G—NEWS (DILI) — Fundasaun Mahein (FM) destaka kona-ba Dekretu Nú. 01/PM/1/2025 ne’ebé fó sai husi Primeiru-Ministru IX Governu Konstitusionál iha loron 20 fulan-Janeiru tinan 2025. Dekretu ne’e delega autoridade relasiona ho Servisu Intelijénsia Nasionál (SNI) ba Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru. Movimentu ida-ne’e hamosu debate kona-ba ninia kumprimentu ho regulamentu sira ne’ebé eziste.
FM refere ba Lei No. 9 husi 2008 kona-ba Sistema Intelijénsia Estadu nian, ne’ebé iha Artigu 13 alínea 2 hateten katak, SNI nu’udar instituisaun ne’ebé diretamente iha Primeiru-Ministru nia okos no responsavel, ho autonomia administrativa no finanseira. Ezisténsia SNI iha estrutura ida-ne’e subliña importánsia supervizaun direta hosi Primeiru-Ministru nu’udar autoridade aas liu iha nasaun ne’e.
Aleinde ne’e, Lei Nú. 3 husi 2009 konfirma katak, SNI hanesan instituisaun ida ne’ebé diretamente dependente ba Primeiru Ministru, hametin argumentu kona-ba importánsia husi kontrolu estratéjiku ba SNI hodi mantein efikásia no akuntabilidade husi operasaun ajénsia intelijénsia nian.
Iha konferénsia imprensa, kuarta-feira, iha loron 5 fulan-fevereiru tinan 2025 semana ne’e, Diretór Fundasaun Mahein Nelson Belo, afirma katak, maski delegasaun autoridade ba Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru ne’e válidu legalmente, maibé iha buat balun ne’ebé tenke tetu didi’ak.
FM subliña nesesidade atu iha supervizaun ne’ebé klaru no mekanizmu monitorizasaun ne’ebé efetivu atu nune’e desizaun hotu-hotu ne’ebé foti la’o tuir nafatin objetivu atu mantein seguransa nasionál. La ho fiskalizasaun ne’ebé transparente, preokupasaun bele mosu kona-ba abuzu autoridade ne’ebé bele ameasa estabilidade estadu nian.
FM mós fó hanoin katak kontrolu estratéjiku husi Primeiru-Ministru tenke mantein nafatin, maski delegasaun autoridade téknikamente permitidu. Ida-ne’e importante atu garante katak SNI kontinua funsiona tuir prinsípiu sira ne’ebé estabelese ona, nune’e mós atu evita konflitu internu sira iha estrutura governu nia laran.
Liután, Fundasaun Mahein rekomenda atu governu fó esplikasaun klaru liután kona-ba limitasaun no objetivu delegasaun ne’e nian. Diferensa iha interpretasaun ne’ebé bele mosu kona-ba desizaun ne’e bele hamosu konflitu legál potensiál ne’ebé presiza rezolve kedas atu nune’e labele perturba lala’ok administrasaun estadu nian.
FM subliña tan kona-ba importánsia husi komunikasaun nakloke husi governu ba públiku, atu garante komprensaun klaru kona-ba objetivu no kritériu husi desizaun ne’e, no atu hasa’e konfiansa públiku nian iha prosesu demokrátiku no governasaun transparente nasaun nian.