Masakre 12Nov: loke enerjia, halo serbisu “Lalika preokupa, ha’u iha filme ida”

Imajen: Imajen ne'e rejultadu edisaun husi redasaun G-NEWS nian.
Imajen: Imajen ne'e rejultadu edisaun husi redasaun G-NEWS nian.
banner 120x600
135 Views

G-NEWS (DILI) — Iha loron 12 fulan-Novembru tinan 1991, iha semitériu Santa Cruz, Dili, mundu sai sasin ba akontesimentu trájiku ida ne’ebé rejista istória nakukun iha luta ba independénsia nian.

Akontesimentu ida ne’e koñesidu ho naran “Masakre Santa Kruz”, ne’ebé involve oho ema sivil barak ne’ebé hala’o hela manifestasaun pasífika hodi luta ba Timor Leste nia independénsia husi invazaun Indonézia.

banner 325x300

Altura ne’ebá, ema rihun ba rihun halibur iha Semitériu Santa Cruz hodi tau aifunan ba matebian Sebastião Gomes, liu husi marxa iha Igreja Motael to’o Semtériu Santa Kruz. Maibé, manifestasaun pasífika ne’e remata ho violénsia ne’ebé la espera.

“Tuir ita nia lisan karik, tau aifunan moruk, halo duni karta ba komandu par atu tau aifunan, mais depois iha orientasaun balun katak prepara hodi tau ninia aifunan iha dia 12 de Novembru. Entaun ohin loron dia 12 de Novembru sai loron nasionál”, Cosme Camilio da Costa “Kohen”.

Tropa indonézia ne’ebé marka prezensa hodi kontrola situasaun, tiru indiskriminadu hasoru manifestánte ne’ebé maioria kompostu joven no ema sivil ne’ebé laiha kilat. Max Stahl, komunika ho Maria do Ceu Lopes liu husi telefone kona-ba masakre santa kruz, ne’ebé doko mundu nia atensaun. Ceu fó sasin katak, timoroan sira ne’ebé luta iha rai-liur, sente triste tebes ho masakre ne’ebé akontese, maibé ho informasaun ne’ebé Jornalista Max Stahl tatoli ba nia, haforsa kedan ninia Espiritu ba luta ninian.

“Ceu, não preocupa, eu tenho um filme, já saio, espero mais duas semanas. Eu estou em Baucau. Eu consegei, emfelizmente apagei o filme mais forte mas tive que fazer mais salva eu e já esta fora”, entaun ha’u la tanis”, Maria do Ceu Lopes, ko’alia ba G-NEWS.

Ema barak mate, enkuantu ema atus resin maka hetán kanek ka lakon. Masakre Santa Kruz ne’e hamosu mós laloran rezisténsia internasionál hasoru rejime Indonézia ne’ebé kontrola hela Timor Leste.

Maibé, aleinde dokumentasaun vizuál ida-ne’e, narrativa foun sira kontinua mosu liuhosi istória sira hosi sasin moris sira no família sira hosi vítima sira ne’ebé hetan marjinalizadu. Istória hirak ne’e revela la’ós de’it atrosidade sira ne’ebé akontese iha loron ne’ebá, maibé mós viajen naruk sofrimentu ne’ebé povu Timor Leste esperiénsia dezde okupasaun Indonézia hahú iha tinan 1975.

Kuandu inimigu komesa tiru-teiu, informasaun komesa sae ba maun boot iha hela abrigu Fatumeta, katuas nonok liu, so ikus-liu katuas hateten dehan “Manan tiha ona, hein de’it loron, fila lai ba imi nia fatin, subar an par hein orientasaun, kuidadu an par halo imi nia servisu”, Cosme Camilio da Costa “Kohen”, ko’alia ba G-NEWS.

Pasadu: Kanek sira ne’ebé labele haluha

Masakre Santa Cruz la’ós de’it kona-ba númeru ema mate nian. Ida-ne’e maka símbolu ida ba krueldade ne’ebé maka estadu hatudu hasoru ema ne’ebé luta ba direitus umanus. Ba povu Timor Leste, akontesimentu ida ne’e hanesan lembransa ida kona-ba profundidade kanek ne’ebé kolonializmu no okupasaun militár husik hela.

Cosme Camilio da Costa “Kohen” fó sasin ba G-NEWS katak, antes akontesimentu masakre 12-Novembru,  joven barak konsentra iha sira nia rezidénsia, no sira balun dukur, derepente hakfodak ema barak mate ona iha Santa Kruz.

“Iha loron 11 kalan, joven konsentra hotu iha ne’ebá, ami hader, to’o dádersan atu sai mai misa iha Igreja Motael, ha’u, Malack, ami sira ne’e dukur haluha rai, kuandu ami hakfodak Santa Kruz tarutu tiha ona”.

Sira nia brani tun ba dalan hodi ezije ukun rasik-an ne’e, selu ho ran no matán been. Masakre santa kruz sai pontu virajen ida iha Timor Leste nia luta ba ukun rasik-an.

