G-NEWS (DILI) — Hanesan lista foun veteranu Timor Leste nian ne’ebé fó sai iha semana ida ne’e nia laran, ema barak sente deskontente iha rekoñesimentu ba kombatente independénsia sira. Naran sira ne’ebé konsidera la fó kontribuisaun durante luta ba independénsia rejista ona, enkuantu figura barak seluk ne’ebé tuir loloos hetan onra maibé la lista.
La’ós ida-ne’e de’it, indivídu balun ne’ebé moris hafoin 1990 mós lista ona, hodi hamosu pergunta sira kona-ba lejitimidade no justisa husi prosesu verifikasaun ne’ebé hala’o husi Komisaun Kombatetentes ba Libertasaun Nasionál (CCLN) nian. Kritika mai husi sirkulu oin-oin, inklui akadémiku sira ne’ebé ezije re-verifikasaun atu nune’e istória luta Timor Leste nian bele hetan apresiasaun ho objetivu no justu.
Foin lalais ne’e, publikasaun husi lista veteranu funu nian ne’ebé kompila husi Komisaun Kombatetentes ba Libertasaun Nasional (CCLN) hamosu krítika maka’as iha sosiedade timoroan. Lista, ne’ebé ho intensaun atu rekoñese indivídu sira ne’ebé luta ba independénsia nasaun nian, envezde hamosu deskontentamentu, ho naran balun ne’ebé mosu iha lista ne’ebé konsidera hanesan la konsistente ho sira nia kontribuisaun durante luta.
Parte balun mós kestiona kona-ba validade dadus ne’ebé uza, liu-liu kona-ba inkluzaun naran sira ne’ebé moris hafoin tinan 1990, ne’ebé konsidera nu’udar joven liu, atu envolve diretamente iha akontesimentu importante sira iha istória Timor Leste nia luta ba ukun rasik-an.
Polémika: naran sira ne’ebé kestionável
Asuntu prinsipál ida ne’ebé maka públiku levanta maka la hanesan entre nivel partisipasaun iha luta ba independénsia no rekompensa sira ne’ebé maka fó. Individu balun ne’ebé sira-nia partisipasaun konsidera ki’ik ka menus signifikativu rejista ho pontuasaun aas iha lista veteranu sira-nian, enkuantu sira ne’ebé ho kontribuisaun boot la tama iha lista. Ida-ne’e hamosu debate kona-ba justisa atu fó rekoñesimentu ba kombatente independénsia sira.
Fernando Ximenes husi Baucau hateten, “Ha’u sente katak rekoñesimentu ne’e la reflete buat ne’ebé durante ne’e ha’u luta ba. Prosesu verifikasaun tenke kle’an liu no envolve sasin istóriku barak liu ne’ebé hatene loloos saida maka akontese iha terrenu.”, nia ko’alia ba G-NEWS, kuarta-feira (15012025).
Orlando Barreto husi Covalima hato’o ninia hanoin kona-ba desizaun ne’e. “Ha’u la fó kulpa ba komisaun ne’ebé halo lista ne’e, maibé ha’u iha serteza katak iha erru ida iha dadus nian. Ami la’ós de’it luta iha kampu funu nian, maibé mós iha formasaun husi identidade nasional ho unidade”, nia hatete.
Entretantu, Afonço Duarte, mós husi Baucau, salienta katak, papél ki’ik sira ne’ebé sira hala’o durante luta dalaruma la fó atensaun didi’ak. “Importante ba ami nia istória katak kontribuisaun hotu-hotu, boot ka ki’ik, hetan rekoñesimentu loloos”, Duarte hatete.
Apolinário Gomes husi Vikeke hatutan tán, “Prosesu verifikasaun no avaliasaun ne’e presiza transparente no justu liu tán, tanba barak sente la hetan rekoñesimentu ne’ebé sira merese atu hetan.”
Iha parte seluk, Dominggos husi munisípiu Ermera fiar katak, iha avaliasaun ba sira ne’ebé envolve diretamente iha luta, tantu iha frente armada no klandestina ne’e mós importante teb-tebes.
Maski nune’e, sidadaun hirak ne’e mós subliña importánsia atu mantein nafatin espíritu luta nian no hanoin hikas kontribuisaun husi parte hotu-hotu hodi realiza Timor-Leste nia independénsia. Sira hein katak, prosesu verifikasaun no avaliasaun iha futuru bele hala’o ho kuidadu liu tán no respeita kna’ar individu ida-idak nian sein esepsaun.
Aleinde ne’e, mosu naran sira ne’ebé moris hafoin tinan 1990 mós iha atensaun. Klaru katak, labele envolve diretamente iha konflitu sira ne’ebé akontese iha dékada 1970 nia rohan to’o dékada 1990, hetan kestiona kona-ba validade husi sira nia rejistu nu’udar veteranu. Krítiku sira haree ida-ne’e hanesan erru boot ida iha rejistu istória independénsia Timor Lorosa’e nian, ne’ebé tenke fó prioridade ba lia-loos.
