G—NEWS (DILI) — Perspetiva kreximentu ekonómiku Timor-Leste nian pozitivu, ho ekonomia ne’ebé projeta atu krese ho taxa média anuál 3.9% hosi 2025 to’o 2026. Kresimentu ne’e impulsiona husi ezijénsia konsumidór ne’ebé maka’as no polítika fiskál ida ne’ebé espansionista, haktuir husi relatóriu foun ne’ebé ohin divulga husi Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB).
Iha ninia relatóriu ekonómiku prinsipál, Asian Development Outlook (ADO) Abril 2025, ADB prevee kreximentu sei atinji 4.0% iha 2025 molok hamenus uitoan ba 3.8% iha 2026. Taxa kreximentu sira-ne’e aas liu média istóriku liuliu hetan apoiu prinsipál husi aumentu investimentu kapitál, konsumu privadu, no fornesimentu servisu sira.
Previzaun sira ba kreximentu ne’e finaliza ona antes anúnsiu husi administrasaun EUA nian kona-ba tarifa foun sira iha loron 2 fulan Abríl tinan 2025. Nu’udar rezultadu, projesaun sira baze nian konta de’it ba tarifa sira ne’ebé maka iha efeitu antes anúnsiu ida-ne’e. Maibé, ADO Abril 2025 inklui análiza ida kona-ba impaktu potensiál husi tarifa ne’ebé aas ba kreximentu iha Ázia no Pasífiku.
“Timor-Leste nia kresimentu ekonómiku iha espetativa katak sei aselera, impulsionadu husi demanda doméstika no mellora ezekusaun orsamentál, nune’e sei sai meius ida ne’ebé prometidu ba oin”, hato’o husi Diretora ADB nian ba Timor-Leste, Stefania Dina. “Atu sustenta momentum ida ne’e, investe iha kapital umanu liuhusi gastus públiku ne’ebé estratejiku no dezenvolvimentu ba longu prazu ne’ebé importante tebes. Hodi halo nune’e, Timor-Leste bele alkansa kresimentu sustentavel, hasa’e reziliensia, no loke potensia tomak.”
Inflasaun médiu iha espetativa atu mantein ki’ik iha 2.8% iha 2025–2026 tanba moderasaun iha presu ba alimentasaun no produtu komersia globál, no mós aumentu folin ki’ik iha sasán no servisu sira ne’ebé labele iha negosiasaun. Preve katak défisit konta korrente nian projeta sei haluan, liuliu tanba importasaun sira ne’ebé aas liu.
Risku sira ba perspetiva kreximentu Timor-Leste nian inklui dezastre sira ne’ebé kauza husi perigu naturál sira, kondisaun meteorolójika sira ne’ebé estremu, flutuasaun sira iha termu komérsiu nian tanba kestaun jeopolítika globál sira no tensaun komérsiu sira ne’ebé aumenta, ezekusaun investimentu kapitál públiku nian ne’ebé ki’ik, no prestasaun servisu públiku ne’ebé fraku tebes.
ADB hanesan banku dezenvolvimentu multilaterál ida ne’ebé maka suporta kreximentu sustentável, inkluzivu, no reziliente iha Ázia no Pasífiku tomak. Serbisu hamutuk ho nia membru no parseiru sira atu hamutuk rezolve dezafiu kompleksu sira, ADB aproveita ferramenta finanseira inovativu sira no parseria estratéjiku sira hodi transforma moris, dezenvolve infraestrutura ho kualidade, no salvaguarda ita-nia planeta. ADB harii iha tinan 1966, no iha membru na’in 69—na’in 49 husi rejiaun ne’e.