G-NEWS (DILI) — Fundasaun Mahein (FM) fó sai nia pareser kona-ba proposta Lei Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2025, ne’ebe destaka importánsia atu hametin setor Defeza, Seguransa no Relasaun Estranjeiru ba estabilidade no dezenvolvimentu sustentável Timor-Leste nian.
Dokumentu subliña nesesidade ba investimentu urjente iha área sira hanesan siberseguransa, seguransa marítima no jestaun imigrasaun nian, aleinde hadi’a institusional sira.
Tuir relatóriu ne’ebé G-NEWS asesu, Diretór Ezekutivu Fundasaun Mahein Nelson Belo dehan, maski Proposta OJE 2025 prevee orsamentu total US$2.6 billoens, iha dezafiu signifikativu iha ezekusaun no planeamentu rekursu sira. Ezekusaun orsamentu to’o Outobru 2024 iha de’it 55,2%, ne’ebe reflete difikuldade institusional no burokrátiku ne’ebe fó impaktu negativu ba setor krítiku sira hanesan Defeza, ne’ebé ezekuta 56,9% hosi orsamentu ne’ebe alokadu, no Polísia Sientífika ba Investigasaun Kriminál (PCIC), ne’ebe hala’o de’it 56,0%.
Entre destake sira hosi análize, Fundasaun Mahein destaka área seguransa tolu ne’ebe presiza atensaun imediata hanesan Kapasidade siberseguransa, ne’ebé maka la adekuadu atu hasoru ameasa modernu sira, Kapasidade seguransa marítima, fundamental ba protesaun rekursu natural Timor-Leste nian iha nia tasi territorial sira, no Sistema jestaun no kontrolu imigrasaun, ne’ebe presiza modernizasaun hodi hasoru ameasa transnasional sira.
“Tanba ne’e, FM rekomenda atu OJE 2025 fó prioridade ba fortalesimentu institusional iha área sira jestaun no administrasaun nian, ho foku ba ezekusaun orsamental ne’ebe efisiente no dezenvolvimentu kapasidade estratéjiku sira, ho objetivu atu garante sustentabilidade Estadu nian no moris-di’ak populasaun nian”, sita iha komunikadu imprensa ne’ebé G-NEWS asesu, iha kinta-feira (24102024).
Iha dokumentu ne’e destaka mós katak FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL), Servisu Nasional Intelijénsia (SNI) no Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL) hasoru dezafiu hodi halo balansu ba sira-nia investimentu entre saláriu no dezenvolvimentu operasional, liuliu iha área krusial sira hanesan seguransa marítima no kombate krime sibernétiku.
“FM konklui katak, ba tinan 2025, krusial tebes atu hadi’a koordenasaun interministerial no hametin kapasidade institusional sira, liuliu iha área seguransa interna no esterna. FM mós sujere atu governu investe iha parseria internasional sira ba formasaun no kapasitasaun, ho foku iha siberseguransa no seguransa marítima, área prioridade sira hodi hasoru ameasa rejional no global ne’ebe mosu”, haktuir iha Fundasaun Mahein nia relatóriu.
Nune’e, Nelson Belo rekomenda atu Investe maka’as iha área siberseguransa hodi hasoru ameasa modernu sira.
Nia dehan tán, Timor- Leste nia insituisaun seguransa sira seidauk iha kapasidade ne’ebe sufisiente atu detekta, kombate no prevene krime siber sira sein apoiu husi ajénsia internasional sira hanesan INTERPOL. Insidente krime siber sira aumenta ba beibeik, no sei kontinua aumenta bainhira Timor-Leste nia internet sai lalais liu iha tempu badak. Krítiku tebes ba instituisaun estadu investe maka’as hodi hasa’e kapasidade siber-seguransa atu bele proteje dadus no sistema elektronika sira ne’ebe sensitivu liu, inklui sistema internal estadu nian no mos rede telekomunikasaun sira.
