G-NEWS (DILI) — Artigu ida ne’e, responsabiliza hosi hakerek na’in, no redasaun G-NEWS halo publikasaun de’it.
Introdusaun
Seguransa nasional maka komponente ida ne’ebe krítiku liu ba estabilidade no dezenvolvimentu nasaun ruma nian. Iha Timor-Leste, nasaun ida ne’ebe hetan konflitu iha dékada barak nia laran molok no depois hetan nia independénsia iha tinan 2002. Kriasaun estrutura seguransa ida ne’ebe sólidu importante tebes atu garante soberania no protesaun ba nia sidadaun sira. IX Governu Konstitusional Timor-Leste ne’ebe lidera hosi Primeiru-Ministru Xanana Gusmão, lori vizaun renovada ba seguransa nasional, ho énfaze partikular ba kriasaun Konsellu Seguransa Nasional (CSN).
Vizaun IX Governu Konstitusional nian ba seguransa nasional nu’udar prioridade estratéjiku ba nasaun ne’e. Foku prinsipal ida maka kriasaun mekanizmu sira ne’ebe garante koordenasaun efetivu entre instituisaun seguransa no defeza. Ida-ne’e inklui la’os de’it FALINTIL-Força de Defesa de Timor-Leste (F-FDTL) no Polícia Nacional Timor-Leste (PNTL), maibe mós servisu intelijénsia no instituisaun sira seluk ne’ebe envolve iha prezervasaun orden públika no soberania.
Iha dokumentu Programa Governu da-IX, kriasaun CSN aprezenta nu’udar pasu esensial ba konsolidasaun pás no seguransa iha Timor-Leste. Governu sei kria CSN, ne’ebe sai nu’udar órgaun konsultivu ba governu, hodi bele akonsella no apoia iha tomada de desizoens superiores, no mós hodi halo elaborasaun ba polítika no lejizlasaun ne’ebe inklui matéria defeza no seguransa nian.
Artigo ida-ne’e esplora importánsia hosi kriasaun CSN, ninia funsaun sira no impaktu ne’ebe hein ba seguransa nasional Timor-Leste, iha kontestu programa IX Governu Konstitusional nian. Sei analiza mós dezafiu no oportunidade sira ne’ebe estrutura foun ne’e lori ba nasaun no ninia knaar iha jeopolítika rejional.
Estrutura no Funsionamentu CSN
Hanesan temi iha Programa Governu Konstitusionál da-IX nian kona-ba kriasaun CSN nu’udar órgaun konsultivu ba Governu hodi bele akonsella no apoia iha tomada de desizoens superiores, no mós hodi halo elaborasaun ba polítika no lejizlasaun ne’ebe inklui matéria de defeza no seguransa nian. Maibe to’o agora seidauk halo diskusaun ruma kona-ba kriasaun Konsellu ne’e nian. Tanba ne’e seidauk klaru kona-ba estrutura no funsionamentu CSN nian. Maski nune’e kriasaun CSN la’ós buat foun iha palku internasional, nu’udar prátika ida ne’ebe adota hosi nasaun barak iha mundu tomak. Nasaun ida-idak ajusta nia konsellu nia estrutura no funsionamentu tuir nia nesesidade espesífiku no kontestu jeopolítiku sira.
Ideia atu estabelese CSN ida iha Timor-Leste hanesan resposta direta ida ba mudansa sira iha ambiente seguransa global, no mós rekoñesimentu katak koordenasaun entre ajénsia sira esensial ba resposta ida ne’ebe efetivu ba dezafiu nasional sira. Tanba kriasaun CSN konsolida vizaun olístiku no unifikadu kona-ba nesesidade seguransa nasaun nian, ne’ebe inklui ameasa tradisional sira, hanesan konflitu armadu no violasaun fronteira sira, no mós ameasa foun sira, hanesan krime organizadu, terorizmu, krime sibernétiku no dezastre naturais sira. Aleinde ne’e, CSN sei sai hanesan forum asesoria no foti desizaun prinsipal ba asuntu seguransa ho prioridade aas.
Integrasaun hosi órgaun oioin iha CSN nia laran sei promove mós koordenasaun hosi polítika no estratéjia sira, hodi evita duplikasaun hosi esforsu sira no garante katak Timor-Leste nia rekursu sira ne’ebe limitadu uza ho efisiénsia. Aspetu importante seluk hosi CSN sei sai ninia abilidade atu fó konsellu ba governu iha tempu krize nian, hodi permite resposta sira ne’ebe lalais no koordenadu. Formatu nivel aas ida-ne’e mós sei permite atu halo desizaun sira seguransa nian ho lalais no efetivu, hodi garante katak parte hotu-hotu ne’ebe envolve iha asesu ba informasaun krítiku ne’ebe hanesan.