Ezijénsia ba verifikasaun no klarifikasaun
Hamutuk ho insatisfasaun ne’ebé iha, sidadaun barak, inklui reprezentante sira husi mundu akadémiku, husu ba Komisaun Kombatetentes ba Libertasaun Nasional (CCLN) nian atu verifika filafali lista veteranu sira ne’ebé publika ona. Carlos Mota, reprezentante estudante husi Universidade Nasional Timor Leste (UNTL), ko’alia ba G-NEWS, iha Kampus sentral UNTL, Dili, kinta-feira (16012025).
Carlos Mota, iha nia entrevista ba G-NEWS, afirma katak “prosesu verifikasaun ne’ebé ladún rigorozu ne’e iha poténsia atu estraga integridade no objetividade husi prémiu ba veteranu sira. Ami, nu’udar akadémiku, fiar katak ida-ne’e tenke hadi’a atu nune’e justisa bele hala’o .”
Teodoro Martins ativista mós hato’o lamentasaun relasiona ho preokupasaun hirak ne’e. Nia subliña importánsia hodi klarifika atu asegura katak, lista veteranu ne’ebé públika tenke halo re-verifikasaun, nune’e evita hamenus kredibilidade istória luta ba independénsia nian.
Komisaun Kombatetentes ba Libertasaun Nasional
Ministru ba Assuntus Kombatentes Libertasaun Nasionál Gil da Costa Monteiro “Oan Soru” afirma, veteranu balun husi munisípiu, ne’ebé hakarak atu halo reklamasaun ba sira nia direitu, Konsellu iha kompetensia atu interpreta hodi responde ba kestaun ne’ebé veteranu ka sobrevivente sira hato’o bazeia ba implementasaun lei.
“Dadus Veteranu sira ne’ebé rejistadu dezde tinan 2009 ne’e mak to’o ohin loron, inan-aman sira hein hela, entaun iha eventu importante ne’e atu bele atualiza bá públiku prosesu assinatura editais ne’ebe válida ba segundu rejistu 2009,” Gil da Costa Monteiro “Oan-Soru, ko’alia ba públiku, iha Salão Tres de Março Maubai Comoro, Segunda-feira 13012025.
Lista kombatentes hamutuk rihun sia nulu resin rua, atus lima, sia-nulu resin-ida (92.591), entre sira ema ne’ebé hola parte iha eskalaun 20-24 hamutuk rihun sanulu-resin hat (14), eskalaun 15-19 hamutuk rihun atus ida, ualu-nulu resin neen (186), eskalasaun 8-14 hamutuk rihun sia, atus tolu, hitu-nulu resin lima (9.375), pensaun ba ema ne’ebé defisiente ka inkapasidade de trabalho hamutuk atus tolu, lima nulu resin sia (359), pensaun sobrevivente hamutuk ema na’in rihun rua-nulu resin rua, atus rua, lima-nulu resin rua (22.252), Prestasaun Pikunáriu Únika (PPU) hamutuk na’in rihun atus rua, tolu-nulu resin tolu, atus lima neen-nulu (23.560), menuz de 3 anos hamutuk rihun tolu-nulu resin lima, atus rua, hitu-nulu resin ida (35.271), no sira ne’ebé naun kombatente hamutuk ema na’in rihun ida, atus lima, hitu-nulu resin hat (1.574).
Insatisfasaun ho lista veteranu sira ne’ebé foin lalais fó sai hatudu oinsá importante justisa iha istória nasaun nian. Timor Leste, nudar nasaun foin ukun-an, luta hela atu garante katak nia istoria luta ukun-rasik-an hetan rekoñesimentu no apresiasaun lolos husi jerasaun futuru. Re-verifikasaun ne’ebé públiku husu, liu-liu akadémiku sira, nu’udar pasu importante ida hodi mantein kredibilidade no integridade ba veteranu sira ne’ebé sakrifika ona ba liberdade nasaun ida ne’e nian. Hamutuk ho prosesu ida-ne’e, komunidade hein katak naran ida-idak ne’ebé rejista iha lista veteranu nian reflete duni kontribuisaun ne’ebé halo ona iha luta ba ukun rasik-an.
Iha deskontentamentu ne’ebé iha, povu Timor ezije transparénsia no justisa iha rekoñesimentu ba veteranu sira. Prosesu re-verifikasaun ne’ebé husu husi parte oioin, liuliu husi mundu akadémiku, hein katak lista husi veteranu sira ne’ebé publika reflete istória loloos, nune’e mós apresia kontribuisaun loloos sira husi sira ne’ebé luta ona ba independénsia nasaun nian. Ho maneira ida-ne’e de’it maka bele mantein no rekoñese loloos integridade no kredibilidade husi rekoñesimentu ba veteranu sira.
Editór Testu: Amito Qonusere Araújo