G—NEWS (DILI) — Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão konsidera Expo Komersiál Internasionál Dili 2025 nu’udár Forma ida atu haklaken bá mundu katak, Timor-Leste (TL) nakloke bá negósiu.
Primeiru-Ministru ko’alia iha diskursu abertura Expo Komersiál Internasionál Dili 2025 ne’ebé hala’o iha Centro Convenções Dili (CCD), kinta (28/08/2025).
“Ne’e primeira Expo iha Timor-Leste ne’ebé Ministériu Komérsiu no Indústria mak organiza. Forma ida atu ita haklaken bá mundu katak, Timor-Leste nakloke bá negósius!,” PM Xanana hateten.
Expo hanesan oportunidade bo’ot ida bá empreendedór sira ho pequenas no médias emprezas Timor-Leste atu partilla no aprende hamutuk.
Xefe Governu mós konsidera hanesan oportunidade ida atu hatudu inovasaun, kultura ho teknolojia, oportunidade ida atu fomenta kolaborasaun entre seitór oioin.
Expo ne’e aprezenta eselente produtus balun ne’ebé Timor-Leste prodúz no exporta bá mundu kona-bá Timor-Leste nia premiadu kafé ho bebidas espirituozas, masin ho xokolate orgânikus, serâmika, artezanatu ho vestuáriu tradisionál.
“Ne’e prova hosi inkrível kriatividade no determinasun hosi ita-nia povu. Expo ne’e mós hanesan fatin ida bá emprezas nasionais no internasionais atu hasoru-malu, hodi explora oportunidades negósiu no harii redes investimentu foun,” Xanana Gusmão deklara.
Bainhira Timor Leste restaura independénsia iha 2002, mundu rekoñese Timor-Leste hanesan nasaun livre no independente. Povu terus autodeterminasaun, maibé independénsia foin mak hanesan inísiu hosi luta foun ida.
Tarefa dahuluk nasaun ne’e nian maka hametin páz no harii Estadu hosi zero, iha de’it mak mehi.
Servisu maka’as hodi harii instituisaun sira, kria estabilidade no satisfáz nesessidades povu nian. Harii nasaun demokrátika ida ho ekonomia aberta, respeitu bá direitus umanu no bá Estadu direitu.
“Ohin-loron ita hasoru dezafiu foun. Dois tersus hosi ita-nia populasaun ho idade ki’ik-liu 35 anus. Ita-nia joven sira prontu atu servisu, inova no kontribui. Ita presiza kria empregu, redúz pobreza no fó bá ita-nia joven sira oportunidade atu harii no hadi’a sira-nia moris iha ita-nia país. Ne’e mak dezafiu hosi soberania ekonómika,” Xanana Gusmão hateten.
Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu define Timor Leste nia vizaun bá longu prazu: dezenvolve povu, harii infraestruturas krítikas no kria ekonomia ida ne’ebé diversifikada no reziliente.
Programa Governu hatuur-metin iha vizau ne’e. Foka iha kriasaun empregu, iha kaptasaun investimentu, iha apoiu bá seitór privadu no iha preparasaun Timor-Leste bá adezaun iha ASEAN. Buat barak ne’ebé Timor-Leste sosa no konsume importa hotu de’it. Sidadaun barak luta atu hetan servisu dignu.
“Ita presiza muda buat hirak-ne’e. Ita presiza prodúz barak-tán buat sira ne’ebé ita han no uza. Ita presiza prosessa di’ak liu-tán ita-nia kafé, sândalu, nuu ho ikan rasik. Ita presiza fa’an la’ós de’it bá malu, maibé bá mundu,” nia enkoraza.
Kada produtu timornian ne’ebé substitui importasaun ida sei hametin Timor nia independénsia. Kada produtu ne’ebé hetan iha merkadu iha estranjeiru jera rendimentu bá família sira no fó signifikadu reál bá soberania Timor-Leste nian.
Ekonomia ida ne’ebé forte la bele Governu mesak mak harii. Tenke hosi emprezas pequenas lojas, agrikultores, peskadores, komersiantes, fabrikantes ho inovadores ne’ebé impulsiona kresimentu.
Papel Governu nian mak atu apoia. Tanba ne’e, simplifika daudaun regulamentasaun sira, melhora infraestrutura sira, fasilita negósiu no promove Timor-Leste ho nia produtu sira.
Mikro, Pequenas no Médias Emprezas hotu-hotu espesialmente krusiais. Sira mak hanesan ilas hosi Timor-Leste nia ekonomia iha komunidade hotu-hotu hahú hosi kooperativas kafé iha foho, bá feto sira ne’ebé soru Tais iha aldeias, no to’o bá jovens sira ne’ebé kria emprezas dijitais foun.
Iha Expo ne’e, selebra hamutuk liu-liu timoroan sira ne’ebé kria no fó ona marka bá Timor-Leste nia produtu rasik.
