Importánsia koñesimentu HIV-SIDA ba membru F-FDTL

Jornalista: Domingos Moreira Soares | Editor: Amito Qonusere Araújo

banner 120x600
103 Views

G—NEWS (DILI) — Prezidente Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INCSIDA), Daniel Marçal, subliña importánsia atu hasa’e konxiénsia kona-ba kombate HIV no SIDA, ho foku ba papél FALINTIL-Forsa Defesa Timor Leste (F-FDTL).

Iha nia deklarasaun, Marçal hateten katak maske F-FDTL nu’udar forsa vitál ba nasaun ne’e, la’ós forsa ne’ebé iha risku atu transmite HIV no SIDA, maibé ema rasik. Nia hatutan, ema ida-idak, la haree ba sira-nia estatutu ka papél, iha poténsia atu hada’et virus ne’e ba ema seluk. Tanba ne’e, sensibilizasaun no edukasaun kona-ba prevensaun HIV no SIDA importante tebes hodi kria komprensaun di’ak liu iha komunidade nia le’et.

banner 325x300

“Objetivu ohin mai iha ne’e tanba forsa ne’e importante tebes maibé la’ós dehan katak identifika forsa maka hanesan risku ba problema HIVSIDA, problema transmisaun HIVSIDA risku ne’e ema hotu-hotu iha risku maibé ita nu’udar ema ita presiza fo hanoin malu fo hanoin malu beibeik tanba ita ema barak kona HIV SIDA tanba hanoin ikus, halo uluk foin hanoin entaun ema dehan nasi sudah bubur” informa Presidente INCSIDA Daniel Marçal, iha Komponente naval Hera, sesta (14/03).

Aleinde ne’e, iha Timor Leste vitima HIV-SIDA barak mak mai husi jerasaun joven ne’ebé kaben sedu. Fenómenu ida-ne’e sai aat liután tanba problema asédiu seksuál ne’ebé dala barak akontese entre foin-sa’e sira no públiku en-jerál.

Iha kazu balu, autór sira ba asédiu seksuál hasoru prosesu legál ne’ebé rezulta iha julgamentu no mós sentensa prizaun. Daniel Marçal destaka ida-ne’e hanesan parte ida hosi dezafiu boot sira iha kombate HIV-SIDA iha nasaun. Fó énfaze ba edukasaun seksuál loloos no komprensaun kona-ba risku sira hosi transmisaun HIV-SIDA importante tebes atu prevene propagasaun liután hosi vírus ida-ne’e entre jerasaun foin-sa’e sira ne’ebé sei vulneravel.

“Ita ema Timor ne’e Hau bele temi ita timor sai vitima barak problema HIVSIDA kaben sedu halo buat barak ne’ebé la di’ak ikus mai tenke tama iha hasoru tribunal ikus desizaun tenke ba kadeia ne’e mós problema hanesan ne’e halo tiha hasoru terus foin hanoin wainhira nia halo tiha nia la hasoru terus nia nunka hanoin nia vida katak buat ne’e lalos, tanba ne’e entaun ita mai ita fo hanoin ba malu liu-liu forsa sira forsa sira nia importante iha nasaun ida presiza fasilita ita nia forsa sira fo informasaun fo hanoin beibeik ba sira” nia esplika

Entretantu, iha nasaun sira seluk, ema barak mós sai vítima ba moras HIV-SIDA, maski sira barak mak iha koñesimentu uitoan de’it kona-ba oinsá moras ida-ne’e da’et. Falta komprensaun klean dala barak lori ba la kuidadu bainhira foti medida preventiva sira.

Aleinde ne’e, tentasaun ka situasaun oioin ne’ebé fó influénsia ba hahalok individuál, hanesan presaun sosiál ka kondisaun ekonómika, bele mós halo aat liután propagasaun HIV-SIDA. Ida-ne’e hatudu oinsá importante atu hasa’e edukasaun kona-ba transmisaun HIV-SIDA no akonsellamentu kona-ba importánsia hahalok saudavel hodi prevene hetan moras ida-ne’e. La ho koñesimentu ne’ebé sufisiente, komunidade sira nafatin vulneravel ba risku transmisaun, maski iha esforsu atu hamenus impaktu husi HIV-SIDA.

