G—NEWS (DILI) — Xefe governu da-sia Kay Rala Xanana Gusmão ko’alia iha The Dili Dialogue Forum 2025, sábadu (10052025) katak, Timor Leste nia demokrasia labele buras iha nakukun laran.
Xanana hateten, presiza komunikasaun sosiál ida ne’ebé forte no independente atu bele promove diálogu, ke’e-sai no hatudu korrupsaun, apoia kultura polítika aberta no fó lian ba vulneráveis sira. Ita nunka mais bele taka metin timoroan sira-nia lian.
“Ita hotu-hotu haka’as-an atu halo Timor-Leste sai hanesan país ida ne’ebé haklaken lialoos.
Ohin-loron, ita iha sosiedade ida ne’ebé nakloke ho imprensa livre, tanba desizaun sira ne’ebé ita rasik foti kona-ba tipu sosiedade ne’ebé ita moris bá”, Xanana Gusmão.
Primeiru-Ministru mós husu ba jornalista timoroan sira ne’ebé hala’o knaar ho onestidade no dedikasaun, i ba governu sira ne’ebé hatene katak tenke respeita espasu (ka fó fatin) ba livre expresaun. Maibé progresu ne’e seidauk garantidu. Tanba ne’e mak papél husi ita-nia Konselhu Imprensa importante lahalimar.
“Atu asegura média sira bele opera livremente — maibé ho responsabilidade. Papél média nian importante liután ohin-loron, enkuantu ita hasoru dezafius foun no emerjentes. Mundu muda hela de’it,no muda lailais loos”.
“Ita labele konfia iha sertezas husi pasadu. Ita agora moris iha mundu nakonu ho dezorden, ne’ebé respeitu ba direitu internasionál tama dadaun iha kolapsu no instituisoens internasionais lakon sira-nia autoridade ho efikasia”.
Tuir Xanana, tensaun global aumenta no entendimentus jeopolítikus ne’ebé kleur tebes ona, agora ema komesa kestiona.
“Buat hirak-ne’e hotu akontese enkuantu ita asiste avansus boot iha teknolojia —avansus ne’ebé sei molda (ka forma) ita-nia futuru: oinsá ita moris, oinsá ita servisu no oinsá ita interaje ho malu.
Avansu tekonolójiku boot ida hotu iha ita-nia tempu mak Intelijénsia Artifisiál — ou IA. IA sei iha impaktu boot iha paízes-ein-dezenvolvimentu sira-nia futuru, hanesan mós ba Timor-Leste, ho formas ne’ebé ita foin mak hahú no kompreende”.
Kona-a AI, tuir Xanana, AI bele sai hanesan forsa ida ba buat ne’ebé di’ak. Bele tulun halo servisus iha áreas remotas, inklui saúde ho edukasaun. Sei oferese ba alunu sira ferramentas atu aprende iha sira-nia lian lokais rasik no sei tulun médiku sira halo lailais diagnóstiku ba moras. Iha Timor-Leste, ita ko’alia lian barak.
“IA sei tulun tradúz ita-nia idiomas lailais no fásil tebetebes. Ne’e sei halo edukasaun ho meius komunikasaun sai asesíveis liután, liuliu iha zonas rurais. Ho kabu submarinu internet foun ida ba Timor-Leste, sei iha mós oportunidade ba itania povu atu partisipa iha ekonomia dijitál globál”.
Ne sei permite timoroan sira komunika ho mundu tomak no partilha ita-nia istória, ita-nia kultura ho ita-nia progresu iha dezenvolvimentu. Maibé, enkuantu mundu hasoru transformasaun iha IA, ita tenke koa’lia nakloke konaba signifikadu saída ba futuru husi ita-nia média ho ita-nia demokrasia.
IA bele sai hanesan forsa ida ba buat ne’ebé di’ak, maibé bele lori riskus boot. IA ita bele utiliza hodi disemina dezinformasaun. Ita haree ona podér destrutivu husi rumores (ka lia-anin) iha redes sosiais iha ita-nia país.
Problema bele multiplika sekarik IA ne’e ita utiliza la’ós de’it hodi disemina dezinformasaun, maibé mós atu kria.Katak, eziste risku reál ida ne’ebé IA bele kria konteúdu ho istória sira ne’ebé bele haree hanesan fidedignas (katak ita bele fiar), maibé falsas, Xefe governu afirma tán.
“IA bele disemina dezinformasaun, teorias konspirasaun ou konteúdus divizivus entre ita-nia sidadaun sira”. Ne’e inklui produsaun imajens falsas ho vídeos “deepfake”, no mós halo kampanhas dezinformasaun automatizadas. Ita hatene mós katak sistemas IA bele “alusina (ka bosok)”. Katak, bele inventa informasoens no aprezenta hanesan faktus. Ne’e sei halo ita bele kestiona fali kona-ba verasidade (ka verdade) husi buat hotu-hotu ne’ebé ita lee no haree iha internet.

















loading="lazy" />