Reflesaun Proklamasaun 28 Nov: Presiza tau-matan ba setór vítal

Imajen: Suply
banner 120x600
150 Views

G-NEWS (DILI) – Estadu Timor Leste selebra loron Nasionál Proklamasaun Independênsia 28 Novembru ba dala-48, Governu Timor Leste presiza tau atensaun másimu ba setór vital sira hanesan Edukasaun, Saúde, Infra-estrutura báziku nune’e bele garante moris di’ak povu nian.

“Hau Nia hanoin, iha periodu ukun an Timor Leste eziste nu’udar Estadu Direitu Demokratiku ne’ebé opta sistema semi Presidensial mak eziste Orgaun 4 hanesan PR, PN, Governo no Tribunal Rekursu. Hosi Orgaun 4 refere, ida-idak hala’o nia kna’ar ho periodikamente ne’ebé depozita hosi Povu ba Tinan 5, Governu nu’udar Orgaun ezekutivu hosi 2002 to’o 2023 atu servi povu no nasaun.

banner 325x300

Iha periodu ukun rasik an dinamika politika ba dezenvolvimentu lao maka’as maske iha dezafiu barak mak ita nia rain sempre hasoru, liu-liu asesu ba bee moos, saúde, Edukasaun, eletrisidade nsst”, Calistro esplika.

Sidadaun ida hosi postu administrative Luro munisípiu Laútem Calistro Horacio dos Santos “Lito Sure” ba G-News, tersa-feira (28112023) katak, governu tenke kria programa bolsu estudu no estabelese kursu naun formal nune’e bele hasae koñesimentu joven sira, nune’e bele garante futuru nasaun nian.

Biar nune’e Estadu liuhosi orgaun kompetente sempre dezenvolve an ba prosesu Dezenvolvimentu ho Estabelesimentu Institusaun sira ne’ebé bele garante sustentabilidade moris di’ak iha Futuru mak Parte Edukasaun mosu Estabelesimentu sira hanesan eskola sira hosi Nivel kapital to’o Aldeia (maske balun seidauk), kria programa Bolsa Estudu, estabelesimentu Kursu Edukasaun non formal Sira, no seluk tán ne’ebé mak nu’udar kondisaun ba Povu atu asesu hodi bele hakbiit koñesimentu hodi garante futuru”, Calistro esplika.

Asesmentu Povu ba setór Saúde, kuaze mudansa tanba esbalesimentu ospital, klínika no Sentru saúde sai iha ona fatin-fatin hosi Nasionál to’o Nivel Suku. Be mos ne’ebé sai fatór importante ba povu nia moris loron-loron, iha ne’ebé sempre dinámika maske iha dezafiu barak ne’ebé ita hasoru.

Asesmentu Povu ba Eletrisidade mós kuaze porsentu Boot hosi Povu asesu ona, falta iha suku no Aldeia balun mak seidauk.

Timor Leste nia dezenvolvimentu, no prosesu sempre iha dezafiu maske mudansa hosi tempu ida ba tempu seluk, tanba globalmente buat barak sei dependénsia.

Espetativa ba oin mak oinsa Ita kontinua dezenvolve an hodi moderniza Ita Nia Instituisaun kompetente sira no dezenvolve Nafatin efetividade atendimentu ba Povu. Atu fó kontinuidade ba prosesu Ida ne’e hotu mak povu tomak presiza garante paz no Estabilidade, hodi Ita hotu konsentra ba dezenvolvimentu”, Calistro haklean liu-tán.

Ha’u nu’udar jerasaun foun Ida, hanoin katak Lider sira mak mata dalan ba nasaun nia mudansa liuhosi konseitu oin-oin ne’ebé mosu ho objetivu atu liberta ita nia povu nu’udar dever sagradu Ida iha periódu ukun an, tanba Timor Leste Nia Luta durante Tinan 24 Nia laran hafoin proklama iha 28 Novembru 1975 Objetivu mak ukun an, bainhira Ita ukun an ona objetivu Luta mak oinsa atu sai Moris di’ak, entaun Ita inimigu iha periodu ukun an mak “Ki’ak No Mukit”. Nia afirma

Ho nune’e husu ba sidadaun hotu-hotu presiza atu hamrik hamutuk, tau liman hamutuk, hodi duni inimigu ki’ak no mukit, maske iha diverzensia polítika.

Jornalista       : Ekipa G-News

Editór Testu : Amito Qonusere Araújo

relavante