Koñese Fisur: Sintoma, Kauza no Solusaun

banner 120x600
125 Views

G-NEWS (DILI) — Boils ka lian Tétun mak fisur, ka iha termu médiku ne’ebé koñesidu hanesan furuncles, maka infesaun kulit nian ne’ebé jeralmente kauza hosi baktéria Staphylococcus aureus. Kondisaun ida-ne’e dala barak mosu hanesan bubu mean ne’ebé maka nakonu ho pus. Bokur bele akontese iha parte oioin isin nian, liuliu iha área ne’ebé maka hetan beibeik friksaun ka mear, hanesan oin, kakorok, kabun-laran no kosar-been.

Maski fisur maka komún no dala barak la perigu, importante atu komprende nia sintoma, kauza, no tratamentu. Tratamentu ne’ebé loos bele prevene komplikasaun no aselera prosesu kura nian.

banner 325x300

Iha nota ida-ne’e, ita sei diskute sintoma prinsipál hosi fisur, métodu tratamentu ne’ebé efetivu, no medida prevensaun ne’ebé bele foti. Hein katak informasaun ida-ne’e bele ajuda lee-na’in sira atu komprende di’ak liután kondisaun ida-ne’e no foti asaun apropriadu bainhira hetan bubu.

Iha ne’e nota kona-ba sintoma prinsipál hosi fisur no oinsá atu hetan tratamentu.

Sintoma prinsipál sira hosi fisur:

  1. Bubu Mean: Bubu mean ki’ik sira mosu iha kulit ne’ebé sente moras.
  2. Bubu: Área ne’ebé hale’u bubu bele bubu no sente manas.
  3. Moras: Moras ne’ebé aumenta bainhira hanehan ka kona.
  4. Pus: Bubu bele hamosu pus mean ka mutin bainhira nakfera.
  5. Isin-manas: Iha kazu balu, bele akompaña ho isin-manas kmaan se infesaun ne’e da’et.

Oinsá atu trata ferida:

  1. Kompresa Manas: Uza hena moos ne’ebé tau iha bee manas, komprime fermentu durante minutu 20-30, dala barak iha loron ida. Ida-ne’e ajuda aselera prosesu tasak fermentu nian.
  2. Mantein Limpeza: Fase área ne’ebé hale’u fermentu ho sabaun antibakteriál atu prevene infesaun liután.
  3. Evita Boils ka Fisur: Labele koko atu hasai ka hasai pus ho forsa atu evita hada’et infesaun.
  4. Ai-moruk atu hamenus moras: Uza ai-moruk sira hanesan ibuprofen ka paracetamol atu hamenus moras.
  5. Antibiótiku: Se ferida la hadi’a iha loron balun nia laran, ka se iha sintoma infesaun ne’ebé grave liu, konsulta ho doutór. Doutór bele fó antibiótiku.
  6. Operasaun: Iha fisur boot ka rekorrente, doutór bele presiza halo prosedimentu ida atu hasai pus.

Bainhira atu ba haree médiku:

  • Se fisur la hadi’a liutiha loron 2-3.
  • Se fisur sai boot liu ka moras sai aat liu.
  • Karik iha sintoma isin-manas maka’as ka sintoma infesaun seluk.

Ho tratamentu ne’ebé loos, maioria fisur bele kura iha semana balun nia laran. Asegura atu mantein limpeza no evita fatór risku ne’ebé bele kauza fisur atu mosu fali.

Redasaun G-NEWS

relavante