Eviksaun iha Dili: ameasa ba ekonomia kriativu no bem-estar komunidade nian

Imajen: Supply
Imajen: Supply
banner 120x600
71 Views

G-NEWS (DILI) — Despeju komunitáriu sira bele iha impaktu signifikativu. Primeiru, ema lakon sira-nia uma, hamosu instabilidade iha sira-nia moris. Segundu, rede sosiál sira ne’ebé eziste bele dezintegra hodi rezulta iha izolamentu no lakon apoiu sosiál.

Hosi perspetiva ekonómika, despeju sira dalabarak hosik indivíduu sira lahó fonte rendimentu, liuliu sira ne’ebé depende ba negósiu lokál sira. Labarik sira ne’ebé hetan espulsaun bele hetan obrigasaun atu muda eskola ne’ebé bele perturba sira nia aprendizajen.

banner 325x300

Saúde mentál mós afetadu, ho aumentu estrese no ansiedade entre komunidade sira ne’ebé afetadu. Dala barak, sira tenke muda ba fatin sira ne’ebé la apropriadu ho fasilidade sira ne’ebé la adekuadu.

Despeju sira mós bele hamosu konflitu sosiál hodi aumenta tensaun entre komunidade ne’ebé hetan despeju no autoridade sira. Lakon uma bele rezulta iha lakon patrimóniu kulturál no identidade komunitária. Tanba ne’e, importante atu konsidera solusaun inkluzivu hodi rezolve impaktu ne’e.

Polítika governu dasia kontinua alerta ba públiku ne’ebé okupa espasu públiku hodi hala’o atividade negósiu durante ne’e. Objetivu hosi ne’e atu organiza sidade Dili bele sai moos no seguru ba ema hotu.

Iha loron 16 fulan-Agostu tinan 2024, iha Jardim Largo Lecidere, Sekretariu Estadu Asuntu Toponomia no Organizasaun Urbanu (SEATOU) Germano Santa Brites husu ba sidadaun sira ne’ebé faan iha fatin públiku liu-liu iha trotoar leten no jardim sira atu konsiente an, tanba autoridade sei la haruka karta notifikasaun tanba ne’e konsidera nu’udar rai estadu.

Husu mós atu sidadaun sira atu ba faan iha fatin ne’ebé governu prepara ona, tanba la koopera mak ekipa sei ba hasai ho obrigatoriamente.

“Governu kontrola buat ne’ebe bele halo tuir regras ne’ebe maka iha, tanba ne’e hotu-hotu tenki koopera, la iha ida mak la koopera,  liliu maluk vendedores sira halo favor tenki koopera, se la koopera ho governu no estadu ne’e problema imi nian”, governante ne’e ko’alia ba jornalista sira. 

Violasaun sira ne’ebé organiza hosi Secretáriu Estado ba Assuntu Toponímia no Organização Urbana (SEATOU) halo hasoru vendedor ambulante sira iha espasu públiku, tenke haree uluk lai kona-ba objetivu estadu katak, bainhira halo buat ruma ba povu nia moris di’ak tenke kria kondisaun direitu báziku sidadaun sira nian.

Imajen: Peskizador AJAR Inocencio de Jesus Xavier
Imajen: Peskizador AJAR Inocencio de Jesus Xavier

Peskizador Organizasaun Naun Governamental (ONG) AJAR Inocencio de Jesus Xavier, ko’alia ba G-NEWS, foin lalais ne’e katak, bainhira governu la kria kondisaun uluk hodi obriga sidadaun atu tuir nia hakarak, ne’e kontra violasaun direitus umanus.

“Aspeitu primeiru tuir ita nia konstituisaun RDTL artigu 6 kona-ba Objetivu Estadu, katak, se bainhira halo buat ruma ba povu nia moris di’ak mak ita intrepreta katak, governu presiza buat ruma mais kondisaun direitu báziku vitima sidadaun sira nian tenke kontinua asegura liuhosi dalan kria kondisaun ba sira atu nune’e sira bele buka sira nia moris”.

“Se ita la kria kondisaun uluk maki ta obriga ema atu tuir ita nia hakarak, ida ne’e mak Estadu tama iha violasaun direitus umanus hasoru sidadaun sira”, Inocencio de Jesus Xavier.

Meius ne’ebé di’ak atu kria kondisaun mak halo mapamentu sidade Dili halo didiak, organiza merkadu sira, di’ak liu koloka merkadu tradisional ne’ebé bele ajuda komunidade sira.

Tuir peskizador ne’e katak, engrafamentu sira ne’ebé akontese durante iha espasu públiku, ne’e la’ós vendedor sira mak halo engrafamentu, maibé sosa na’in sira ne’ebé para kareta no motor.

“Tanba ne’e mak Polísia trânzitu jere mós kareta ho motor sira ne’ebé bainhira mak ba sosa sasan iha Kampung baru, Bairopite, Fatuhada, Bekora no seluk tán. Organiza parajen di’ak ita mós hetan siginfika ita mós hetan reseita ba estadu liu-liu ba munisípiu Dili”.

 Signifika Timor Leste sei hamate ekonomia kreativu uma kain nian, sei hamosu dependensia no lori fali sofirmentu ba rendimentu povu nian. Ita hatene ita nia inflasaun moderadu 3.9% hosi situasaun atual. Ida ne’e hatudu katak ita presiza halo ezersisiu liu-liu governu oinsá atu haree ekonómia kreativu nu’udar oportunidade atu bele injeta ita nia ekonómia famíiar.

