Narrativa Hamenus risku rai-nakdoko—esforsu protesaun komunidade

Tim Redaksi G-NEWS | Editor: Amito Qonusere Araújo

banner 120x600
307 Views

G—NEWS (REDASAUN) — Rai-nakdoko hanesan dezastre naturál ida ne’ebé bele mosu derepente no fó impaktu boot ba ema nia moris. Prosesu rai-nakdoko hahú ho deslokasaun plaka tektónika sira iha rai-klaran ne’ebé kauza hosi presaun no tensaun ne’ebé akumula durante tinan rihun ba rihun.

Bainhira presaun liu material nia abilidade atu tahan forsa, mudansa ida akontese ne’ebé koñesidu hanesan rai-nakdoko. Prosesu ida-ne’e normalmente akontese tuir zona subdusaun sira ka falla jeolójiku ativu sira. Bainhira mudansa ida akontese, enerjia ne’ebé hasai sei propaga liuhosi laloran sísmiku ne’ebé hamosu nakdoko iha rai nia superfísie.

banner 325x300

Rai-nakdoko sira ne’ebé akontese iha zona subdusaun ka falla bele iha intensidade oioin. Rai-nakdoko boot liu ne’ebé rejista iha istória maka rai-nakdoko iha Alaska iha tinan 1964, ne’ebé akontese iha loron 27 fulan-Marsu tinan 1964. Rai-nakdoko ne’e atinji magnitude 9.2, ne’ebé halo nia sai hanesan rai-nakdoko ne’ebé maka’as liu ne’ebé rejista iha Amérika Norte no ida ne’ebé boot liu iha istória mundiál.

Rai-nakdoko ne’e hamosu estragu barak iha Alaska, no hamosu tsunami boot ne’ebé to’o iha tasi-ibun Japaun no Hawaii. Iha rai-nakdoko, edifísiu rihun ba rihun hetan estragu, ema liu 130 mate, no estragu ba infraestrutura no ekonomia.

Impaktu husi rai-nakdoko, tantu iha termu sosiál, ekonómiku no ambientál

Iha segundu balun nia laran, edifísiu bele monu, estrada nakfera, no infraestrutura vital hanesan ponte no instalasaun públiku seluk hetan estragu maka’as. Aleinde neʼe, ​​rai-nakdoko mós bele hamosu dezastre sekundáriu hanesan tsunami, rai-halai, ka inséndiu, neʼebé halo situasaun sai aat liután. Impaktu sosiál luan tebes, hahú hosi lakon ema nia vida, kanek fíziku, to’o impaktu psikolójiku tanba tauk no trauma ne’ebé vítima sira enfrenta.

Impaktu ekonómiku ladún grave. Estragu ba infraestrutura no ativu produtivu sira hamosu lakon boot. Prosesu rekuperasaun lori tempu naruk, no mós investimentu ne’ebé maka’as. Aleinde ne’e, setór ekonómiku hanesan agrikultura, komérsiu no indústria ki’ik hetan perturbasaun. Fornesimentu ba nesesidade báziku hanesan bee-moos, ai-han no eletrisidade sai limitadu tebes hafoin rai-nakdoko. Iha kontestu ida-ne’e, impaktu sosiál no ekonómiku dala barak la’o hamutuk, hodi halo aat liután kualidade moris vítima sira-nian.

Atu hamenus impaktu rai-nakdoko nian, presiza solusaun lubuk ida ne’ebé inklui prevensaun, preparasaun, resposta lalais no rekuperasaun. Prevensaun bele halo liuhosi planeamentu territóriu ne’ebé minimiza dezenvolvimentu iha área ne’ebé prone ba rai-nakdoko no implementasaun padraun edifísiu. Edifísiu sira ne’ebé konstrui ho materiál no dezeñu ne’ebé rezistente ba rai-nakdoko iha posibilidade ki’ik liu atu monu bainhira akontese rai-nakdoko, nune’e hamenus númeru vítima mortál no estragu materiál sira.

