G—NEWS (DILI) — Iha kinta-feira, loron 20 fulan-Marsu tinan 2025, Primeiru-Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão fó sai problema sériu ne’ebé governu Timor-Leste hasoru kona-ba jestaun finansa estadu nian.
Iha enkontru semanál ho Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairru-Pité, Primeiru-Ministru destaka nesesidade urjente atu taka Empreza Públiku (EP) no Institutu Públiku (IP) barak ne’ebé la efetivu ne’ebé estraga de’it osan estadu nian la fó rezultadu ne’ebé signifikativu.
Tuir PM Gusmão, razaun prinsipál ida atu taka instituisaun EP no IP ne’ebé la kontroladu iha gastu orsamentu estadu.
EP no IP barak maka funsiona iha ministériu relevante sira nia okos, maibé iha autonomia administrativa no finanseira ne’ebé permite atu jere fundu ho livre. Ida-ne’e hamosu gastu ne’ebé la kontroladu no la hamosu rezultadu ne’ebé sosiedade hakarak.
“Ha’u kontente tebtebes tanba ami aprova ona dekretu-lei ida hodi book daudaun ona EP no IP sira. Horiseik iha reuniaun Konsellu Ministru ami hasai ona dekretu-Lei ida, ha’u informa ona ba Prezidente Republika atu promulga,” Xanana Gusmão hateten.
Iha ámbitu ne’e, Primeiru-Ministru Gusmão salienta katak gastu ne’ebé la efetivu hanesan ne’e kria todan boot ba finansa estadu nian. Nia avalia, instituisaun estadu balun ne’ebé gasta orsamentu estadu másimu sein fó kontribuisaun loloos ba dezenvolvimentu nasionál tenke taka kedas.
Gusmão nota katak problema boot ida ne’ebé kauza estraga ne’e maka mentalidade ne’ebé eziste iha jestaun finansa estadu nian.
Problema prinsipál ne’ebé governu Timor-Leste hasoru, hanesan hato’o hosi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, maka estraga osan estadu nian ne’ebé akontese iha instituisaun no empreza estatál (EP no IP).
Desperdísiu ida ne’e akontese tanba instituisaun sira ne’e barak mak jere fundu públiku la efisiente no la prodús rezultadu ne’ebé signifikativu ba dezenvolvimentu nasionál.
Governu hanoin katak instituisaun estadu barak, maski hala’o kna’ar iha ministériu relevante nia okos, maibé seidauk iha fiskalizasaun ne’ebé adekuadu tanba iha autonomia administrativa finanseira. Ida-ne’e fó liberdade ba instituisaun sira-ne’e atu jere fundu estadu nian lahó kontrolu efetivu ruma.
Problema boot ne’ebé mosu husi situasaun ida ne’e mak ezisténsia husi “mentalidade” desperdísiu entre funsionáriu sira ne’ebé responsavel atu jere instituisaun sira ne’e. Laiha sistema adekuadu atu monitoriza gastu no dezempeñu, fundu estadu nian bele uza ho la apropriadu.
Desperdísiu ne’e bele mosu tanba laiha transparénsia no akontabilidade iha jestaun orsamentu estadu. Instituisaun públiku sira iha autoridade boot ba jestaun fundu, maibé dala barak supervizaun husi governu sentrál ladún ótimu, tanba instituisaun sira-ne’e barak mak iha autonomia hodi jere sira-nia finansa rasik. Ida-ne’e bele hamosu gastu ne’ebé la efisiente no la konsistente ho meta dezenvolvimentu nasaun nian.
Nu’udar pasu konkretu atu rezolve problema ne’e, Primeiru-Ministru Gusmão subliña nesesidade atu halo auditoria interna ne’ebé rigorozu iha kada instituisaun estadu nian. Iha enkontru ida ho ofisiál sira Ministériu Finansas nian, Gusmão fó instrusaun atu labele ta’uk atu halo auditoria interna no relata bainhira hetan defisiénsia iha jestaun fundu nian.
Nia mós fó hanoin katak funsionáriu sira ne’ebé la kumpre sira-nia obrigasaun tenke prontu atu hasai hosi sira-nia kargu.
PM Gusmão espesifikamente nota katak instituisaun balun ne’ebé gasta osan estadu barak liu sein entrega rezultadu ne’ebé signifikativu mak hanesan Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN), Komisaun Nasionál Aprovizionamentu (CNA), Eletrisidade Timor-Leste (EDTL), no Be’e Timor-Leste (BTL). Instituisaun haat ne’e konsidera nu’udar entidade ne’ebé dala barak la kumpre sira-nia objetivu, maski hetan finansiamentu ho montante boot.
