelu gastu públiku tenke efisiente no sustentável liu. Dokumentu estratéjia orsamentu nian nota katak “estratéjia ida-ne’e reflete mudansa ida hosi kreximentu ne’ebé dudu hosi gastu públiku ne’ebé boot ba modelu ida ne’ebé sustentável liu liuhosi aumentu efisiénsia setór públiku no partisipasaun privadu ne’ebé boot liu.”

Porezemplu, dokumentu ne’e hateten katak tetu gastu indikativu ba 2026 uluk estabelese iha US$1.85 billoens hanesan limite superiór ne’ebé maka apertadu liu.

Realistikamente, ida-ne’e reflete buat rua: dahuluk, rekoñesimentu ida ba limitasaun fiskál—nasaun ki’ik ida ho ekonomia ida ne’ebé depende maka’as nafatin ba fundu hosi setór mina no gás; segundu, konxiénsia ida katak efikásia gastu nian importante liu duké volume gastu nian.

Liután, instituisaun internasionál hanesan Fundu Monetáriu Internasionál (FMI) nota ona katak Timor-Leste nia estratéjia fiskál fó énfaze ba efisiénsia gastu no sustentabilidade ba tempu naruk.

Ida-ne’e krusiál tanba iha projesaun katak fundu públiku ne’ebé finansia liuhosi gastu ne’ebé maka’as liu hosi “Fundo Petrolíferu” bele hamosu risku ba tempu naruk.

Tuir nia submisaun ba Parlamentu Nasionál iha loron 1 fulan-Outubru, prosesu lejislativu hahú: tuir kalendáriu ofisiál, Komisaun C sei loke semináriu “Panorama Orsamentu 2026” iha loron 16–17 fulan-Outubru, ho audiénsia públika iha fulan-Outubru, tuir fali ho debate jerál no votasaun iha loron 5–7 novembru no votasaun finál iha loron 10–24 fulan-Novembru, molok aprovasaun finál haruka ba Prezidente Repúblika iha loron 25 Novembru.

Etapa ida-ne’e hatudu katak orsamentu nu’udar desizaun polítika no produtu hosi diálogu demokrátiku ne’ebé envolve elementu hotu estadu—lejisladór, governu, no sosiedade sivíl.

Ba Timor-Leste nia kultura demokrátiku, ne’ebé sei iha hela prosesu konsolidasaun, ida ne’e krusiál: partisipasaun públika no transparénsia orsamentál mak fundamentu ba lejitimidade.

Maski diresaun orsamentu parese di’ak, dezafiu oioin sei iha. Primeiru, kapasidade atu implementa despeza públika—dokumentu estratéjia orsamentál nota katak iha inísiu tinan 2025, iha projetu infraestrutura ho dolár amerikanu biliaun 1,2 ne’ebé hetan ona aprovasaun maibé seidauk halo tenderizasaun ka seidauk hahú implementasaun (“la ezekuta”).

Segundu, dependénsia ekonomia nian ba setór estrativu no utilizasaun fundu mina-rai/gás, ne’ebé limita fleksibilidade fiskál. FMI fó avizu katak “risku ne’ebé asosiadu ho projetu Greater Sunrise tenke jere ho kuidadu hosi parte interesada hotu.”

Terseiru, dezafiu iha nivel desentralizasaun no governu lokál—oinsá atu asegura katak alokasaun orsamentu to’o ba suku, aldeia, no área remota sira ho efisiente.

Tema “Investe iha Transformasaun Nasionál, Integrasaun Rejionál, no Dezenvolvimentu Inkluzivu” abranje dimensaun estratéjiku tolu:

  1. Transformasaun Nasionál: Ida-ne’e signifika liu duké kreximentu ekonómiku de’it, maibé mós mudansa estruturál—sai nasaun ida ne’ebé auto-sufisiente liután ho ema sira ne’ebé saudavel no kompetente liután, instituisaun ne’ebé forte liután, no ekonomia ida ne’ebé diversifikadu liután.
  2. Integrasaun Rejionál: Timor-Leste tama iha faze foun ida iha nia relasaun ho rejiaun Sudeste Aziátiku no mundu—liuhosi adezaun iha Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN) no kooperasaun internasionál ne’ebé metin liután. Infraestrutura, telekomunikasaun, no asesu ba merkadu rejionál sira halo parte iha integrasaun ida-ne’e.
  3. Dezenvolvimentu Inkluzivu: Ida-ne’e subliña katak dezenvolvimentu la’ós de’it ba sidade sentrál ka ema balun ne’ebé hili, maibé ba sidadaun hotu—hosi grupu étniku iha territoriu nasionál.