Prevensaun atu povu labele sai vítima

Prevensaun rai-nakdoko atu ema labele sai vitima presiza aprosimasaun olístiku ne’ebé involve parte oin-oin, hahú husi governu, instituisaun edukasaun, to’o komunidade rasik. Etapa prinsipál ida ne’ebé bele foti maka planeamentu dezenvolvimentu ne’ebé seguru hasoru rai-nakdoko. Dezenvolvimentu infra-estrutura iha área ne’ebé prone ba rai-nakdoko tenke tuir padraun edifísiu nian ne’ebé adapta ona ba ameasa sísmiku, hanesan uza materiál fleksivel ne’ebé bele absorve xoke, no mós dezeñu edifísiu nian ne’ebé permite estrutura atu hamriik metin maski bainhira hetan vibrasaun maka’as.

Governu mós presiza eduka públiku kona-ba pasu ne’ebé maka tenke foti antes, durante, no hafoin rai-nakdoko. Programa edukasaun sívika kona-ba rai-nakdoko tenke inklui informasaun kona-ba evakuasaun, kolokasaun abrigu seguru, no uza ekipamentu emerjénsia. Simulasaun regulár ba evakuasaun rai-nakdoko iha eskola, eskritóriu no área rezidensiál nu’udar parte importante ba esforsu prevensaun atu nune’e komunidade preparadu di’ak liután hodi hasoru dezastre.

Aleinde ne’e, hametin sistema alerta sedu atu sai efisiente liu no asesivel ba komunidade sira sei tulun tebes hodi minimiza vítima rai-nakdoko. Uza teknolojia ikus liu, hanesan sistema alerta sedu kona-ba rai-nakdoko ne’ebé bele fó alerta segundu ka minutu balun molok rai-nakdoko boot akontese, sei fó oportunidade ba rezidente sira atu evita lalais perigu, hanesan subar iha meza okos ka husik edifísiu ne’ebé iha risku atu monu.

Instrumentu ba deteksaun rai-nakdoko nian molok eventu sísmiku akontese

Bainhira atu detekta rai-nakdoko molok sira akontese, teknolojia dezenvolve beibeik. Instrumentu ida ne’ebé bele uza hodi detekta rai-nakdoko potensiál maka Sismómetru ka Aselerógrafu. Sesmómetru sukat movimentu rai nian ne’ebé kauza hosi laloran sísmiku no bele detekta mudansa ki’ik iha presaun iha Rai nia krusta laran ne’ebé bele indika mudansa tektónika. Dezenvolvimentu sistema alerta sedu (EWS) ida mos importante tebes, iha ne’ebé instrumentu sira ne’e bele fornese alerta segundu ka minutu balun molok akontese rai-nakdoko boot. Teknolojia ida-ne’e serve atu fó oportunidade ba rezidente sira iha área afetadu atu evakua ka foti medida sira auto-resgate nian.

Aleinde ne’e, monitorizasaun jeodétika uza GPS no teknolojia seluk mós uza hodi identifika mudansa iha eskala mikro iha rai-leten, ne’ebé bele sai indikasaun ida ba rai-nakdoko boot ida ne’ebé besik ona. Maski teknolojia ida-ne’e sei iha faze dezenvolvimentu no seidauk bele halo predisaun kompletu ba tempu loloos rai-nakdoko nian, progresu iha kampu ida-ne’e loke oportunidade atu halo estimasaun ba risku potensiál ho loloos liu.

Kona-ba resposta no rekuperasaun, envolvimentu hosi parte oioin hanesan governu, ajénsia umanitária, no komunidade importante tebes. Ekipa SAR ne’ebé treinadu tenke koloka kedas atu buka vítima ne’ebé hakoi iha rai-rahun nia okos. Aleinde ne’e, distribuisaun ajuda hanesan ai-han, ai-moruk no nesesidade báziku seluk tenke hala’o lalais no efisiente. Rekuperasaun ba tempu naruk presiza esforsu rekonstrusaun ne’ebé involve rekonstrusaun fíziku no rekuperasaun sósiu-ekonómiku ba vítima sira.

Maski rai-nakdoko maka dezastre naturál, ne’ebé labele prevee ho serteza, sira nia impaktu bele hamenus liuhosi planeamentu ne’ebé kuidadu, preparasaun ne’ebé di’ak, prevensaun ne’ebé loos, no resposta ida ne’ebé lalais no efetivu. Ho aprosimasaun ne’ebé loos, ita bele minimiza lakon ne’ebé kauza husi rai-nakdoko no harii fali moris ne’ebé di’ak liu ba komunidade sira ne’ebé afetadu.

relavante