Labarik sira luta iha ponte okos hafoin eviksaun iha Fumentu-II

Imajen: Supply
Imajen: Supply
banner 120x600
62 Views

G-NEWS (DILI) — Família balun iha área Fumentu-II nian hetan obriga atu hela iha ponte okos hafoin polítika despeju ida implementa husi Sekretáriu Estadu ba Assuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU), ho família uma kain 288.

Desizaun ne’e obriga sira sai husi sira nia uma simples ne’ebé agora sobu hela ka muda hela hodi loke dalan ba dezenvolvimentu infraestrutura nian. Refujiadu sira-ne’e, ne’ebé maioria traballadór loroloron nian no komersiante ki’ik sira, laiha opsaun seluk, maibé komunidade uma kain 7 mak deside ba moris iha ponte nia okos ne’ebé agora sai hanesan sira nia hela-fatin.

banner 325x300

Labarik ki’ik sira iha Fumentu-II oras ne’e obrigadu atu hela iha ponte okos tuir polítika eviksaun governu nian. Sira ho sira nia família, ne’ebé uluk hela iha uma simples, lakon sira nia uma no moris iha kondisaun ne’ebé aat tebes. La ho asesu ba edukasaun, saneamentu ne’ebé di’ak, ka fasilidade báziku sira seluk, labarik sira-ne’e mak sai vítima prinsipál ba polítika sira ne’ebé obriga sira atu husik sira-nia uma lahó solusaun alternativa ne’ebé adekuadu.

Sira nia moris nakonu ho dezafiu—husi saúde ne’ebé ladún di’ak to’o futuru ne’ebé la serteza. Iha ponte nia okos, sira tenke hasoru kondisaun ne’ebé maka’as no hetan espozisaun ba risku moras nian, enkuantu esperansa atu fila fali ba moris normál parese dook ba beibeik.

Kondisaun moris iha ne’ebá preokupante tebes. La’ós de’it hasoru tempu aat no fornesimentu ai-han ne’ebé limitadu, família barak tenke hela iha ponte okos. Laiha fasilidade báziku sira hanesan eletrisidade, bee moos no saneamentu adekuadu, sira depende ba tulun husi maluk aldeia sira ka organizasaun umanitária sira ne’ebé fornese asisténsia ho montante ki’ik.

Mariazinha G de Jesus, sidadaun ida ne’ebé mai vizita família ne’ebé hela iha ponte okos, konta kona-ba nia luta moris nian. família vítima informa ba nia katak, Sira hetan obriga atu sai husi sira nia uma. Laiha fatin seluk ne’ebé maka sira bele ba, nune’e sira hela iha ne’e. Sira preokupa sira nia oan sira nia saúde tanba anin fo’er no laiha instalasaun médiku adekuadu sira”, nia hatete ho matan-been. Tuir nia, sira bele reza de’it atu situasaun ne’e sai di’ak liután.

Alexandre Belo, ativista sosiál ida ne’ebé preokupa ho destiñu rezidente sira Fumentu-II nian, hato’o ninia deziluzaun ho polítika eviksaun nian. “Ema sira iha ne’e hela iha área ne’e kleur ona, no sira laiha rekursu natoon atu hetan fatin ne’ebé di’ak atu hela. Agora sira obrigadu atu hela iha ponte nia okos laiha solusaun husi governu,” ​​dehan Alexandre.

Aleinde ne’e, kondisaun labarik sira ne’ebé hela iha ponte okos sai mós preokupasaun ba parte barak. Carlos Gomes, sidadaun kleur ona iha Fumentu-II, hatutan tan, “Labarik sira ne’ebé tuir loloos hetan edukasaun di’ak agora moris iha inserteza nia laran. Sira labele aprende ho di’ak tanba ambiente la fó apoiu, no ida-ne’e preokupa tebes.”

Maski despeju sira ne’e hala’o ba objetivu dezenvolvimentu, polítika ne’e hetan krítika maka’as husi parte oioin ne’ebé sente katak governu la fó solusaun adekuadu ba rezidente sira ne’ebé obrigadu atu lakon sira-nia uma. Frederico Maia, Estudante Fakuldade Direitu  Universidade ida iha Indonézia, hatete katak despeju sira kontra direitu ba uma adekuadu. “Governu tenke fó kedas uma ne’ebé seguru no dignu ba sira ne’ebé afetadu, la’ós husik de’it sira iha ponte nia okos”, tenik nia.

Maibé, ba rezidente barak ne’ebé agora hela iha ponte okos, promesa ida-ne’e la to’o atu ultrapasa difikuldade sira ne’ebé sira hasoru daudaun. Sira hein katak sei iha asaun loloos husi governu ne’ebé bele fó esperansa ba sira iha futuru ne’ebé di’ak liu.

Iha difikuldade sira-ne’e nia leet, povu Fumentu-II kontinua hein katak sira nia lian sei rona no atensaun husi autoridade sira sei lori mudansa signifikativu iha sira nia moris. Solusaun ida ne’ebé bele restaura sira nia direitu báziku atu moris ho desente no seguru.

Reprejentante Povu iha uma fukun Parlamentu Nasional, mós kontra desizaun governu nian tanba governu la kria kondisaun di’ak antes implementasaun ba programa ne’e.

Maibé Sekretáriu Estadu ba Assuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU) Germano Santa Brites Dias, iha fatin ba eviksaun hateten ba Deputada Parlamentu Nasionál Lita Sarmento katak, antes ne’e governu komunika ona ho populasaun sira iha Fumentu-II, maibé populasaun mak la kumpre.

Kondisaun labarik sira ne’ebé obrigadu atu moris iha ponte nia okos hanesan ilustrasaun klaru ida kona-ba impaktu polítika despeju nian ba ema sira ne’ebé vulneravel liu iha sosiedade. Sira nia moris nakonu ho inserteza no susar, maibé iha nafatin esperansa ba mudansa.

Maski ho dezafiu boot ne’ebé sira hasoru, sira merese hetan atensaun sériu liu hosi governu no sosiedade atu asegura katak sira nia direitu báziku sira—liuliu direitu atu moris iha ambiente ida ne’ebé seguru no saudavel—bele kumpre. Iha nafatin tempu atu atua, no ho solusaun ne’ebé loos de’it maka bele asegura labarik sira-ne’e nia futuru.

Editor Testu: Amito Qonusere Araújo

relavante