G-NEWS (DILI) — Vise-Ministru ba Asuntu ASEAN no Embaixadór Uniaun Europeia loke workshop hodi fó apoiu ba preparasaun dokumentu negosiasaun iha ámbitu prosesu adezaun Timor-Leste ba ASEAN.
Iha ámbitu projetu “Apoiu ba Integrasaun no Komérsiu Rejionál iha Timor-Leste”, ne’ebé implementa hosi Sentru Komérsiu Internasionál (sigla Inglés, ITC), Uniaun Europeia apoia hela ekipa téknika nasionál halo hela ezbosu dokumentu tékniku sira ba negosiasaun ho ASEAN kona-ba Bens no Servisu sira.
Adezaun tomak Timor-Leste nian ba ASEAN depende, entre rekizitu sira seluk, ba finalizasaun negosiasaun bilaterál ho Estadu Membru ASEAN hotu-hotu kona-ba Bens, Servisu, no Investimentu, ne’ebé kondisionál atu adere ba Akordu Ekonómiku prinsipál sira ASEAN nian, nomeadamente Komérsiu ASEAN nian iha Akordu ba Bens (ATIGA), Akordu Komérsiu iha Servisu ASEAN (ATISA/AFAS) no Akordu Investimentu Komprensivu ASEAN (ACIA).
Peritu sira ITC nian fó daudaun asisténsia, bazeia ba pedidu sira hosi ekipa nasionál, ba preparasaun dokumentu sira. Workshop ne’e sei foka ba Oferta Timor-Leste nian ne’ebé relasiona ho Komérsiu nia Servisu sira (ATISA/AFAS).
Iha eventu ne’e, Vise-Ministra Milena Rangel agradese ba partisipante sira nia kompromisu ba prosesu ne’e no subliña katak “workshop ida ne’e esensiál atu trasa oferta téknika ne’ebé di’ak liu hodi maximiza benefísiu husi adezaun ba ASEAN”.
Nia mós hatutan tan katak “Ministériu Negósiu Estranjeiru sira maka atu koordena prosesu maibé serbisu loloos maka iha ministériu no ajénsia xave ida-idak”.
Governu Timor Leste no Australia diskute ekonómia ASEAN
Atu konklui, nia subliña katak “hamutuk ita forte liu no tanba ne’e maka ita-nia adezaun kompletu sai membru ba ASEAN ne’e esensiál. Nu’udar parte husi ASEAN, ita sei iha pozisaun di’ak liu atu dezenvolve ita-nia ekonomia no atu hadi’a ita-nia Povu nia moris. Ita sei sai apropriadu liu atu proteje ita-nia interese sira no atu kontribui ba pás no estabilidade”. Vise-Ministra hato’o fila-fali nia agradesimentu ba Uniaun Europeia no ITC.
Embaixadór Marc Fiedrich afirma katak Uniaun Europeia iha kompromisu atu apoia esforsu integrasaun rejionál Timor-Leste nian, subliña katak “jeografikamente, istórikamente, kulturalmente no polítikamente Timor-Leste halo parte iha Sudeste Aziátiku – to’o ona tempu atu halo lasu sira ne’e sai formál. Maibé benefísiu sai membru sei la mai automatikamente, presiza estratéjia di’ak, investimentu no serbisu maka’as.”
Editór Testu : Amito Qonusere Araújo