“Tanba iha nasaun barak mós forsa barak maka sai vitima tanba la’ós la iha koñesimentu iha koñesimentu maibé tentasaun ema dehan tentasaun iha situasaun balun ke ita labele haluha tiha buat hotu di’ak tanba ne’e ohin buat ida ita hakarak ne’e” haktuir nia.

Komandante Komponente Naval, Komodoru Higino Das Neves Superman, afirma katak Komponente Naval simu ho laran tomak inisiativa sira ne’ebé ho objetivu atu hasa’e konsiensia no kombate HIV-SIDA. Iha ninia deklarasaun, nia subliña katak iha lema Komponente Navál nian, iha buat prinsipál rua ne’ebé subliña: primeiru, saúde ne’ebé sai prioridade prinsipál, no segundu, servisu ne’ebé sai parte importante husi sira-nia responsabilidade. Superman hatutan tan katak hodi foka ba saúde, Komponente Mariña prontu atu fó apoiu tomak ba edukasaun no esforsu prevensaun HIV-SIDA, ne’ebé hein katak sei fó impaktu pozitivu ba sosiedade, liuliu ba sira-nia membru sira.

“Enome de komandu Naval agradese ba inisiativa ida ne’e tanba iha ita nia lema hateten komponente Naval sempre fó importánsia primeiru ba saúde, segundu ba servisu, entaun atividade ida ne’e inisiativa ida ne’e komandu komponente Naval enome sira hotu agardese ba presidente nia komitiva hotu mai iha ne’e atu fahe sira nia esperiénsia ba ita hotu atu prevene para moras ida ne’e la bele kona ita prevene di’ak liu duké kurativu kuandu ita hanoin kurativu doutur foti liman ita nia dalan mihis ona mas ita prevene la kona ita maka situasaun ida ne’e keta hasoru” dehan Higino Das Neves

Nia hatutan, sensibilizasaun ba moras HIV-SIDA ne’e importante tebes ba FALINTIL – Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL) atu simu no tuir programa refere. Tuir nia, kompriende kona-ba HIV-SIDA ne’e krusial tebes atu nune’e membru F-FDTL sira bele aprende liu tan kona-ba transmisaun moras ida ne’e. Ida-ne’e mós tuir kna’ar prinsipál Forsa Defeza nian, ne’ebé la’ós de’it atu mantein seguransa nasionál, maibé mós atu hala’o papél ativu hodi ultrapasa no prevene transmisaun HIV-SIDA iha sosiedade. Ho koñesimentu ne’ebé sufisiente, hein katak sira bele sai ajente ba mudansa iha fornesimentu edukasaun no prevene propagasaun virus ida ne’e.

“Tanba saida mak forsa armada importante atu bele simu programa sira ne’e hodi bele hatene tanba forsa armada ninia misaun rasik ezize atu bele prevene moras sira hanesan ne’e tanba dala ruma ba rai li’ur ba fatin fatin derepenti nia nesesidade nia la komprende nia prejudika nia vida entaun ida ne’e mak programa ne’e importante liu ha’u fiar katak iha loron tomak ida ne’e ita bot sira sei simu buat murak ida buat di’ak ida ita boot sira nia moris hodi bele eduka ita boot sira nia an kuidadu ita sira nia an para la bele monu ba iha moras ne’ebé ema hotu-hotu hakarak la bele kona” nia hakotu

Aleinde ne’e, Komandante Komponente Naval ne’e fiar katak membru F-FDTL sira iha ona koñesimentu ne’ebé sufisiente kona-ba programa ne’e. Nia espera katak matenek ne’e bele habelar ba sira nia familia, liu-liu ba jerasaun foun sira. Ho komprensaun di’ak kona-ba HIV-SIDA no oinsá atu prevene, hein katak jerasaun foun sira bele evita asédiu seksuál no prevene transmisaun moras ne’e. Liuhusi divulgasaun ne’ebé la’o hela, hein katak membru F-FDTL sira bele sai ajente mudansa ne’ebé efetivu hodi hasa’e konxiénsia no proteje komunidade, liuliu foin-sa’e sira, husi ameasa HIV-SIDA.

relavante