Timor-Leste bele hetan benefísiu bainhira observa esperiénsia susesu sira iha nasaun seluk kona-ba kriasaun CSN. Ezemplu primeiru, hosi Estados Unidos Amerika (EUA) nian, CSN (National Security Council) maka forum prinsipal Prezidente nian hodi foti desizaun iha matéria seguransa nasional no polítika esterna. CSN prezide hosi Prezidente no nia membru sira kompostu hosi Vise-Prezidente, Sekretáriu Estadu, sekretáriu sira ba asuntu tezouru, defeza, enerjia, justisa, seguransa interna, embaixador ba ONU, xefe intelijénsia no membru instituisaun sira seluk. EUA nia CSN harii hosi Lei Seguransa Nasional (National Security Act).
Lisaun prinsipal ida ne’ebe Timor-Leste bele aprende hosi NSC Amerikanu maka importansia atu iha estrutura ida ne’ebe fleksivel no adaptavel, ne’ebe bele responde lalais ba krize global no lokal sira. Aleinde ne’e, integrasaun informasaun hosi ajénsia oioin maka esensial atu foti desizaun sira ne’ebe informadu.
Ezemplu segundu, hosi Indonézia nia CSN, ne’ebe koñesidu ho naran Dewan Ketahanan Nasional, hala’o papel krusial ida hodi formula polítika seguransa nasional no jere krize sira. Nu’udar nasaun viziñu no parseiru rejional, Indonézia oferese lisaun importante ba Timor-Leste, liuliu bainhira hasoru ameasa internu sira hanesan insurjénsia no terorizmu. Esperiensia Indonézia nian subliña importansia atu inklui komponente seguransa interna ne’ebe forte iha CSN, liuliu iha nasaun ida hanesan Timor-Leste, ne’ebe hasoru dezafiu sira relasiona ho krime transnasional no seguransa fronteira nian.
Hanesan órgaun konsultivu governu nian no prezide hosi Primeiru-Ministru, CSN iha responsabilidade atu fó konsellu ba governu kona-ba asuntu krusial seguransa no defeza nian. Entre funsaun prinsipal sira hosi CSN maka:
- CSN sei hala’o papel konsultivu, fó orientasaun estratéjiku ba governu kona-ba asuntu seguransa nasional nian. Ida-ne’e sei ajuda atu foti desizaun sira ne’ebe lalais no informadu durante situasaun krize sira.
- Planeamentu Estratéjiku: CSN sei iha responsabilidade ba planeamentu ba tempu naruk, identifika ameasa potensial sira no prepara atu hasoru sira. Ameasa sira-ne’e inklui seguransa sibernétika, mudansa klimátika no instabilidade rejional
- Koordenasaun Estratéjiku: dezafiu bo’ot ida ne’ebe Timor-Leste hasoru kona-ba seguransa durante ne’e laiha koordenasaun ne’ebe efetivu entre forsa seguransa ne’ebe diferente. CSN sei sai mós hanesan pontu artikulasaun sentral, no mós promove kooperasaun entre forsa militar, polísia no intelijénsia nian.
- Konsultoria Polítika Externa: CSN mós sei sai nu’udar konsultor ba asuntu polítika externa ne’ebe relasiona ho seguransa nasional, hodi garante katak Timor-Leste nia relasaun internasional hetan orientasaun hosi prinsípiu sira ne’ebe favorese seguransa rejional no global.
Nu’udar lisaun hosi rai sira seluk, CSN sei hetan apoiu hosi komite tékniku espesializadu sira ne’ebe sei fornese análize no relatóriu sira ho detalle kona-ba asuntu espesífiku sira hanesan terorizmu, seguransa sibernétika no kontrolu fronteira nian. Adisionalmente, CSN sei hetan knaar atu monitoriza no haree fila-fali ezekusaun polítika seguransa nian, hodi ajusta tuir nesesidade atu rezolve ameasa sira ne’ebe mosu.
Dezafiu Seguransa Nasional no Kriasaun CSN
- Dezafiu Seguransa Nasional
Kriasaun CSN ne’e mosu iha tempu ne’ebe Timor-Leste hasoru hela dezafiu oioin relasiona ho ninia seguransa internu no esternu. Maski nasaun ne’e halo ona progresu signifikativu dezde independénsia, sei iha nafatin vulnerabilidade sira ne’ebe presiza atu rezolve. Tuir dokumentu Conceito Estratégico de Defesa e Segurança Nacional Timor-Leste nian destaka dezafiu sira seguransa nasional Timor-Leste hasoru inklui:
- Frajilidade Institusional: Timor-Leste hanesan nasaun joven ida, no ninia instituisaun sira sei iha hela prosesu konsolidasaun nia laran. Ida-ne’e inklui forsa seguransa sira, ne’ebe, maski hala’o papel importante ida hodi mantein orden, hasoru limitasaun sira iha termu rekursu sira, formasaun no koordenasaun entre ajénsia sira. Kriasaun CSN nian oferese oportunidade ida atu ultrapasa frakeza sira-ne’e, hodi promove abordajen ida ne’ebe integradu liu.
