PR Horta sempre temi Max nia naran iha komemorasaun Masakre 12Nov

banner 120x600
91 Views

G-NEWS (DILI) Prezidente Repúblika Timor Leste, José Ramos-Horta, sempre temi naran jornalista britániku no realizadór filme dokumentáriu Masakre 12 Novembru 1991, Max Stahl, iha serimónia ofisiál estadu nian, liuliu iha komemorasaun anuál Trajédia masakre Cruz iha 12 Novembru.

Deklarasaun ne’e refere ba akontesimentu importante ida iha istória Timor Leste nian, mak hanesan Masakre Santa Cruz ne’ebé akontese iha 12 Novembru 1991 iha Dili, kapitál Timor Leste nian. Akontesimentu ne’e nu’udar epizódiu violénsia ida ne’ebé akontese durante okupasaun Indonézia iha Timor Leste entre tinan 1975 no 1999.

banner 325x300

“Hamriik iha ne’e, sei la haluha Max Stahl, hakruuk ba nia. Ita tenke haree didia’k tombuh Max Stahl nian, dalaruma mai vizita, ha’u haree hanesan abandonadu, mal tratadu, dalaruma ha’u mai, aifunan la iha, ha’u mak lori aifunan ruma tau hodi hamoos”, Prezidente Ramos Horta, iha serimónia komemorasaun Masakre Santa Kruz, iha semetériu Santa Kruz, tersa-feira (12112024).

Masakre ne’e akontese bainhira tropa Indonézia tiru hasoru manifestante rihun ba rihun ne’ebé hala’o hela protestu pasífiku iha semitériu Santa Cruz, Dili. Trajédia ida ne’e ikus mai sai hanesan símbolu ba Timor Leste nia rezisténsia hasoru okupasaun estranjeiru.

Max Stahl hanesan jornalista no filmaker britániku ida ne’ebé hala’o knaar xave ida hodi introdús mundu internasionál kona-ba atrosidade sira ne’ebé akontese iha Timor Leste durante masakre ne’e.

Elias Marvão, ko’alia ba G-NEWS katak, Max Stahl nu’udar éroi ba masakre Santa Kruz, tanba ho nia prezensa, mundu hatene kona-ba problema Timor, liu-liu violasaun sira ne’ebé povu enfrenta la sai ba mundu tanba hetan sensura husi autoridade militár Indonézia.

“Ita tenke fó onra ba Saudozu Max Stahl, hakruuk ba nia kontribuisaun. Ninia kontribuisaun sei konta husi jerasaun ba jerasaun”, Elias Marvão espresa nia sentimentu ba G-NEWS, iha semetériu Santa Kruz, tersa-feira 12112024.

Stahl konsege grava filmajen vídeo hosi masakre ne’ebé ikusmai publika ba mídia internasionál, hodi fó sai diretamente krime sira ne’ebé maka tropa indonéziu sira komete. Dokumentasaun ne’e ajuda hametin apelu internasionál sira hodi ezije responsabilizasaun no husu atu hakotu okupasaun Indonézia iha Timor Leste.

Deklarasaun katak Prezidente José Ramos-Horta temi beibeik Max Stahl nia naran iha serimónia estadu nian hatudu papél importante hosi mídia no jornalista sira hodi luta ba lia-loos no justisa. Iha kontestu ida-ne’e, fó onra ba Stahl la’ós de’it forma ida apresiasaun nian ba nia kontribuisaun hodi fó sai trajédia, maibé mós hanesan rekoñesimentu ba papél importante hosi mídia hodi dokumenta violasaun direitus umanus sira.

Serimónia anuál ne’e reflete mós Timor Leste nia esforsu atu prezerva memória koletiva kona-ba sofrimentu ne’ebé nia povu esperiénsia no fó onra ba indivíduu sira ne’ebé luta ba lia-loos no justisa.

Envolvimentu no respeitu ba jornalista internasionál sira hanesan Max Stahl mós reflete oinsá Timor Leste, nu’udar nasaun ne’ebé foin ukun-an iha tinan 2002, utiliza istória no narrativa luta ba ukun-rasik-an nu’udar parte ida husi ninia identidade nasionál. Hodi refere ba masakre Santa Cruz no knaar mídia nian hodi fó sai atrosidade hirak ne’e, Timor Leste la’ós komemora de’it ninia istória nakukun maibé mós afirma ninia kompromisu ba liberdade imprensa no direitus umanus.

Ida-ne’e hanesan símbolu importante ida iha kontestu dezenvolvimentu demokrátiku no respeitu ba prinsípiu sira liberdade informasaun nian iha nasaun sira ne’ebé sei dezenvolve hela, no hodi fó onra ba jornalista sira-nia kontribuisaun, Timor Leste hametin narrativa kona-ba nia luta, fó hanoin ba mundu kona-ba hahalok aat sira iha pasadu, no subliña importánsia memória koletiva hodi forma futuru ida ne’ebé justu no demokrátiku liu ba nasaun.

Editór Testu: Amito Qonusere Araújo

relavante