Imajen sira ne’ebé grava hosi jornalista internasionál Max Stahl, inklui video dokumentáriu ne’ebé publika ona, dada atensaun mundiál ba sofrimentu povu Timor Leste. Mundu komesa kompriende katak violensia ne’ebe mosu la’os deit kona ba área ki’ik ida iha Sudeste Aziátiku, maibé kona ba direitus umanus universal.

Iha Produsaun Centro Audiovisual Max Stahl Timor-Leste (CAMSTL) ninian, liuhusi publikasaun ida kona-ba depoimentu husi sobrevivente Masakre Santa Cruz 1991 ho objetivu atu rekorda tinan 33 akontesimentu Masakre Santa Kruz 1991 (12 Novembru 1991- 12 Novembru 2024), Januario Gomes “Tali Meta” ko’alia katak, se loos mak atu hamoos sobrevivente sira ba Timor Leste nia ukun-rasik-an nia matabeen.

“Tanba momentu situasaun ne’e, hanesan ema barak mate ba rai ida-ne’e, no balu sofre liu ha’u, mas agora hanesan sira konta sai tiha, mataben ne’e se mak atu hamoos fali. Ohin ita dehan, saida mak liu ona ita haluha, ita haree ba oin mai; hanesan ita ko’alia ne’e mais fasil para ita atu simu realidade ne’e todan”. Januario Gomes “Tali Meta”, ko’alia liu husi nia entrevista.

Prezente: onra ba vítima sira no harii dame

Ohin, liutiha tinan-33, Timor Leste sai nasaun independente ida, rezultadu husi luta naruk no sakrifisiu ne’ebé sura labele. Maibé, sombra sira pasadu nian sei nunka lakon duni.

Família barak lakon maun-alin, oan no joven produtivu sira Masakre Santa Krús, no maski nasaun ne’e sai independente ona, kanek no fitar sei nafatin iha povu nia fuan.

Prosesu rekonsiliasaun entre Indonézia no Timor Leste maski importánte maibé sei dook husi perfeitu, tánba ema barak sente katak justisa seidauk hala’o tomak, liuliu kona-ba responsabilizasaun ba indivídu ne’ebé responsavel ba atrosidade sira. Ida-ne’e kria dezafiu boot hodi hetán dame no kura koletiva.

Antes manifestasaun 12 Novembru, Mantos de Araújo “Sakunar”, joven rezisténsia ida, simu Bandeira Nasional RDTL husi Xanana Gusmão no Bispo Belo iha Lecidere. Nia hetan mandatu atu loke dada sae Bandeira RDTL iha semitériu Santa Kruz, nu’udar símbolu rezisténsia no esperansa ba ukun rasik-an.

Iha parte seluk, prezente mós hatudu katak Timor Leste konsege harii identidade nasionál ne’ebé forte, ho respeitu ba istória, no respeitu ba saudozu sira ne’ebé mate iha luta nia laran. Nasaun ida ne’e oras ne’e hasoru dezafiu dezenvolvimentu no estabilidade, maibé espíritu luta ba liberdade no dignidade nasionál kontinua suli iha pasu ida-idak.

Januario Gomes “Tali Meta” dehan, depois liu tiha masakre, nia hetan kapturasaun husi autoridade militár Indonézia, no kastigu iha munisípiu Viqueque. Iha ne’ebá, militár Indonézia uza Tali Meta nu’udar durubasa entre funu na’in sira ne’ebé kapturadu bainhira hetan investigasaun husi forsa sira. maski durubasa maibé Tali Metan hetan kastigu nafatin nu’udar prizioneiru Polítika to’o tempu kastigu nian remata.

“Entaun buat ne’e liu tiha, sira lori Tiu Je mai inkêritu iha kastelu leten, ha’u mak sai hanesan durubasa ba nia, kuandu ha’u hateten ba tiu Je, dehan, tiu ha’u la’ós TBO, mais ha’u kastigu 12 Novembru, ida ne’e mak nia hanesan muda ninia hanoin, nia hanesan hakuak ha’u, nia sente hanesan ha’u konsidera ema ne’e TBO mais la’ós TBO, afinal prizioneiru polítika”, Januario Gomes “Tali Meta”.

Futuru: atinji moris ida ne’ebé di’ak liu

Hateke ba futuru, esperansa boot liu mak povu Timor Leste kontinua mantein no hatután legadu husi éroi sira nia luta ho dalan pasífiku no konstrutivu. Prosesu rekonsiliasaun la’ós de’it kona-ba hasoru pasadu, maibé mós kona-ba hakuak futuru ida ne’ebé justu no hanesan liu. Hakat ba oin, importánte ba jerasaun foinsa’e Timor Leste atu apresia uluk sira nia luta, maibé mos aprende husi erru pasadu, atu nune’e trajedia hanesan Santa Kruz labele akontese tán.