- Ameasa Transnasional sira: aumentu iha ameasa transnasional sira, hanesan krime organizadu, tráfiku droga no umanu, no terorizmu, reprezenta dezafiu ida ne’ebe buras ba Timor-Leste. Maski nasaun ne’e la’os alvu diretu hosi grupu terorista global sira, nia lokalizasaun estratéjiku iha Sudeste Aziátiku tau nia iha dalan hosi rede kriminozu oioin (Global Terrorism Index 2024). CSN bele ajuda hametin kooperasaun internasional no rejional hodi kombate ameasa sira-ne’e.
- Seguransa Sibernétika: mundu sai dijital liutan, ameasa sibernétika sira aumenta daudaun. Timor-Leste, hanesan nasaun barak seluk, sei dezenvolve hela nia kapasidade seguransa sibernétika. Kriasaun CSN nian sei permite mós koordenasaun di’ak liu hosi polítika sira defeza sibernétiku nian, hodi prevene atake sira ne’ebe bele kompromete infraestrutura krítiku sira.
- Jeopolítika Rejional: Timor-Leste nia lokalizasaun, entre poténsia rejional sira iha Ázia no Oseánia, hanesan Austrália, Indonézia no Xina, halo ninia seguransa nasional sai kestaun interese jeopolítiku. CSN sei dezempeña knaar krusial hodi garante katak Timor-Leste mantein pozisaun neutralidade no kooperasaun pasífika, hodi evita atrai ba disputa rejional sira.
- Dezafiu Legal
Kriasaun CSN iha Timor-Leste, hanesan propoin ona iha Programa IX Governu Konstitusional, nu’udar órgaun konsultivu governu nian. Maibe, implementasaun CSN hasoru dezafiu legal signifikativu, liuliu relasiona ho Lei No. 2/2010 Lei Seguransa Nasional, ne’ebe la prevee kona-ba ezisténsia órgaun konsultivu hanesan CSN.
Dezafiu legal sira iha implementasaun CSN maka:
- Inkompatibilidade ho lei atual: Lei No. 2/2010 define sistema seguransa nasional, maibe la prevee kriasaun CSN, ne’ebe kria lakuna legal.
- Mandatu CSN: definisaun klaru kona-ba CSN nia funsaun no responsabilidade presiza inklui iha sistema legal hodi evita konflitu kompeténsia ho instituisaun defeza no seguransa sira seluk. Liu-liu entre Governu ho Prezidensia da Repúblika, iha ne’ebe Primeiru-Ministru prezide CSN no Prezidente da Repúblika prezide Konsellu Superior Defeza no Seguransa.
- Autoridade Foti Desizaun: CSN tenke iha autoridade klaru atu foti desizaun iha tempu krize, buat ne’ebe lejislasaun atual la prevee.
- Transparénsia no Fiskalizasaun Parlamentar: Falta provizaun sira kona-ba fiskalizasaun ba CSN bele rezulta iha falta transparénsia. Mekanizmu fiskalizasaun parlamentar ida maka nesesáriu atu asegura sira nia responsabilizasaun públika.
Presiza halo revizaun ka kria lejislasaun foun:
- Revizaun ba Lei No. 2/2010: opsaun ida maka atu halo revizaun ba Lei Seguransa Nasional hodi inklui provizaun sira relasiona ho CSN, hodi define ninia knaar, kompozisaun no autoridade. Aprosimasaun ida-ne’e sei iha vantajen atu konsolida padraun seguransa hotu-hotu iha dokumentu lejislativu ida de’it.
- Kriasaun Lejislasaun Foun: alternativamente, governu bele hili atu kria lei foun ne’ebe dedika eskluzivamente ba CSN. Ida-ne’e bele rasionaliza prosesu regulatóriu no fornese enkuadramentu legal ida ne’ebe fleksivel liu ba ajustamentu sira iha futuru.
Nune’e implementasaun CSN ne’ebe susesu iha Timor-Leste sei depende ba kriasaun baze legal ne’ebe metin esklarese knaar no responsabilidade órgaun foun nian, estabelese governasaun seguransa ne’ebe efetivu liu. Hili entre halo revizaun ba lejislasaun ne’ebe iha ona ka kria lejislasaun foun sei depende ba fator sira hanesan tempu ne’ebe presiza atu hetan konsensu no nesesidade ba fleksibilidade legal iha futuru.
