G—NEWS (DILI) — Semináriu “Hasa’e Konsiénsia kona-ba Siberseguransa, Paizajen, no Papél Enjeñeiru IT sira nian”, inklui mós workshop kona-ba Fundamentu Étika Hacking ho objetivu atu, ho objetivu atu hasa’e koñesimentu kona-ba seguransa sibernétika iha transformasaun dijitál ne’ebé evolui iha Timor-Leste no ita tenke garante katak Timor Leste preparadu atu enfrenta dezafiu ho kapasidade Tekniku ne’ebé bele kombate atake sira.
Administrador Tekniku Konselhu Administrasaun-ANC Novelino Dos Santos hateten ba jornalista sira, iha Pusat Budaya Indonesia, segunda-feira (1002205) katak, atu melhora ekipa tekniku profisionál IT sira nia hanoin klean kona-ba ameasa sibernétika globál no sira nia papél krítiku hodi asegura seguransa dadus no sistema nian bá defende interese Estadu
Iha workshop ita hare liu kona-ba Ethical Hacking hanesan aprosimasaun ida ne’ebé responsavel atu identifika no rezolve lakuna seguransa potensiál sira iha sistema teknológiku sira iha ita nia Estadu
“Semináriu ne’e mós hanesan parte ida hosi ANC nia esforsu sira haktuir ba polítika Governasaun da sia (9) nian, atu harii baze ida ne’ebé metin hodi hasoru dezafiu sira hosi mundu dijitál, liuliu ho mudansa globalizasaun ne’ebé aumenta ba protesaun dadus no sistema teknolójiku sira iha setór oioin, inklui governu, no sosiedade tomak”, Novelino haklean liu-tán.
Administrador Tekniku Konselhu Administrasaun-ANC enkoraja profisionál IT Timor oan sira atu kontinua hasa’e sira-nia kompeténsia, atu nune’e sira bele fó kontribuisaun loloos ba dezenvolvimentu teknolójiku nasionál hodi harii konxiénsia kona-ba importánsia étika nian iha utilizasaun teknologiá ho responsabilidade.
“Siberseguransa la’ós de’it kestaun téknika, maibé mós kona-ba sustentabilidade ekonómika no estabilidade nasionál. Semináriu ne’e hanesan pasu ida tan hodi prepara Timor-Leste sai nasaun ida ne’ebé maka bele jere di’ak liu dezafiu sira hosi era dijitál, mantein nafatin étika no responsabilidade sosiál”.
Partisipante sira hotu ne’ebé rejista ona atu akompanha ho kompletu, eventu ida-ne’e sei sai oportunidade di’ak ida atu aprende hosi peritu sira, diskute no habelar rede profisionál sira. Obrigado ba parte hotu-hotu ne’ebé apoia ona atividade ida-ne’e.
Nia dehan tán, iha era dijitál, seguransa sibernétika hanesan xave hodi proteje dadus, infraestrutura teknolójiku no konfiansa públiku. Hodi prepara rekursu umanu kompetente, ita bele prevene ameasa potensiál sira ne’ebé bele prejudika nasaun
“Ami nia alvu prinsipál maka hasa’e kapasidade téknika hosi partisipante sira iha área siberseguransa nian no hametin konxiénsia kona-ba importánsia hosi étika iha utilizasaun teknolojia nian”.
“Ami hein katak kolaborasaun ida ne’e bele lori aprosimasaun foun no insights ne’ebé relevante ba dezafiu global sira, enkuantu hametin relasaun bilaterál entre Timor-Leste no Japaun. Objetivu lolos husi Seminariu ho tema “Hasa’e Konsiénsia kona-ba Siberseguransa”.
Nia esklarese katak, parte ida ne’e ninian definisaun foka oinsa atu halo jestaun superior sira ninian konsiente kona-ba Siberseguransa hodi dezenha atu fo kbiit ba partisipante sira ho abilidade no konhesimentu atu komunika ho efetivu importansia siberseguransa nian ba membru konsellu administrasaun sira no mos ezekutivu superiór sira seluk.
“Foka ba tipu atake sibernetiku sira ne’ebé maka komun liu hanesan social media scam, spear phishing, ransomware, atake DDoS, no violasaun dadus (data breach). Topiku ida ne’e hodi fahe oinsa atake sira esplora vulnerabilidade, motivasaun iha atake sira no oinsa sira afeta ba negosiu sira. Lisaun ida ne’e kobre tendensia hodi ajuda jestaun superior (Top Management) rekonhese risku sira no prepara sira nia organizasaun ba defeza proativu”.
Hare ba situasaun real iha Tiomr Leste liga ba Legal Framework. Husi ida ne’e konvida mos SE Ministru Justisa hodi fahe hanoin ida kona-ba oinsa kontribui ho efetivu iha minimizasaun krime sibernétiku no fraude online husi aprosimasaun legal no perpektiva nasional ba Lei Krimi Sibernetika.

















loading="lazy" />