G—NEWS (REDASAUN) — Inundasaun maka dezastre naturál ida ne’ebé dala barak hamosu estragu boot ba ambiente, propriedade, no mós hamate ema nia vida. Ho aumentu udan been ne’ebé la kontroladu, urbanizasaun lalais, no mudansa klimátika, ameasa inundasaun sai real liután. Maibé, maski inundasaun susar atu evita kompletamente, bele foti medida mitigasaun hodi hamenus nia impaktu. Esforsu oin-oin ne’e involve jestaun ambientál, dezenvolvimentu infraestrutura ne’ebé amigavel ba ambiente, no sensibilizasaun públiku atu tau matan liu ba esforsu prevensaun.
Jestaun ambientál hodi prevene inundasaun
Kauza prinsipál ida ba inundasaun maka redusaun iha kapasidade absorsaun rai nian tanba mudansa iha utilizasaun rai nian. Plantasaun, hela-fatin no área industriál sira ne’ebé aumenta ba beibeik hamenus kapasidade rai nian atu rai udan-been. Tanba ne’e, pasu dahuluk atu prevene inundasaun maka mantein no restaura ekosistema naturál.
Reflorestasaun maka pasu ne’ebé efetivu tebes atu mantein absorsaun bee-rai-okos. Kuda ai-oan iha mota leten, porezemplu, bele hamenus risku ba erozaun rai nian no aumenta rai nia abilidade atu absorve bee. Aleinde ne’e, jestaun Área Bacias Hidrograficas (DAS) mós sai hanesan prioridade ida. Hamoos mota hosi lixu no sedimentasaun ne’ebé taka bee nia suli importante tebes atu hamenus halibur hamutuk ne’ebé bele hamosu inundasaun.
Infraestrutura verde hanesan solusaun ba reziliénsia ba Inundasaun
Aleinde jestaun ambientál, implementasaun infraestrutura verde mós hetan rekoñesimentu ba beibeik hanesan solusaun ida atu prevene inundasaun iha área urbana. Ida husi sira maka sistema drenajen sustentável (Sistema Drenajen Sustentável/SuDS). Sistema ida ne’e nia funsaun atu regula fluxu udan been liu husi imita siklu naturál, atu nune’e udan been la suli direitamente ba iha kanál drenajen ne’ebé nakonu ona. Uza bioswales, kolam retensaun, no uma-kakuluk verde maka ezemplu balun hosi infraestrutura verde ne’ebé bele ajuda hamenus todan ba sistema drenajen no aumenta infiltrasaun bee nian ba rai.
Dezenvolvimentu sidade ne’ebé amigavel ba ambiente
Dezenvolvimentu urbanu ne’ebé la planeadu dala barak agrava risku inundasaun nian. Tanba ne’e, importante ba governu atu implementa polítika zonamentu ne’ebé limita dezenvolvimentu iha área ne’ebé ba inundasaun. Harii infraestrutura ne’ebé rezistente ba inundasaun, hanesan kanál drenajen ne’ebé boot liu no didin ba inundasaun, bele ajuda proteje área urbana hosi efeitu adversu inundasaun.
Aleinde ne’e, jestaun ba espasu nakloke verde mós presiza atu konsidera. Espaisu nakloke verde, hanesan parke sidade nian no área kaptasaun bee nian, funsiona atu absorve udan-been no hamenus presaun iha sistema drenajen nian. Ho jestaun ne’ebé di’ak, área urbana bele preparadu di’ak liu atu hasoru potensiál inundasaun.
Edukasaun no Konxiénsia Públiku iha Prevensaun Inundasaun
Komunidade mos iha papel importante tebes ba prevensaun inundasaun. Konsellu no edukasaun kona-ba importánsia atu mantein limpeza mota nian, la soe foer arbiru, no mantein área kaptasaun bee nian maka asuntu urjente ne’ebé presiza halo. Komunidade ne’ebé iha konxiénsia kona-ba importánsia husi ambiente ne’ebé moos sei kontribui hodi hamenus blokeiu iha kanál bee nian ne’ebé bele kauza inundasaun.
Presiza atu kuda konxiénsia kona-ba mudansa klimátika no ninia impaktu ba tempu estremu. Ho koñesimentu ne’ebé di’ak liu kona-ba perigu husi inundasaun no pasu ne’ebé bele foti, hein katak komunidade sei alerta no preparadu liután atu hasoru dezastre ne’e.
Teknolojia hanesan instrumentu predisaun no mitigasaun inundasaun
Hasoru ameasa inundasaun, teknolojia mós hanesan solusaun ida ne’ebé ajuda tebes. Hodi utiliza sistema monitorizasaun tempu nian, sensor inundasaun nian, no dadus satélite nian, meteorolójiku no governu bele halo predisaun ba área ho risku aas ba inundasaun no fó alerta antesipada. Teknolojia ida-ne’e permite públiku no autoridade relevante atu foti medida preventiva ne’ebé lalais no alvu liu.
Aleinde ne’e, inovasaun iha dezenvolvimentu infraestrutura rezistente ba inundasaun, hanesan utilizasaun terraplen automátiku ne’ebé bele adapta ba mudansa tasi-been nian, bele mós minimiza impaktu hosi dezastre ida-ne’e.
Konklusaun
Inundasaun maka ameasa ida ne’ebé kompleksu, maibé ho esforsu sira ne’ebé koordenadu bazeia ba prinsípiu sustentabilidade, risku no impaktu bele redús ho signifikativu. Liuhusi jestaun ambientál ne’ebé matenek, implementasaun infraestrutura verde, dezenvolvimentu sidade ne’ebé amigavel ba ambiente, no hasa’e konxiénsia públika, ita bele kria ambiente ida ne’ebé seguru no rezistente liu ba dezastre inundasaun. Tanba ne’e, presiza medida mitigasaun ne’ebé olístiku no kolaborativu atu hasoru dezafiu iha futuru.