PM Xanana elojia Konsellu Imprensa ba forum diálogu 2025

Imajen (GPM/2025: Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, hala'o abertura ba The Dili Dialogue Forum 2025", âmbitu aniversáriu Konsellu Imprensa Timor Leste ba dala-9
Imajen (GPM/2025: Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, hala'o abertura ba The Dili Dialogue Forum 2025", âmbitu aniversáriu Konsellu Imprensa Timor Leste ba dala-9
banner 120x600
313 Views

G—NEWS (DILI) — Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão elojia ba realizasaun Forum Diálogu 2025 kon-ba Intelijénsia Artifisiál, Média no Demokrasia Dijitál, ne’ebé organiza husi Konsellu Imprensa Timor Leste, ámbitu aniversáriu ba dala-9, ne’ebé hala’o iha Salaun Multiusos, GMN, Dili, sábadu (10052025).

Kay Rala Xanana Gusmão, iha nia diskursu hateten, forum ne’e inportante tebes hodi reforsa papel media nian iha sosiedade, no ba diskusaun kona-ba krítika sira ne’ebé akontese durante ne’e.

banner 325x300

Fórum ne’e sai ona hanesan plataforma nasionál no rejionál importante ida ba reforsu papél média nian iha ita-nia sosiedade no ba diskusaun kona-ba kestoens kríticas husi ita-nia tempu.

Halibur hamutuk lian sira husi setores média hotu-hotu, husi governu, husi sosiedade sivíl, husi edukasaun no husi diplomasia atu analiza forma oinsá ita bele proteje ita-nia Liberdade expresaun no insentiva sosiedade ida ne’ebé informada no ativa”, PM Xanan Gusmão

Primeiru-Ministru Xanana Gusmão mós elojia ba realizasaun forum ida ne’e, hodi insentiva diálogu no debate hodi apoiu ba konstrusaun estadu demokrátiku.

Konselhu Imprensa merese elojius (ka apresiasaun) ba realizasaun Fórum ida-ne’e hodi insentiva diálogu no debate, no mós ba nia kontributu ba Liberdade expresaun ho apoiu ba konstrusaun Estadu demokrátiku iha Timor-Leste”, Xanana Gusmão

Tema tinan ne’e nian – Intelijénsia Artifisiál, Média no Demokrasia Dijitál – ne’e urjente no kompleksu loos. Tuir Xanan katak, Ita moris iha períodu ida ho mudansa. Intelijénsia artifisiál mak aselera mudansa ne’e.

Maski IA promisora (katak fó esperansa boot) tebetebes, maibé ita mós presiza ko’alia konaba nia risku sira.

Maluk sira, Iha paízes frájeis no iha pós-konflitu, meius komunikasaun sosiál dezempenha papél vital tebes — la’ós de’it iha fornesimentu informasaun ba ema, maibé mós iha konstrusaun aliserses paz, konfiansa ho identidade nasionál.

Primeiru-Ministru esplika tán, depozde violénsia no represaun, mak kriasaun sosiedade ida ne’ebé aberta ho komunikasaun sosiál independente hanesan sinál ida ne’ebé hatudu kalru tebes katak País ne’e sees daudaun ona husi laran-ta’uk no kontrolu absolutu — hodi hako’ak metin transparénsia, inkluzaun ho governasaun demokrátika.

Iha Timor-Leste, tuir Xanana katak, liuhusi experiénsia saída mak akontese bainhira haruka imprensa nonook. Timoroan sira sei lembra kona-ba sensura ho propaganda ne’ebé ita-nia povu hasoru durante okupasaun. Halakon tiha lia-loos no haruka ema hotu nonook.

Lian sira ne’ebé independentes mós bandu hotu. Ita-nia luta subar-metin ba mundu no ita-nia povu nia susar no terus parte barak husi komunidade internasionál mós nega”, tenik Xanana.

Tanba ne’e mak, durante ita-nia prosesu konstrusaun paz ho Estadu, ita fó importánsia barak tebes ba liberdade imprensa. Nia hanesan pilár sentrál ida husi demokrasia.

Maibé Timor Leste nia luta ba demokrasia seidauk hotu ho restaurasaun independénsia. La hotu ho eleisoens. Kontinua loroloron – iha leis, meius komunikasaun, iha salas aula nian no iha diskusaun sira.

relavante