Governu prepara OJE 2026 “otimiza rezultadu ho despeza realístiku”

banner 120x600
316 Views

G—NEWS (DILI) — Governu, liuhosi Ministériu Finansas, sesta-feira, (13/06/2025) kona-ba, Jornada Orsamentál tinan 2026, ne’ebé marka inísiu formál ba prosesu preparasaun Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ba tinan oin.

Eventu ne’ebé hala’o iha auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, iha Ministériu Finansas, halibur membru governu, reprezentante Parlamentu Nasionál, autoridade munisípal no ajénsia autónoma, ho lema “Otimiza Rezultadu ho Despeza Realista”.

banner 325x300

Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão destaka katak “reuniaun ne’e hanesan inísiu husi prosesu importante ida ba país: preparasaun Orsamentu Jerál Estadu nian ba 2026”, hodi subliña katak Orsamentu ba 2026 tenke kontinua reflete ita-nia determinasaun atu harí sosiedade ida ne’ebé próspera, ekuitativa no reziliente liu”.

Kay Rala Xanana Gusmão salienta mós katak “tanba ne’e mak Orsamentu Estadu la’ós de’it hanesan instrumentu finanseiru ida— maibé hanesan mós instrumentu morál”, hodi apela ba kompromisu hosi sira hotu ne’ebé envolve no deklara “Senhoras no Senhores, ita labele deziludi (ka, bosok) ita-nia Povu!”.

Entre prioridade prinsipál sira ne’ebé destaka hosi xefe governu, destaka protesaun sosiál, ne’ebé “kontinua hanesan ita-nia prioridade importante ida hotu”.

“Iha 2026, ita sei fó prioridade ba konsesaun no implementasaun plataforma protesaun sosiál ida ne’ebé integrada, inkluziva no dijitalizada liu, hodi responde ba nesesidades ne’ebé aumenta ba beibeik husi ita-nia sosiedade.”

Nia subliña mós importánsia hosi reforma institusionál sira no hadi’a “mákina Estadu, liuliu kona-ba jestaun finansas públikas”, “hirak-ne’e fundamentais la’ós de’it ba governasaun ida ne’ebé efikáz, maibé mós atu hetan hikas konfiansa husi públiku”.

Iha área ekonómika, Primeiru-Ministru afirma, “Ita tenke lansa mós bazes ekonomia ida ne’ebé dinámika, inkluziva no kompetitiva liu”, hodi reforsa katak “maske setór privadu tenke sai hanesan motór ba ita-nia kreximentu ekonómiku, kabe ba Estadu atu kria ambiente favorável atu nune’e transformasaun ne’e bele hetan susesu”.

Ikus liu, Xefe Governu reforsa apelu ba responsabilidade no ambisaun iha preparasaun OJE, hodi haktuir katak “Orsamentu ba 2026 tenke reflete aspirasaun hirak-ne’e. Tenke hanesan Orsamentu ida ho responsabilidade — fiskál, sosiál, ambientál no polítika”.

Tenke hanesan expresaun husi ita-nia vizaun ba Timor-Leste nia futuru ho ita- nia kompromisu ba ita-nia povu nia bein-estár.”

“Mai ita servisu hamutuk no maka’as ba orsamentu ida ne’ebé bele transforma, orsamentu ida ne’ebé bele aselera kreximentu ekonómiku, orsamentu ida ne’ebé ita halo hodi hanoin ema seluk, liuliu sira ne’ebé presiza liu.” “Desizaun ne’ebé ita foti ohin iha [Jornada Orsamentál] ne’e mak sei molda (ka, trasa) trajetória ita-nia nasaun nian iha tinan tuirmai”.

“No, liu buat hotu, mai ita unidus nafatin iha ita-nia misaun atu garante moris ne’ebé di’ak liu ba sidadaun Timor-Leste tomak”.

Ministra Finansas salienta katak tema “Otimiza Rezultadu ho Despeza Realistiku” “foku ba esénsia husi ita-nia responsabilidade kolektiva nu’udar jestór rekursu públiku”.

Governante ne’e afirma  katak  preparasaun OJE 2026 “la’ós de’it ezersísiu tékniku ida kona-ba alokasaun rekursu, ida ne’e inklui mos Timor-Leste nian vizaun ba dezenvolvimentu ida kontínua, ita-nia kompromisu atu hadi’ak vida sidadaun sira nian, no ita-nia dedikasaun atu harii nasaun ida ne’ebé prósperu no reziliente liután”.

Ministra Santina Cardoso afirma, “kompromisu ita hotu nian ba iha Governasaun ida transparente no inkluziva reflete Governasaun ida nakloke, halibur parte hotu hosi setor oi-oin ne’ebe bele kontribui ho ida-idak nian matenek nune’e bele asegura elaborasaun Orsamentu ho desizaun koletiva no transparente”.

Durante sesaun oin-oin hosi eventu ne’e, ko’alia kona-ba kestaun makro-ekonómika, estratéjia orsamentál no dezempeñu hosi setór finanseiru no privadu sira.

Aprezenta ona proposta prioridade sira, despeza obrigatória no senáriu ba tetu fiskál tinan 2026, ne’ebé tuirmai sei submete ba apresiasaun hosi Konsellu Ministru.

Tuir Lei Enkuadramentu Orsamentu Jerál Estadu no Jestaun Finanseira Públika, Projetu Proposta Lei OJE tinan 2026 nian tenke submete ba Parlamentu Nasionál to’o loron 1 fulan-Outubru tinan 2025.

relavante