G—NEWS (DILI) — Iha loron 12 fulan-Maiu tinan 2025, empreza globál teknolójiku Starlink, parte husi SpaceX ne’ebé lidera husi Elon Musk, nomeia ofisialmente Gardamor ISP Lda, fornesedór servisu internet lokál, nu’udar distributór ofisiál husi Starlink iha Timor-Leste.

Anúnsiu ne’e konfirma liuhosi notifikasaun direta hosi Starlink ba Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC), autoridade nasionál ne’ebé regula setór komunikasaun nian.
Iha entrevista eskluzivu, Eduardo Belo Soares—Gattot, Diretór Ezekutivu Gardamor ISP Lda, espresa ninia entuziazmu:
“Ami sente kontente atu lori Starlink nia servisu internet satélite revolusionáriu ba ami nia kliente sira,” dehan Eduardo Belo Soares—Gattot, Diretór Ezekutivu Gardamor ISP Lda nian.
Deklarasaun ne’e reflete ba vizaun ida kona-ba Timor-Leste ne’ebé igualdade dijitalmente—iha-ne’ebé asesu ba informasaun, edukasaun, no oportunidade ekonómika la depende ona ba lokalizasaun jeográfika.
Starlink uza konstelasaun ida hosi satélite rihun ba rihun ho órbita rai-ki’ik ne’ebé hale’u rai iha altitude ki’ik, fornese ligasaun internet ho velosidade aas, ho latência ki’ik, maski iha área remota. Teknolojia ida-ne’e dezeña espesifikamente atu rezolve dezafiu konetividade nian iha área ne’ebé susar atu alkansa liuhosi rede fibra ótika ka sinál selulár konvensionál.
Ba Timor-Leste, ne’ebé 70% nia territóriu, teknolojia ne’e lori esperansa foun. Iha estudu polítika dijitál ida hosi Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál Timor-Leste, liu metade hosi populasaun iha liur hosi sentru urbanu iha nafatin difikuldade hodi hetan asesu ba informasaun online.
Nomeasaun Gardamor nu’udar distribuidor ofisial la’os sem razaun. Kompañia ne’e koñesidu ba nia rekorde iha alkansa área remota no pioneiru ba servisu internet bazeia ba komunidade.
Liuhusi kolaborasaun ne’e, Gardamor ISP Lda, nia alvu atu fornese asesu internet satélite ba eskola, fasilidade saúde, sentru administrasaun suku, no uma-kain sira iha teritóriu nasionál tomak.
Movimentu ida ne’e tuir Timor-Leste nia Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030, ne’ebé identifika importánsia husi inkluzaun dijitál nu’udar elementu xave iha dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál.
“Ida-ne’e hametin ami nia kompromisu ba inovasaun no hakbiit komunidade sira liuhosi asesu di’ak liu ba informasaun no teknolojia iha rai laran.” Gattot realsa.
La’ós ligasaun internet de’it, inisiativa ne’e kona mós fundamentu sosiál no demokrátiku Timor-Leste nian. Iha era pós-konflitu, asesu ba informasaun hanesan direitu ida, no mós nesesidade urjente ida atu hametin koezaun sosiál, partisipasaun sidadaun no sistema governasaun ne’ebé transparente.
Iha kontestu jornalizmu no komunikasaun públika, servisu Starlink iha poténsia atu harahun izolamentu informasaun ne’ebé durante ne’e sai obstákulu boot ba mídia lokál iha área fronteira no illa ki’ik hanesan Ataúro no Jaco.
Regulasaun kona-ba utilizasaun espektru satélite, folin subskrisaun ne’ebé relativamente aas, no nesesidade ba formasaun dijitál iha nivel lokál sei sai serbisu uma nian ba Gardamor no governu.
Ho Starlink nia to’o liuhusi Gardamor ISP Lda, Timor-Leste fó pasu signifikativu ida ba soberania dijitál—iha-ne’ebé laiha labarik ida mak husik hela iha kotuk tanba sinál, laiha profesór ida mak hanorin iha izolamentu, no laiha sidadaun ida mak moris lahó informasaun.


















 loading="lazy" />
loading="lazy" />