Ho aprosimasaun ida-ne’e, governu iha esperansa atu kria espiral pozitivu ida: gastu públiku ne’ebé alvu ho di’ak ↦ hadi’a servisu sira ↦ konfiansa públiku ne’ebé aumenta ↦ ne’ebé iha nia fatin apoia estabilidade polítika no investimentu privadu.

Tuir mídia, durante aprezentasaun orsamentu, Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão haktuir:

“Ami entrega ona proposta Orsamentu Estadu 2026 nian ba prezidente parlamentu… Hafoin ne’e sei fahe ba komisaun sira, ne’ebé sei analiza…”

Deklarasaun ida-ne’e hatudu governu nia afirmasaun katak desizaun finál kona-ba orsamentu sei iha nafatin Parlamentu—ne’ebé hala’o papél fiskalizasaun lejizlativa.

Iha médiu prazu, implementasaun Orsamentu Estadu 2026 sei determina karik Timor-Leste bele hakotu ninia dependénsia ba setór petróleu/gás no hasa’e kapasidade nasionál kona-ba rekursu umanu no instituisaun sira. Se susesu, fluxu gastu públiku ne’ebé produtivu liu bele haburas kreximentu setór privadu nian—agrikultura modernu, peska sustentável, turizmu bazeia ba komunidade—ikusmai kria empregu no hamenus kiak.

Iha longu prazu, se reformas fiskal no jestaun orsamentu halao ho efetivu, Timor-Leste bele hametin nia seguransa fiskal; ho liafuan seluk, ida-ne’e sei la depende de’it ba finansiamentu esternu ka estrativu sira, maibé sei iha fundasaun ekonómika ida ne’ebé metin liu. Ida-ne’e reflete filozofia ida ne’ebé realista: la’ós mehi kona-ba paraízu ida iha kalan ida, maibé harii fundasaun sólidu ida hosi fatuk ki’ik sira ba estrutura boot ida iha futuru.

Eduardo de Jesus, akademika ida ko’alia ba G—NEWS (sesta-feira, 17102025) katak, governu tenke prioritize povu nia moris, liuhosi orsamentu jerál estadu 2026, nune’e povu bele sente hosi orsamentu povu nian.

“Se ita la fó prioridade ba  setor importante sira hanesan edukasaun, saúde, agrikultura, infraestrutura no seluk tan, signifika povu sei la sente loloos hosi orsamentu povu nian”, haktuir Eduardo.

Iha parte seluk, faan-na’in ida iha Merkadu Manleu, Margarida Belo, informa, governu tenke tau prioridade ba produtu lokal.

“Ami nia produtu lokál, ami faan iha merkadu la folin, ami husu ba governu atu sosa, se lae ami nia sasan sira ne’e to’o dodook de’it”, Margarida ko’alia.

“Maibé ami fiar katak, Avo-Nana hadomi nia povu”.

Esbosu Orsamentu Estadu 2026 ne’ebé propoin hosi governu ho lideransa hosi Kay Rala Xanana Gusmão la’ós de’it figura ida iha surat-tahan, maibé manifestasaun ida hosi intensaun atu kari fini mudansa nian—hosi ema ho kualidade di’ak liu, ekonomia ida ne’ebé diversu liu, ba instituisaun sira ne’ebé forte liu.

Ho tema “Transformasaun Nasionál, Integrasaun Rejionál, no Dezenvolvimentu Inkluzivu”, orsamentu ida-ne’e reflete konxiénsia katak progresu labele depende de’it ba kreximentu ekonómiku maibé tenke akompaña ho ekidade no sustentabilidade.

Maibé, susesu hosi planu ida-ne’e depende ba implementasaun ne’ebé konsistente. Orsamentu substansiál ida maka signifikativu de’it se “fini” ne’e kuda, rega, no hakiak ho badinas. Reforma fiskál, kapasitasaun, envolvimentu públiku, no fiskalizasaun parlamentár mak pilár krusiál sira atu garante katak povu nia esperansa la sai aspirasaun de’it maibé sai realidade.

Ba oin, públiku no observadór sira sei asiste oinsá prosesu lejizlativu, implementasaun orsamentu, no rezultadu konkretu iha terrenu fó resposta ba pergunta ne’ebé sempre mosu: orsamentu ne’e sei loke kapítulu foun ba Timor-Leste, ka sei sai nafatin esperansa ne’ebé adia? Tempu no serbisu maka’as sei fó resposta.

relavante