G—NEWS (DILI) — Governu ofisialmente estabelese ona loron adisionál rua hanesan pontu toleránsia ba selebrasaun Páskua 2025, maka iha loron 17 fulan-Abril hahú tuku 12.00 meiudia no loron tomak iha loron 21 Abril 2025.
Determinasaun ne’e fó sai tuir konsiderasaun ba valór relijiozu no selebrasaun Páskua liuhosi tradisaun sarani sira iha Timor Leste tomak.
Tuir komunikadu ne’ebé públika iha portal governu nian, iha loron 10 fulan-Abril tinan 20205, ne’ebé G—NEWS aasesu katak, desizaun ne’e refere ba Artigu 7 alínea (2) letra a no d husi Lei Númeru 10 tinan 2005, ne’ebé hetan alterasaun ikus liu iha loron 9 fulan Abril. Aleinde ne’e, baze legál sira seluk ne’ebé uza inklui Artigu 5 alínea (2) letra b husi lei ne’ebé hanesan.
Iha kalendáriu tinan ne’e nian, Sesta-Feira Santa monu iha loron 18 fulan-abríl, enkuantu selebra Páskua iha loron 20 fulan-abríl tinan 2025. Maski nune’e, governu konsidera katak Kinta-Feira Santa (17 Abril) mós iha signifikadu espirituál importante, iha ne’ebé baibain sarani sira tuir misa no atividade relijioza sira molok Páskua.
La’ós ne’e de’it, ema barak mós aproveita momentu ida-ne’e hodi halo viajen ba sira-nia knua ka fatin kultu nian, hodi selebra Páskua hamutuk ho sira-nia família. Tanba ne’e, fornesimentu feriadu adisionál ne’e haree hanesan forma ida apoiu nian ba prátika relijioza no sosiál komunidade nian.
Bazeia ba desizaun ida-ne’e, feriadu adisionál sira aplika ba:
- Funsionáriu públiku hotu-hotu, ajente governu nian, no traballadór sira iha ajénsia administrativa sentrál, inklui ajénsia governu indireta sira.
- Maski nune’e, funsionáriu sira iha setór servisu públiku esensiál ne’ebé sira-nia operasaun labele hapara nafatin presiza atu serbisu hanesan baibain.
Governu mós fó instrusaun ba komisan funsaun puxefe ajénsia funsaun públika sira atu aranja férias substituisaun ba funsionáriu sira ne’ebé mantein servisu durante períodu ne’e, atu nune’e bele mantein ekilíbriu entre direitu no responsabilidade funsionáriu nian.
Desizaun ida ne’e dehan sai hanesan manifestasaun real husi toleránsia relijioza iha Timor Leste, nune’e mós respeitu ba direitu komunidade nian hodi pratika sira nia kultu. Governu hein katak polítika ida ne’e bele kria ambiente pasífiku, solene no hametin solidariedade sosiál iha tempu Páskoa.