Ema hotu-hotu hakarak sidade ne’e mós, orgnaiza maibé kondisaun ida ne’ebé ita presiza mak kondisaun ida dignu ba ita nia sidadaun sira atu nune’e ita labele hatene mak duni de’it, estraga de’it maibé ita mós hanoin oinsá mak atu halo aprosimasaun di’ak ho ita nia komunidade sira, organiza fatin di’ak atu nune’e sira bele hetan espasu hanesan sidadaun timoroan.

Faan na’in ida Lamberto Goncalves, ko’alia ba G-NEWS iha Tasitolu, sábadu (28092024) sente triste ho desizaun governu ne’ebé muda obrigatóriu atividade negósiu iha espasu públiku.

Nia dehan, la iha tán dalan seluk atu bele hetan osan hodi sustenta família uma laran la ho faan sasan iha dalan ninin.

“Ha’u sente triste ho SEATOU ne’ebé bandu ami labele faan sasan iha ne’e, tanba ami la iha servisu hanesan funsionáriu públiku, ami garante de’it mak faan sasan hodi hetan osan”, Lamberto ko’alia ho oin ne’ebé nakonu ho mataween.

Luis Mendes, sosa na’in ida, ko’alia ba G-NEWS iha mini merkadu Delta, sesta-feira (27092024) katak, tuir loloos governu tenke foti desizaun sériu hasoru vendedor sira, tanba okupa espasu públiku, ikus mai hamosu engrafamentu.

“Di’ak liu governu tenke foti desizaun sériu. Kuandu halimar, oinsá atu halo sidade Dili sai moos, ne’e susar. No ita nia maluk sira ne’ebé faan sasan iha lorokraik, halo macet, ida ne’e mós kestaun ida”, Luis Mendes.

Iha Fatuhada, Arminda Ximenes, ne’ebé faan modo tahan, ko’alia ba G-NEWS, segunda-feira (12082024) katak, sasan ne’ebé nia faan, dalaruma hetan de’it dollar 15, maibé ne’e mós la’ós loron-loron. Osan ne’ebé iha, sei sosa tán modo hodi mai faan tutan. Tuir estimative, hosi kada modo ne’ebé nia sosa, no mai faan tutan, sei hetan dolar 7 to’o 10, maibé depende ba sosa na’in sira.

“Ami nia modal ki’ik, dalaruma ema mai sosa, dalaruma modo ami lori fila ba uma, tanba ema la sosa, liu loron 2 ka 3, ne’e modo tahan maran ona”, Arminda Ximenes.

Tuir nota informasaun ne’ebé públika iha sítiu ADB, iha loron 11 fulan-Abril tinan 2024 katak, Timor-Leste nia perspetiva kresimentu ne’ebé hatudu iha mudansa, ho previzaun ekonomia nian sei aumenta 3.4% iha 2024. Ida ne’e afeita hosi polítika fiskál ne’ebé habelar liu tan no hamutuk ho aumentu iha investimentu kapitál no konsumu ne’ebé estavel.

Iha ninia relatóriu topu ekonómiku, Asian Development Outlook (ADO) abríl 2024, ADB nota perspetiva kresimentu ne’ebé di’ak liu ba nasaun ne’e kompara ho estimativa 1.9% iha 2023. Kresimentu iha previzaun katak sei kontinua aumenta liután ba 4.1% iha 2025, ne’ebé hetan suporta liu-liu hosi investimentu kapitál, fornesimentu servisu sira no agrikultura.

Iha ambiente inflasaun ne’ebé ki’ik liu, Timor-Leste iha oportunidade di’ak atu investe barak liu iha setór naun-petrolíferu sira, ne’ebé sei sai importante tebes atu mantéin no prolonga momentum kresimentu ekonómiku.

Inflasaun média sei moderadu to’o 3.5% iha 2024 no 2.9% iha 2025 tanba akompaña ho presu-presaun ba sasán no servisu importadu sira no risku presu sasán globál ne’ebé sei menus. Défise hosi balansu tranzasaun atuál ne’e sei aumenta, prinsipalmente tanba deminuisaun hosi rendimentu primária no aumenta importasaun tuir nesesidade doméstika ne’ebé aas.

Risku ba Timor-Leste-nia perspetiva kresimentu mai hosi dezastre sira ne’ebé relasiona ho klima no kondisaun ekstremu klimátika ne’ebé asosiadu ho El Nino; xoke ba termus-komersiál; presu ai-han no enerjia ne’ebé sa’e tanba tensaun jeopolítiku; estragus komérsiu iha kadeia-abastesimentu; no risku sira ne’ebé asosiadu ho prestasaun servisu públiku no investimentu ki’ik liu.

Solusaun sira atu ultrapasa impaktu hosi despeju ba sosiedade inklui pasu importante balu. Primeiru, importante atu halo diálogu no envolve komunidade iha prosesu foti desizaun atu nune’e rona sira-nia nesesidade.

Segundu, programa deslokasaun ida ne’ebé viável tenke fornese inklui uma alternativu ne’ebé baratu no asisténsia finanseira. Atu muda dezenvolvimentu infraestrutura iha fatin foun presiza hadi’a atu nune’e asesibilidade ba servisu báziku hanesan edukasaun, saúde no transporte sai di’ak liu.

Formasaun no empoderamentu ekonómiku maka esensiál liuhosi oferese formasaun abilidade no asesu ba oportunidade empregu nian. Apoiu ba saúde mentál mós tenke disponivel inklui servisu akonsellamentu ba indivídu ne’ebé afetadu.

Implementasaun programa protesaun sosiál bele ajuda apoiu komunidade vulneravel sira liuhosi seguransa sosiál no asisténsia nesesidade báziku. Presiza halo monitorizasaun no avaliasaun regulár hodi avalia impaktu hosi polítika ne’ebé implementa no halo ajustamentu nesesáriu.

Editór Testu : Amito Qonusere Araújo

relavante