“Investe atu hadi’a kapasidade instituisonál iha área jestaun no administrasaun: Instituisaun sira tenke hametin sira-nia kapasidade planeamentu no ezekusaun orsamentu, minimiza burokrasia no hadi’a efisiénsia lojístika. Ida-ne’e krusial atu evita subutilizasaun rekursu sira ne’ebe maka observa iha 2024”, haktuir Nelson Belo, liuhosi komunikadu imprensa.
Iha relatóriu ne’e mós mensiona katak, atu hametin kapasidade seguransa marítima, katak, Timor-Leste kontinua lakon rendimentu barak no rekursu natural estraga tinan-tinan tanba estadu seidauk iha kapasidade sufisiente atu monitor no kontrola área marítima nasaun nian. Tanba ne’e esensiál atu investe rekursu hodi hasa’e instituisaun seguransa marítima sira nia kapasidade, inklui formasaun no teknolojia no ekipamentu hanesan ro’o patrulha no radar. Presiza mos analiza didi’ak instituisaun estadu sira ne’ebe responsável ba seguransa marítima hodi rezolve inserteza, prevene duplikasaun servisu no garante kordensaun di’ak entre instituisaun sira.
“Kria sistema kontrolu imigrasaun ne’ebe modernizadu. FM foin publika peskiza ida kona-ba Timor-Leste nia sistema imigrasaun ne’ebe fasilita atividade kriminal iha rai laran no halo administrasaun estadu la efisiente. Iha artigu refere, FM rekomenda ba estadu atu investe rekursu hodi kria sistema imigrasaun ida ne’ebe matenek no modernu, no adaptadu ba realidade mundu ohin loron. Ne’e inklui reforma polítika vistu no kria sistema elektronika online ba prosesamentu vistu nian”, haktuir iha Fundasaun Mahein nia relatóriu.
Nelson Belo esplika tán katak, atu Investe iha formasaun no teknolojia: F-FDTL no PNTL tenke aumenta investimentu iha formasaun, modernizasaun teknolojia no kapasidade marítima hodi hasoru dezafiu rejional sira, hanesan peska ilegal no tráfiku marítimu. Ida-ne’e mós bele reforsa liuhosi parseria internasional sira ba formasaun espesializada.
“Kona-ba Fortalesimentu institusional; Instituisaun sira hanesan IDN tenke halo investimentu bo’ot liu atu moderniza kurríkulu sira no miloramentu programa peskiza nian iha defeza estratéjiku. Halo koperasaun ho LEMHANAS Indonezia nian, ho mos Austrália ho ASEAN hodi haruka peritus oin-oin mai hanorin iha IDN. Ida-ne’e sei hariku formasaun ba lideransa militar no sivil sira iha futuru. Aumenta efisiénsia iha jestaun rekursu: Hasa’e kapasidade institusional tenke sai prioridade atu asegura katak fundu sira ne’ebe aloka uza ho efisiente liu-tan. Ministériu Interior, porezemplu, tenke halo balansu di’ak liu kona-ba gastu ba saláriu sira no nesesidade atu moderniza infraestrutura no ekipamentu seguransa nian”, Nelson Belo haktuir, liu husi nia karta komunikadu imprensa, ne’ebé G-NEWS asesu.
“Kooperasaun interministerial; Hasa’e koordenasaun entre Ministériu Defeza, Interior no Negósiu Estranjeiru ne’e esensial ba implementasaun efetivu polítika seguransa nasional. Kooperasaun ida-ne’e bele ajuda rezolve ameasa transnasional sira no hadi’a efisiénsia jeral iha ezekusaun programa seguransa nian”.
Nelson Belo esplika, Fundasaun Mahein sei nafatin iha kompromisu ba avaliasaun krítiku no konstrutivu ba OJE, ho objetivu atu promove jestaun rekursu ne’ebe efisiente no hametin seguransa no defeza nasional Timor-Leste nian.
Editór Testu : Amito Qonusere Araújo