Januario Gomes “Tali Metan” hateten, maski fasil liu atu ko’alia kona-ba futuru, realidade pasadu ne’ebé nakonu ho kanek ka terus dala barak susar atu simu. Maibé, hodi rekoñese no simu realidade ne’e maka ita bele aprende hosi esperiénsia no avansa duni ba oin. Pasadu labele haluha de’it, maibé ida-ne’e parte ida hosi prosesu kura nian ba futuru ida ne’ebé di’ak liu.

“Ohin ita dehan, saida mak liu ona ita haluha, ita haree ba oin mai; hanesan ita ko’alia ne’e mais fasil para ita atu simu realidade ne’e todan”, Januario Gomes “Tali Meta”.

Narrativa ne’ebé foin deskobre ida-ne’e maka tentativa ida atu deskobre lia-loos no fó hanoin mai ita kona-ba importánsia rekoñesimentu no justisa nian. Mesmu Timor Leste ukun an ona maibe kanek ne’ebe husik hela husi trajedia ida ne’e sei sente nafatin. Maski akontesimentu 12 Novembru sai nu’udar símbolu rezisténsia nian, maibé hamosu mós kestaun boot kona-ba justisa ne’ebé to’o agora seidauk realiza tomak.

Timor Leste nia futuru iha abilidade atu kria paz iha diversidade no respeitu direitus umanus. Nasaun tenke kontinua halo esforsu atu hametin ninia instituisaun demokrátiku, kria oportunidade ekonómiku boot liután ba ninia povu tomak, no harii relasaun di’ak liután ho ninia viziñu sira no komunidade internasionál.

Maibé, futuru mós depende ba esforsu sira atu táne aas justisa ba vítima hosi violénsia iha pasadu. Justisa la’ós de’it fó kastigu ba autór sira, maibé mós fó rekoñesimentu no respeitu ba sira ne’ebé mate ona iha luta nia laran. Ida ne’e hanesan parte ida husi prosesu kura koletivu ida ne’ebé sei fó dalan ba Timor Leste atu progresu loloos nu’udar nasaun ida ne’ebé livre, justu no pasífiku.

“Depois ukun-rasik-an, ha’u forma uma kain (kaben) iha ona oan, Pátria ou morte, ne’e la funsiona iha momentu ne’e tanba ita ukun-an ona, ita liberta ona rai ida ne’e, agora povu ne’e fó ba ukun-na’in sira, mais agora ne’e hanusa, povu ne’e iha ki’ak no mukit ne’e, se nia responsabiliadade, ita hotu nian mais liu-liu lideransa sira”, Januario Gomes “Tali Meta”.

Konkluzaun: Lisaun husi Masakre Santa Cruz

Masakre Santa Cruz hanesan lembransa ida kona-ba oinsá folin ukun rasik-an no liberdade nian aas. Eventu ne’e hanorin mundu kona-ba importánsia atu respeita direitus umanus, ezije justisa no luta ba pás. Ba Timor Leste, eventu ida ne’e nu’udar kapítulu ida ne’ebé marka moris nasaun ida ne’ebé hamriik aas ho determinasaun atu labele haluha sakrifísiu sira ne’ebé halo ona.

Iha tempu agora no futuru, labele haluha masakre ida ne’e, maibé tenke sai nu’udar insentivu atu harii futuru ne’ebé di’ak liu ba jerasaun tuir mai. Atu mundu, no liu-liu povu Timor Leste, bele la’o nafatin ba oin ho esperansa, táne aas valores humanus, no labele husik atrosidade hanesan ne’e akontese tán.

“Ho 12 de Novembru akontese, loke tán enerjia par ami atu halo servisu”, Cosme Camilio da Costa “Kohen”.

Luta Santa Cruz nu’udar luta ba moris, ba dignidade umana, no ba futuru ne’ebé nakonu ho esperansa.

Narrativa hirak ne’e ida mosu liuhusi filmajen dokumentál ne’ebé hasai hosi jornalista estranjeiru sira, inklui Max Stahl, ne’ebé ho aten-barani kaptura momentu aat sira bainhira tropa Indonézia sira tiru hasoru manifestante sira, ne’ebé barak liu mak foin-sa’e no foin-sa’e sira ne’ebé la armadu. Filme ida ne’e koñesidu ho naran “Masakre Santa Kruz”, la’os de’it fó evidénsia klaru kona-ba krime funu nian, maibé mós loke mundu nia matan ba sofrimentu povu Timor Lorosa’e nian ne’ebé luta ba ukun-rasik-an.

Hanoin hikas loron 12 Novembru la’ós de’it atu hanoin sira ne’ebé mate ona, maibé mós reflesaun ba ita hotu, atu nune’e trajédia sira ne’ebé hanesan labele akontese tan iha futuru. Narrativa foun ida deskobre ona, no ida-ne’e tenke sai hanesan lembransa ida katak lia-loos no rekonsiliasaun maka dalan ba dame loloos.

Editór Testu: Amito Qonusere Araújo

relavante