G—NEWS (DILI) — Timor Leste, nasaun ne’ebé sei dezenvolve hela, ikus-ikus ne’e asiste hakat boot iha setór aviasaun tanba korajen no vizaun husi emprezáriu nasionál, Lourenço Ataúro.
Iha momentu istóriku ida, Atauro habelar ninia frota hodi sosa aviaun Airbus A139 daruak, realizasaun ida ne’ebé hamosu orgullu iha nasaun tomak. Susesu ida ne’e la’ós de’it triunfu pesoal ba Lourenço, maibé lori mos esperansa boot ba futuru ekonomia Timor Leste nian.
Iha eventu lansamentu ne’ebé hala’o iha Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato Dili, aviaun Airbus A139 rua ne’ebé oras ne’e pertense ba Timor Leste nian tun hetan benvindu husi komunidade no figura importante husi setór oioin.
Governu mós hato’o ninia apresiasaun ba Lourenço Atauro nia movimentu brani, ne’ebé la’ós de’it enrikese frota aviasaun nasaun nian, maibé mós loke oportunidade ekonómika foun ba Timor Leste.
Susesu ne’e simu ho otimizmu aas husi komunidade lokál, ne’ebé haree ida ne’e hanesan sinál pozitivu ida ba dezenvolvimentu setór transporte no infraestrutura nasaun nian. Komunidade no estudante akadémiku, inklui joven sira hato’o sira nia hanoin iha entrevista eskluzivu sira ho G-NEWS ne’ebé hala’o iha aeroportu.
Oscar Lemos, komunidade ida husi Suku Comoro subliña katak investimentu iha setór aviasaun nian sei hametin ekonomia nasaun nian.
“Lourenço Atauro hanesan ezemplu real oinsá investimentu bele hametin ita nia ekonomia. Aviaun sira ne’e sei loke oportunidade foun ba turizmu, komersiu no konektividade entre nasaun sira. Ha’u espera ida ne’e sei inspira joven emprezariu barak liu tan atu investe iha seitor oin-oin ne’ebe suporta dezenvolvimentu Timor Leste,” Oscar hateten ho antusiasmu.
Ernesto de Jesus, komunidade lokál ida, mós simu ho laran-haksolok mudansa ne’e. Nia fiar katak investimentu ne’e sei fó benefísiu ba emprezáriu sira iha setór apoiu oioin.
“Aviaun Airbus A139 rua ne’ebé oras ne’e Timor Leste iha ne’e sei iha impaktu signifikativu, la’ós de’it iha setór aviasaun, maibé loke mós oportunidade negósiu ba timoroan sira ne’ebé halo negósiu iha setór apoiu sira hanesan transporte terestre no ospitalidade. Ita hein katak emprezáriu sira seluk bele haree ezemplu ida ne’e no hahú hanoin oinsá sira bele kontribui ba dezenvolvimentu nasaun ida ne’e nian,” dehan Ernesto ho optimista.
Husi perspetiva estudante akadémiku husi Universidade ida iha Indonézia, Carlito Mendonca, destaka oinsá investimentu ne’e sei iha impaktu diretu ba sira ne’ebé hela dook hosi sentru atividade ekonómika sira.
“Ba ita ne’ebé hela iha área ne’ebé izoladu oituan, iha voo ne’ebé liga ita ba sentru sira atividade ekonómika nian ne’e importante tebes. Sr. Lourenço Atauro nia investimentu loke oportunidade ba ita atu iha ligasaun liután ho mundu esternu, tantu ba negósiu, edukasaun ka saúde,” dehan Carlito.
Filipe Gomes, profisionál joven ida ne’ebé serbisu iha teknolojia, mós fiar katak tipu investimentu ida-ne’e sei dudu progresu iha setór sira seluk, liuliu iha teknolojia no indústria.
“Aviaun sira ne’e sei la fasilita de’it ema nia viajen, maibé mós sei loke dalan ba dezenvolvimentu tuir mai iha setór teknolojia no indústria sira seluk.Ita presiza konetividade ne’ebé di’ak liu atu bele kompete iha mundu globál, no ha’u fiar katak tipu investimentu ida ne’e sei la’o dook hodi liga Timor-Leste ba merkadu internasionál,” Filipe hateten ho fiar-an.
Martinha Lopes, akadémika no ativista ida ne’ebé ativu iha negósiu, subliña impaktu pozitivu husi investimentu ne’e ba setór komérsiu.
“Voo frekuente liu tan sei ajuda ami nu’udar negosiante atu entrega sasán lalais liu ba rejiaun oin-oin, mezmu iha rai li’ur.Ida ne’e loke oportunidade boot ba emprezáriu lokál sira atu buras, inklui feto maluk sira ne’ebé hakarak involve liután iha mundu negósiu.Ida ne’e oportunidade osan-mean ida mai ami,” dehan Martinha ho esperansa.
Iha parte seluk, Ernestina Maria Pinto nu’udar ativista sosiál haree investimentu ne’e hanesan oportunidade ida atu hasa’e kualidade moris povu nian, liuliu iha área sira ne’ebé kbi’it laek.
“Aleinde loke oportunidade negósiu, voo regulár sira mós sei fasilita distribuisaun asisténsia sosiál no hadi’a kualidade servisu saúde nian. Povu sira iha área remota sira hetan benefísiu maka’as hosi asesu ne’ebé fásil liu, no ha’u hein katak ida ne’e sei lori mudansa boot liu iha futuru,” dehan Ernestina ho entuziazmu.
Casimiro Miranda nu’udar ativista foin-sa’e ida ne’ebé preokupa ho futuru Timor Leste nian, subliña importánsia husi oportunidade servisu ne’ebé investimentu ne’e sei kria.
“Ami juventude espera duni katak sei halo investimentu barak liu tan hodi loke oportunidade servisu.Ho Airbus A139 ida ne’e, Ha’u iha serteza katak ema barak liu tan sei mai Timor Leste atu servisu ka investe.Ida ne’e oportunidade boot ida ba ita atu hetan servisu ne’ebe dignu,” Casimiro esplika.
Istoria Dezenvolvimentu Aviaun no Aviasaun Aero Dili iha Timor Leste
Prezensa Aviaun Lourenço Atauro nian la’os primeiru ba Timor Leste iha nia istoria aviasaun. Antes ne’e, Aero Dili, kompañia aérea lokál, hala’o ona operasaun ho aviaun ki’ik sira ne’ebé sai hanesan pioneiru ba setór aviasaun doméstika no Internasionál. Aviaun dahuluk husi Aero Dili ajuda ona liga sidade no rejiaun oi-oin iha Timor Leste. Ho to’o mai aviaun Airbus A139 rua ne’ebé Lourenço Atauro mak na’in, Timor Leste oras ne’e hametin liu tan nia pozisaun iha mundu aviasaun internasional.
Susesu Lourenço Atauro nian hodi sosa aviaun Airbus A139 daruak la’ós de’it realizasaun pesoál ida ne’ebé orgullu, maibé mós pontu virajen ida ne’ebé importante ba Timor Leste. Investimentu ida-ne’e iha impaktu pozitivu ne’ebé luan, hahú hosi dezenvolve setór aviasaun nian ba oportunidade foun sira ba komunidade lokál sira no emprezáriu sira.
Komunidade tomak inklui figura importante sira hato’o parabéns no hein katak pasu ida ne’e bele inspira tan emprezáriu sira hodi investe iha dezenvolvimentu nasaun nian. Ba oin, ho aviaun sira ne’e, Timor Leste bele hametin nia pozisaun iha mundu internasional no loke tan oportunidade ba progresu nasaun ida ne’e nian.