Jornalista ne’e hakerek de’it, laos…..!!!

banner 120x600
182 Views

G-NEWS (DILI) – Títulu ne’e mosu iha ita boot hotu nia wall facebook, ita boot sira buka atu hatene, (laos…..) ninia kontinuasaun saída, kuandu loke tiha, seidauk lee kona, dalaruma ita boot sira hirus iha laran de’it. Tanba ne’e mak atu dehan, narrativa hotu-hotu, ninia espesialisade laos iha inísiu hosu istória ida, maibé esplika iha klaran ka ikus liu hosi konteúdu tomak. Ida ne’e hakerek simples ida.

Foin lalais RSF fó sai index liberdade imprensa mundial, Timor Leste ninia index liberdade imprenss monu, maske ita hotu hatene katak, liberdade imprensa parte ida hosi demokrasia hodi foti sae imajen Timor nian iha mundu. Index hosi Setór seluk jatamente ke Timor iha kotuk, purezemplu index ki’ak, dezenvolvimentu, parese ke ita nú. eru ida be la di’ak nian. Mundialmente, liberdade imprensa ne’e mós foto sae tiha imajen Timor Leste iha mundu. RSF nia relatóriu haktuir, Timor Leste nia index hosi númeru 10, monu ba 20, maibé orgullu nafatin tanba nafatin sai númeru 1 iha rejiaun Sudeste ASEAN. Iha tinan 2022, Timor Leste nia index okupa mundialmente númeru 10, maibé triste tanba tinan 2023 monu dook loos ba 20. Ema hotu-hotu hanoin katak, buat ne’e buat bain-bain, maibé lae; buat ne’e foti sae tiha nasaun nia naran.

banner 325x300

Depois RSF nia relatóriu fó sai kona-ba index liberdade imprensa Timor nian ne’ebé ita atu fó sala ba se?, serake atu fó sala ba Jornalista; ne’e la loos, atu fó sala ba Orgaun Komunikasaun Sosiál; ne’e mós labele. Tuir Ha’u nia perspetiva, ita fó sala ba Timoroan tomak, atu uta hotu halo reflesaun ba an rasik, nune’e ita bele antisipa, ita bele atensaun atu halo komunikasaun di’ak ho Jornalista sira, labele impede servisu jornalismu, labele rejeita jornalista nia pedidu entrevista, labele notifika jornalista, no mais pior liu atu labele taka dalan ba jornalista sira bainhira atu husu perguntas ba fontes informasaun, liu-liu protokolu sira iha fontes nia kotuk ka sorin-sorin.

Jornalusta nia papel importante mak atu buka, rekolla, no hakerek informasaun, ikus-mai instituisaun mídia mak halo publikasaun. Jornalista laos Tribunál, Jornalista laos Órgaun judisiariu ka Polísial, maibé Jornalista hanesan pesoa ida ne’ebé hala’o atividade jurnalismu tuir kodé étika Jornalismu no tuir Lei Komunikasaun Sosial. Ema ne’ebé alergia ho jornalista nia servisu, no tenta atu impede servisu jornalismu, ida ne’e mak konsidera, grupu ida ne’ebé tenta atu hafoer liberdade imprensa Timor Leste, no deskonfia de’it katak, parese index Liberdade imprensa Timor Leste monu hosi númeru 10 ba 20, kontribui mós hosi sira.

Index Liberdade Imprensa Timor Leste monu, sidadaun tomak nia responsabilidade. Responsabilidade mak fó nafatin livre ba atividade jurnalismu, iha étika komunikasaun di’ak ho jornalista, tanba maiória Jornalista hosi Timor. Dalaruma mesak ema maun-alin, tanba ne’e impedimentu atividade jurnalismu hanesan parte ida hamout liberdade imprensa, maske la konsiente, maibé realidade hatudu ona katak, tentativa ba atividade jurnalismu nu’udar parte ida hodi fó válor mean ba liberdade Imprensa.

Lideransa sira iha Ministériu ka Instituisaun Estadu ne’ebé iha protokolu ne’ebé mais trankadu, kuandu hasoru jornalista, labele hatudu aktus over show… bain-bain de’it sá. Tanba Jornalista nia prezensa atu husu perguntas, no fontes iha direitu atu labele ko’alia ba mídia; ho rajaun ne’ebé iha. Labele iha prosesu entrevista laran, protokolu komesa fó sinál ba jornalista atu labele husu ona perguntas, no seluk-tán. Husu ba lideransa, kuandu iha protokolu mak hanesan ne’e, di’ak fo xamada atensaun ba ninia, tanba sira la komprende no konsiente katak, sira nia asaun ne’e parte ida hodi fó sinál la di’ak ba liberdade imprensa Timor Leste iha futuru.

Dala-ida tán mensiona katak, Jornalista ne’e hakerek de’it, laos tribunál ka órgaun judisial ka polísial. Jornalista mós iha kodé etika no Lei komunikasaun sosiál ne’ebé regula servisu jurnalismu. Tanba Estadu direitu demokrátiku, ema hotu-hotu iha lei nia okos, nu’udar sidadaun ne’ebé la aseita informasaun, bele jeixa ba Konsellu Imprensa, nu’udar orgaun regulador ida, hodi buka solusaun liuhosi retifikasaun no mediasaun.

Hosi: Amito Qonusere Araújo

Editór no entrevistador G-News

relavante