Oportunidade ba Timor-Leste
Kriasaun CSN loke mós oportunidade oioin ba Timor-Leste kona-ba seguransa nasional:
- Fortalesimentu Institusional: CSN bele sai nu’udar katalizador hodi hametin instituisaun seguransa no defeza Timor-Leste nian, hodi hadi’a abilidade nasaun nian atu hasoru ameasa sira iha maneira ida ne’ebe efisiente no koordenadu.
- Kooperasaun Internasional: liu hosi CSN, Timor-Leste sei bele aumenta nia kooperasaun ho parseiru internasional no rejional sira. Ida-ne’e importante liuliu atu rezolve ameasa transnasional sira, hanesan krime organizadu no terorizmu, ne’ebe presiza resposta global no koordenada.
- Dezenvolvimentu ba Kapasidade Interna: CSN sei permite Timor-Leste atu dezenvolve nia kapasidade seguransa rasik, hodi hamenus dependensia ba apoiu esternu. Ida-ne’e inklui kria polítika nasional sira kona-ba defeza sibernétika, seguransa fronteira no jestaun krize nian.
- Kontribuisaun ba Pás Rejional: Ho estrutura seguransa nasional ne’ebe sólidu, Timor-Leste sei bele koloka-an nu’udar atór ba pás no estabilidade iha rejiaun Sudeste Aziátiku no Oseánia. CSN sei permite nasaun atu hala’o papel ida ne’ebe ativu liu iha fórum seguransa internasional sira, hodi kontribui ba konstrusaun ambiente rejional ida ne’ebe seguru liu.
Konkluzaun
Kriasaun CSN iha Timor-Leste, hanesan propoin hosi IX Governu Konstitusional, reprezenta inisiativa importante ida hodi hametin seguransa nasional no koordenasaun polítika defeza esterna nian. Órgaun konsultivu ida-ne’e iha poténsia atu konsolida vizaun unifikadu kona-ba nesesidade seguransa nasaun nian, hodi rezolve ameasa tradisional no emerjente sira ho forma integradu no efisiente.
CSN iha objetivu atu promove koordenasaun ne’ebe efetivu entre instituisaun seguransa oioin, hanesan Forsa Armada no Polísia, no mós ajénsia intelijénsia no órgaun sira seluk ne’ebe envolve iha manutensaun orden no soberania. Hodi integra entidade sira-ne’e, CSN bele hadi’a resposta ba krize sira no dezafiu sira seguransa nian, hodi garante katak rekursu sira uza ho efisiente no katak parte hotu-hotu ne’ebe envolve iha asesu ba informasaun krítiku sira.
Enkuantu kriasaun CSN nian oferese oportunidade barak, ida-ne’e mós aprezenta dezafiu signifikativu sira, liuliu kona-ba kompatibilidade ho lejislasaun ne’ebe eziste no define ho klaru ninia mandatu no responsabilidade sira. Lei No. 2/2010, ne’ebe agora daudaun regula sistema seguransa nasional, la prevee ezisténsia órgaun konsulta hanesan CSN, ne’ebe bele hamosu lakuna legal ne’ebe presiza atu rezolve. Revizaun ba lei ida-ne’e ka kriasaun lejizlasaun foun bele sai nesesáriu atu define ho klaru estrutura no autoridade CSN nian, hodi garante ninia efikásia no transparénsia.
Implementasaun CSN ne’ebe susesu bele lori benefísiu oioin ba Timor-Leste, inklui reforsu institusional ba kapasidade seguransa nian, hadi’a kooperasaun internasional hodi hasoru ameasa transnasional sira, dezenvolvimentu kapasidade seguransa interna no kontribuisaun ba pás rejional. Ho estrutura sólidu no aprosimasaun koordenada, CSN bele dezempeña papel krusial hodi proteje Timor-Leste nia soberania no promove estabilidade no seguransa iha rejiaun Sudeste Aziátiku no Oseánia.
Ikus liu, kriasaun CSN hanesan pasu desizivu ida ba konsolidasaun seguransa nasional iha Timor-Leste, hodi oferese dalan ida atu hasoru dezafiu atual no futuru ho efikásia no koordenasaun ne’ebe bo’ot liu. Maibe, importante tebes katak lejislasaun no estrutura CSN nian dezenvolve ho kuidadu atu asegura ninia susesu no impaktu pozitivu.
Hosi: João Almeida
Remata Estudo Pós-Graduação iha Instituto Defesa Nacional Timor-Leste