Sira mak inovadores ne’ebé inspira ema seluk no hatudu katak sira mós bele. Sira hatudu katak Timor-Leste bele fabrika produtu sira ho kualidade no fa’an ba mundu. Ida-ne’e mak presiza-liu, substitui importasaun no exporta, atu bele jera rendimentus bá nasaun ne’e nian. Produtu barak iha-ne’e mós hetan inspirasaun hosi kultura ho identidade únika sira Timor-Leste nian.
Timor-Leste ninia Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu hatudu klaru katak kultura ne’e tenke prezerva no promove hanesan baze bá unidade nasionál no hanesan motór kresimentu ekonómiku.
Kultura la’ós de’it serne hosi identidade Timor-Leste nian maibé mais-vália ida bá dezenvolvimentu. Apoia kultura la rezumu de’it iha memória ho tradisaun. Maibé atu harii-metin orgullu nasionál, fortalese unidade no kria meius subsisténsia.
“Ida-ne’e mak ita presiza hanesan baze bá ekonomia ida ne’ebé forte no bele proporsiona empregu signifikativu bá ita-nia povu. Laiha empregu, laiha dignidade. Laiha empregu, ita-nia joven sira sei la konsegue haree hetan sira-nia futuru iha Timor. Laiha empregu, independénsia laiha sentidu,” PM Xanana subliña.
Tanba ne’e maka Expo importante tebes. Liga empreendedór sira ho investidór sira. Loke merkadus. Insentiva parserias. Hato’o mensajen klara ida katak Timor-Leste prontu ona atu prodúz, konstrui, kria no krese. Ne’e momentu espesiál ida ne’ebé loke oportunidade.
Iha Outubru, Timor-Leste sei hamutuk ho ASEAN. Adezaun ne’e sei loke merkadu bo’ot ida ho ema liu millaun 600. Ne’e sei liga Timor-Leste kle’an liután ho kadeia abastesimentu rejionais no halo Timor-Leste sai hanesan fatin ida ne’ebé atrativu tebetebes atu investe.
Ho polítikas no apoiu loloos, Timor-Leste bele utiliza pozisaun ne’e hodi habelar komérsiu, dezenvolve indústria no kria empregu foun. Timor-Leste hetan ona ninia soberania liu-hosi luta. Ohin-ne’e, luta kontinua bá soberania ekonómika.
Expo ne’e hanesan oportunidade ida atu hatudu produtu sira Timor-Leste nian, halibur hamutuk inovadór ho investidór sira no promove ekonomia timornian ida ne’ebé foun no diversifikada.
“Mai ita servisu hamutuk hodi transforma independénsia ne’e iha prosperidade duradoura. Mai ita harii futuru ida ne’ebé ita-nia joven sira iha konfiansa bá promessa hosi ita-nia país. Honra bo’ot ida mai ha’u mai deklara aberta Expozisaun Internasionál Komérsiu Díli 2025,” PM Xanana hateten.
Espozisaun Internasionál Dili 2025 (Dili International Expo 2025 – DITE-2025), ne’ebé hala’o iha Centro de Convenções de Díli, hosi loron 28 fulan-agostu to’o loron 1 fulan-setembru 2025, sai hanesan espozisaun internasionál da-huluk ne’ebé organiza iha Timor-Leste hosi Ministériu Komérsiu no Indústria.
Objetivu no misaun atu halibur nasaun sira, empreza ki’ik no médiu sira, negósiu sira, ONG sira no organizasaun governamentál sira hodi aprezenta sira-nia susesu, hatudu inovasaun sira ne’ebé foun tebes iha kultura no teknolojia, no promove kolaborasaun entre seitór oioin.
Eventu ne’e inklui programa oin-oin, hanesan promove negósius no produtus, debate, sorumutu business match-making, asinatura memorandu entendimentu (MoU) entre empreza sira (B2B), espozisaun arte no kultura, aprezentasaun múzika ho artista nasionál sira, aprezentasaun hosi universidade no empreza sira kona-bá peskiza no inovasaun, aprezentasaun oportunidade negósiu no investimentu hosi ajénsia governamentál sira no Kámara Komérsiu no Indústria Timor-Leste (CCI-TL), no mós aprezentasaun kona-bá apoiu empréstimu no kréditu hosi BNCTL.
Espozisaun ne’e hatudu pavillaun sira ho tema, oportunidades networking no esperiénsia kulturál, hodi enkoraza koneksaun globál. Tanba Timor-Leste nu’udár membru OMK no iha hela prosesu atu adere bá ASEAN, eventu ida-ne’e sai nu’udár eventu da-huluk hosi tipu ida-ne’e atu to’o iha merkadu mundiál.
Fó oportunidade bá komersiantes, fabrikantes no industriál nasionál no internasionál sira atu kolabora no investe iha Timor-Leste. Konseitu “make it and brand it” hakarak koloka produtu “Made in Timor-Leste” iha merkadu ASEAN no merkadu mundiál.

















loading="lazy" />