Governu, ho lideransa PM Gusmão nian, foti ona pasu sira hodi rezolve liuhosi polítika xave oioin. Dalan ida maka fó instrusaun ba ofisiál Ministériu Finansas nian atu halo auditoria interna iha kada instituisaun estadu nian.
Auditoria ne’e ho objetivu atu avalia efikásia gastu instituisaun hirak ne’e nian, nune’e mós atu garante katak fundu ne’ebé uza fó duni benefísiu ba komunidade.
Auditoria interna sira iha objetivu atu avalia to’o iha ne’ebé maka instituisaun estadu sira kumpre orsamentu sira ne’ebé estabelese ona no oinsá sira jere fundu públiku sira. PM Gusmão salienta katak funsionáriu Ministériu Finansas labele tauk atu hato’o diskrepansia ka desperdísiu ruma ne’ebé sira hasoru durante prosesu auditoria. Ida ne’e hatudu komitmentu governu nian atu hadia transparansia no jestaun ba fundu publiku.
Aleinde ne’e, PM Gusmão mós mensiona instituisaun estadu balun ne’ebé sai hanesan fonte boot ba gastu, hanesan Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN), Komisaun Nasionál Aprovizionamentu (CNA), Eletrisidade Timor-Leste (EDTL), no Bee-moos Timor-Leste (BTL). Instituisaun haat ne’e rejista nu’udar entidade ne’ebé dalabarak la efisiente iha utilizasaun fundu ne’ebé estadu fó, nune’e presiza halo avaliasaun no asaun ne’ebé rigorozu liu hasoru sira.
Reforma liuhosi proposta lei fiskalizasaun administrativa
Hanesan parte ida hosi esforsu reforma hodi hadi’a jestaun instituisaun públika nian, iha loron-kuarta, 19 marsu 2025, iha reuniaun Konsellu Ministru, governu aprova ona projetu Dekretu Lei ne’ebé hato’o hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Agio Pereira.
Esbosu lei ne’e ho objetivu atu estabelese sistema fiskalizasaun administrativa ida ne’ebé estruturadu no efisiente liu ba instituisaun públika sira ne’ebé integradu iha Administrasaun Indireta Estadu nian.
Lei ne’e hakarak kria uniformidade iha implementasaun tutela no fiskalizasaun ba instituisaun públika sira, nune’e jestaun finanseira no operasaun instituisaun bele koordenadu no efisiente liután.
Objetivu prinsipál ida hosi fiskalizasaun ida-ne’e mak atu garante katak gastu públiku hala’o tuir dalan transparente no akuntavel, no atu prevene estraga fundu estadu nian.
Nu’udar parte ida husi esforsu atu hadi’a jestaun ba instituisaun públika, governu mós introdús ezbosu Dekretu Lei kona-ba fiskalizasaun administrativa ba instituisaun estadu nian ne’ebé hanaran “Rejime Fiskalizasaun Administrativa”.
Proposta lei ne’e ho objetivu atu kria sistema fiskalizasaun ida ne’ebé efisiente no estruturadu liu ba instituisaun públika ne’ebé funsiona iha Administrasaun Indireta Estadu nia okos.
Lei ne’e ho intensaun atu fornese enkuadramentu ida ne’ebé klaru liu no uniforme liu ba fiskalizasaun ba instituisaun públika.
Provizaun prinsipál ida maka asaun ne’ebé envolve gastu estadu nian tenke hetan aprovasaun hosi Konsellu Ministru molok implementa. Ida-ne’e ho objetivu atu evita estraga no atu asegura katak kada gastu estadu nian fornese benefísiu ne’ebé klaru no responsavel.
Lei ne’e mós introdús provizaun ne’ebé permite intervensaun direta hosi membru governu sira bainhira instituisaun sira-ne’e hetan katak la kumpre sira-nia obrigasaun ka la efetivu hodi hala’o sira-nia knaar. Ida ne’e hanesan pasu importante ida hodi garante katak jestaun finanseira públika sai transparente no efisiente liu.
Provizaun Xave iha esbosu lei
Esbosu lei ne’e inklui provizaun importante balun, entre sira ne’e mak estabelesimentu enkuadramentu jerál ba fiskalizasaun governu nian ba instituisaun públika.
Lei ne’e mós hateten katak asaun hotu-hotu ne’ebé envolve despeza públika ka organizasaun administrasaun públika ne’ebé iha relasaun ho entidade privada tenke hetan aprovasaun husi Konsellu Ministru. La ho autorizasaun ne’e, asaun ne’e konsidera nulu.
