Haburas ábitu lee nian: xave atu hadi’a koñesimentu

Redasaun G-NEWS | Editor: Amito Qonusere Araújo

Imajen: Supply
Imajen: Supply
banner 120x600
105 Views

G—NEWS (REDASAUN) — Lee nu’udar atividade ida ne’ebé provadu fó benefísiu barak ba dezenvolvimentu individuál. Atividade ida-ne’e la’ós de’it limita ba halibur informasaun, maibé mós iha papél importante atu forma karakter, habelar orizonte, no hasa’e ema nia kualidade moris. Tanba ne’e, importante atu komprende importánsia husi lee no oinsá toman ida-ne’e bele hadi’a ita-nia moris, tantu pesoál no profisionál.

Lee bele afeta kakutak iha maneira sira ne’ebé signifikativu. Benefísiu prinsipál ida husi leitura maka ninia abilidade atu hadi’a funsaun kognitiva. Prosesu lee nian ajuda hametin ligasaun neurál sira iha kakutak, hadi’a abilidade hanoin krítiku, no hadi’a memória. Iha nia livru The Shallows: What the Internet Is Doing to Our Brains (2010), Nicholas Carr esplika katak maski teknolojia modernu influensia maneira ita interasaun ho informasaun, lee livru fíziku ida di’ak liu nafatin atu hadi’a konsentrasaun no komprensaun.

banner 325x300

Aleinde neʼe, ​​lee mós bele ajuda hamenus estrese. Estudu ida ne’ebé publika hosi Universidade Sussex nian iha tinan 2009 hatudu katak lee bele hamenus nível estrese nian to’o 68%, efetivu liu duké rona múzika ka la’o-ain. Livru fiksaun sira, liuliu, permite lee-na’in sira atu halai hosi presaun sira moris loroloron nian, hodi fó oportunidade ba sira atu mergulha iha mundu seluk ne’ebé nakonu ho imajinasaun no emosaun.

Lee iha impaktu luan liu iha vida sosiál no profisionál. Iha mundu ida ne’ebé ligadu ba beibeik, abilidade atu lee no analiza informasaun ho kuidadu sai hanesan abilidade ida ne’ebé iha valór aas. Lee livru sira la’ós fiksaun nian, porezemplu, bele fornese hanoin kle’an liu kona-ba mundu polítika, ekonomia, no kultura, ne’ebé iha nia fatin aumenta konxiénsia sosiál no abilidade atu foti desizaun sira ne’ebé di’ak liu.

Tuir peskiza ne’ebé hala’o husi The National Endowment for the Arts (2007), iha korelasaun entre nivel alfabetizasaun komunitária no nivel partisipasaun iha atividade sosiál no polítika. Ema sira ne’ebé lee beibeik iha tendénsia atu envolve liu iha sosiedade no iha komprensaun di’ak liu kona-ba asuntu globál sira. Ida-ne’e hatudu katak lee la’ós de’it enrikese ema ida-idak pesoalmente, maibé mós hametin estrutura sosiál tomak.

Toman atu lee tenke hahú sedu no haburas iha moris tomak. Tuir John Dewey, edukasionista prinsipál ida ne’ebé hakerek iha inísiu sékulu XX, edukasaun akontese la’ós de’it iha klase laran, maibé mós liuhosi esperiénsia no atividade sira ne’ebé la’o hela. Dewey hateten iha nia obra Demokrasia no Edukasaun (1916) katak lee maka xave atu asesu ba koñesimentu ne’ebé luan liu no atu pratika abilidade hanoin krítiku.

Motivasaun atu lee tenke mai hosi konxiénsia kona-ba benefísiu sira ba tempu naruk ne’ebé maka ábitu ida-ne’e fornese. Hanesan pasu dahuluk, importante atu kria ambiente ida ne’ebé suporta interese sira lee nian, hanesan fornese asesu fásil ba livru sira no materiál leitura oioin. Aleinde ne’e, fó ezemplu pozitivu nu’udar leitór ativu bele mós motiva ema seluk atu lee mós.

“Lee maka janela ida ba mundu, no liuhosi leitura, ita loke odamatan ba futuru ida ne’ebé nabilan liu.” Fraze ida-ne’e ilustra oinsá importante papél leitura nian hodi forma ema ida nia dalan moris. Hodi lee, ita la’ós de’it hetan koñesimentu, maibé mós hadi’a ita-nia abilidade hanoin nian, aumenta kriatividade, no habelar ita-nia perspetiva sira.

Hanesan Francis Bacon, filozofu no sientista Inglés ida iha sékulu XVI, hatete, “Lee halo ema sai nakonu; konferénsia sai ema prontu; no hakerek ema ida ne’ebé loos.” Lee forma ema ida tomak, fó profundidade, no prepara sira atu hasoru dezafiu moris nian ho koñesimentu ne’ebé luan.

Lee la’ós de’it atividade divertidu ida, maibé fundasaun importante ida iha formasaun karakter no hadi’a kualidade moris nian. Liuhusi livru sira, ita hetan koñesimentu ne’ebé kle’an, bele hadi’a ita-nia abilidade hanoin nian, no hametin ligasaun sosiál sira. Tanba ne’e, mai ita uza ita-nia tempu atu lee barak liután, atu nune’e ita la’ós de’it sai ema ne’ebé matenek liután, maibé mós matenek liután hodi hasoru mundu ne’ebé evolui beibeik. Hodi enkoraja ema barak liután atu lee, ami kontribui ba harii sosiedade ida ne’ebé informadu no iha ligasaun liután.

relavante