G-News (Dili)-Tais mak hena tradisional Timor-Leste nian ne’ebé konsideradu hanesan eransa kulturál husi Bei-ala sira no nia ezistensia transmitidu husi jerasaun ba jerasaun to’o ohin loron ne’ebé iha nia valor kulturál no istóriku rasik ba povu Timor-Lestenia moris, tanba Tais ne’e mós hanesan elementu importante no inerente iha seremonia tradisonál komunidade idak-idak nian iha teritotiu nasional, uza Tais iha signifikadu ne’ebé klea’an no importante tebes ba Timor-oan sira nia vida, hahu husi moris to’o mate, Timor-oan uza Tais seremónia kutltural no prátika sosiál, hanesan lia-mate no lia moris, barlake, fetosan no umane, simu bainaka no reprezenta mos identidade kultural no grupu étniku.
Segunda Feira-ne’e (12/12/2022) komite Nasional Patarimonia kultural Imaterial halo konferensia imprensa ne’ebé hala’o iha CCD-Kaikoli, hodi Selebra loron espesial patrimonio Kulturál Tais ne’ebé hetan ona rekoñesimentu internasional husi The United Nations Educational, Scientific and Cutltural Organization (UNESCO) iha loron 14 fulan Dezembru tinan 2021 nu’udar Patrimonio Kulturál Immaterial iha lista Salva Guarda Urjente
Hafoin Tais hetan rekoñesimnetu Internasional husi UNESCO iha tinan kotuk, parlamentu Nasional Timor-Leste hasai no aprova kedas Resolução do Parlamentu Nasional numero 2/2022 de 26 de Janeiro institui o Dia Nacional do Tais e aprova recomendação ao governu para a proteção do Tais hodi defini loron 14 fulan Dezembru sai hanesan loron Nasional ba Tais no kada tinan komunidade sira sei organiza hodi promasaun ba Tais iha loron 14 fulan dezembru hodi hasa’e konesimentu no divulgasaun uza Tais iha teritoriu Timor-Leste no komunidade Timor-oan iha mundu tomak hodi dignifika bei-ala sira nia liman rohan ne’ebé husik hela ba jerasaun sira atu kontinua ptratika no hatutan matenek soru Tais nian ba foin sa’e sira no loron ohin sai hanesan loron dahuluk atu selebra loron Nasional Tais ho nia tema Ha’u nia Tais, Ha’u nia Identidade, Lori Komunidade Hadomi Tais
Diretor jerál Arte no Kultura Manuel Ximenes Smith hateten Tais nu’udar identidade kulturál Timor nian no elementu ida ne’ebé pertinente tebes husi beiala sira nian atu ita kontinua nafatin promove no haburas nafatin ba oin
“konsidera Tais hanesan identidade kultural tanba Tais ne’e lori festeja ita nia vida moris no lori ita ba fatin ikus liu mak mate tanba ne’e Tais hanesan elementu ida pertinente tebes ba iha ema timor oan tomak, Tais hanesan eransa kultural husi beiala sira nian ne’ebe iha valor istroriku ba povu Timor-Leste nia moris liu-liu iha lia mate lia moris tanba ne’e hakarak ga lakohi Tais ne’e tenke lori ba oin no ita hatene katak iha dia 14 de Dezembru 2021 tais ne’e hetan rekonesimentu no aprovasaun iha komite Dezaseis ne’ebé mak iha sidade Colombo, entaun ohin hanesan tinan dahuluk, ita Timor-oan hotu-hotu primeiru ano ba selebra loron nasional Tais ida ne’e, no harii ona ekipa ida ko’alia kona-ba ekipa jestaun projetu atu elabora ba planu tinan 2022- 2025, iha planu ne’e rasik ita hanaran palanu Salva Guarda Urjente ba Tais ne’ebé mak fahe ona komptensia ba area lina ministerial hotu-hotu, no atividade balun ne’ebé ita hahu ona makiha ministeriu esnino superior sisensia kultural sekretaria estadu kultura ita komesa ona peskiza tais hodi halo livru no iha dia 14 sei halo lansamentu” dehan nia
No oras ne’e dadauk Tais rejista ona iha nasaun sira seluk ne’ebe mak sai hanesan aset kultural famozu iha mundu internasional mak hanesan boneka liman tradisional husi nasaun Ejitu, produsaun sasan keramik Bisalhaes husi Portugal no Ró liman-Fatin arte antigu phinisi husi Indonesai, rejistrasaun ne’e loke ona dalan ba alokasaun doláres Amerikanu ($ 265,895) husi fundus Patrimoniu Kutltural imaterial ba implememntasaun Salva Guardaba Tais.
Entertantu Suru na’in Natalia Seiza ne’ebé mos partisipa iha Feira ida ne’e orgulho ho atividade ida ne’e tanba governu bele rekoñese ona Soru na’in sira atu bele hetan oportunidade hodi promove identidade kultural hanesan Tais ba Publiku
Atividade Feira ba loron Nasinal Tais ne’e sei kria kompetsiaun soru Tais ba foin sa’e sira fornese Treinamentu kona-ba oinsa atu produs kabas rahun no transforma sai koloridu liu-husi uza material prima natural no sei atribui mos sertifikasaun formal, no sei hala’o durante loron tolu (Segunda, Tersa no Quarta) iha CCD-Kaikoli.
Promove Tais Timor ne’ebé halo selebrasaun dahuluk ba loron Nasional Tais iha tinan ida ne’e hodi involve soru na’in sira husi munisipiu 14, grupu moradores, estudante Universitáriu no komunidade iha Dili Laran ne’ebé organiza konjuntu husi komité Nasional Patrimoniu Kulturál Timor-Leste hamutuk ho Pro-reitoria Asuntu Estudantil Universidade Nasional Timor Lorosa’e.
Jornalista: Teotonio Alves Pinto