Aleinde ida-ne’e, lei prevee autoridade membru governu nian atu halo intervensaun ba kazu inérsia grave, hodi garante katak instituisaun sira kumpre sira-nia obrigasaun legál. Violasaun ba regulamentu sira-ne’e bele hamosu asaun legál, tantu sivíl, kriminál, dixiplinár ka finanseiru.
Períodu tranzisaun no revizaun ba regulamentu internu
Atu apoia implementasaun lei ida-ne’e, instituisaun públika sira hetan períodu tranzisaun ida atu halo revizaun no ajusta sira-nia regulamentu internu ba provizaun foun ne’ebé estipula ona. Ida-ne’e ho objetivu atu garante katak instituisaun sira-ne’e bele funsiona tuir padraun supervizaun nian ne’ebé rigorozu no efisiente liu.
Nu’udar parte ida husi implementasaun lei foun ne’e, instituisaun públika hetan períodu tranzisaun atu halo revizaun no ajusta sira-nia regulamentu internu hodi kumpre provizaun ne’ebé estabelese ona.
Períodu tranzisaun ida-ne’e importante atu fó tempu ba instituisaun sira-ne’e atu adapta ba mudansa sira ne’ebé akontese daudaun, atu nune’e labele iha vakum regulatóriu ne’ebé bele esplora ba gastu sira seluk tan.
Períodu tranzisaun fó oportunidade ba instituisaun sira atu ajusta sira-nia polítika internu hodi kumpre regra foun. Ida ne’e fó liberdade ba sira atu haree fila fali prosedimentu ne’ebé iha ona, nune’e mós hadi’a sistema ne’ebé la efisiente, nune’e jestaun fundu estadu nian bele sai di’ak liután.
Violasaun ba regra no nia konsekuénsia
Lei ne’ebé governu propoin inklui mós sansaun ba violasaun regulamentu ne’ebé estabelese ona. Violasaun ba jestaun fundu estadu nian bele rezulta iha asaun sivíl, kriminál, dixiplinár, ka finanseira hasoru indivíduu ka instituisaun ne’ebé iha interese.
Firmeza iha aplikasaun lei maka pasu importante ida iha kriasaun responsabilizasaun. Governu koko atu haruka sinál ida katak desviu ruma iha jestaun fundu públiku nian sei sujeita ba sansaun rigorozu, tantu iha forma multa, sansaun administrativa, ka mezmu penalidade kriminál bainhira presiza. Hein katak ida ne’e sei enkoraja mudansa komportamentu iha instituisaun estadu nia laran.
Solusaun ne’ebé bele implementa
- Aumenta supervizaun no transparénsia
Governu tenke hametin fiskalizasaun interna iha instituisaun públika hotu-hotu liuhosi uza teknolojia ne’ebé permite monitorizasaun orsamentu iha tempu-reál. Ida ne’e sei halo fasil liu atu deteta mal uzu osan estadu nian ho lalais no efisiente liu.
- Hametin sistema responsabilidade
Atu prevene lixu, tenke implementa sistema responsabilizasaun ida ne’ebé rigorozu liu, inklui implementasaun relatóriu finanseiru ne’ebé detallu liu no transparente. Jestaun finanseira tenke involve parte independente barak liu atu garante transparénsia no akuntabilidade.
- Edukasaun no formasaun ba funsionariu públiku
Governu presiza fornese treinamentu kontínuu ba funsionáriu governu nian kona-ba governasaun di’ak, jestaun finanseira estadu nian, no importánsia étika iha administrasaun públika. Hasae koñesimentu kona-ba importánsia atu uza osan estadu ho efisiente sei ajuda prevene lixu iha futuru.
- Taka EP no IP sira ne’ebé la efisiente
Nu’udar pasu ikus, governu tenke taka metin ka halo re-estruturasaun ba instituisaun sira ne’ebé hatudu katak ladún efetivu atu fó benefísiu ba komunidade, liuliu se sira kontinua gasta osan estadu nian lahó rezultadu ne’ebé signifikativu. Nune’e sei garante katak orsamentu estadu uza ba instituisaun sira ne’ebé iha duni impaktu pozitivu ba dezenvolvimentu nasaun nian.
Konklusaun
Pasu sira ne’ebé governu Timor-Leste foti ho lideransa husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hodi taka instituisaun no empreza estatál sira ne’ebé la efisiente, reflete kompromisu ida atu hadi’a jestaun finanseira públika no garante katak fundu estadu nian uza ho ótimu ba benefísiu povu nian.
Ho reforma liu husi esbosu lei foun ida ne’e, hein katak fiskalizasaun ba instituisaun publiku bele sai transparante no koordenadu liu tan, no prevene gastu ne’ebe prejudika finansas estadu nian.