G-NEWS (DILI) – Segundu Komandante-Jerál PNTL Komisáriu Pedro Belo, ko’alia katak, Unidade Polísia Marítima (UPM) enfrenta dezafiu-6, durante hala’o misaun polísial, liu-liu seguransa iha área tasi Timor.
Komisáriu Pedro Belo, hato’o lia-hirak ne’e liuhosi aniversáriu Unidade Polísia Marítima (UPM) ba dala-21, iha Komandu-Jerál UPM Lecidere, Dili, segunda-feira (27052024).
“Polísia Marítima hasoru dezafiu hanesan manutensaun no operasaun navios ne’ebé tuan ona presiza iha manutensaun ne’ebê signifikativu, finansiamentu ne’ebé menus kauza insufisiente ba kombustivel, manutensaun mínimu, material ba pesas menus, formasaun adekuadu ne’ebé menus ba elementu UPM sira, problema ho akijisaun navios, Sistema komunikasaun la adekuadu, no ikus liu problema h fornesimentu no reabastesimentu ekipamentu ne’ebé bele fó risku ba membru sira iha sira nia servisu fatin mak hanesan balsas salva vida ne’ebé tuan ona, ekipmantu seguransa ne’ebé labele uza utiliza ona nomos ekipamentu seguransa-jerál sira seluk”, Komisáriu Pedro Belo ko’alia iha ninia diskursu.
Maske ho dezafiu sira ne’ebé Unidade Polísia Marítima (UPM) enfrenta hirak ne’e, Komisáriu Pedro Belo haklean tán katak, liuhosi kompeténsia ne’ebé atribui hosi Lei ba PNTL no UPM la hamate membru sira nia prontidaun atu garante soberania no integridade iha fronteira marítima, ho moto “Servir e proteger”.
“PNTL, espesialmente UPM sei nafatin servi ho fuan no laran tomak kontinua konstriu no konsolida forsa seguransa ida moderna no responde ho forma pronto no ativa mesmu ke hasoru dezafiu hira ne’e hotu”, Segundu Komandante-Jerál PNTL ne’e esplika.
Atu hakotu, Komisáriu Pedro Belo husu ba membru UPM tomak atu hatudu nafatin profesionalismu, unidade, onestidade, loyalidade atu kumpre papel fundamental atu asegura seguransa ba ema no bens sira.
Aleinde ne’e mós husu atu kontinua hatudu empeñamentu, dedikasaun atu mantein fó seguransa ba komunidade no fronteira tasi nune’e bele garante Timor Leste sai nasaun ida livre, pás, trankuilidade no seguru.
Polísi Marítima hanesan unidade espesiál ida ne’ebé iha responsabilidade hodi asegura vijilánsia, patrullamentu no halo fiskalizasaun iha liña kosteira no domíniu públiku marítimu iha âmbitu ba prevensaun no kombate kriminilidade em-jerál no mós ilísitiu sira seluk.
Efetivamente tasi iha nia importansia polítika, ekonomiku komersial no sosiukultura vital iha konstrusaun ba identidade nasionál, karakteristika geoestratejika territóriu nasionál hanesan fatin kruzada ba Quadro rotas commercial ne’ebé utiliza barak liu iha ligasaun entre oseanu indiku no oseanu pasifiku, nune’e hodi aumenta potensial iha nível rejional no internasionál.
Editór Testu : Amito Qonusere Araújo