G—NEWS (REDASAUN) — Tomate, ne’ebé dala barak konsidera hanesan ai-horis. Tuir loloos iha benefísiu saúde lubuk ida bainhira konsume beibeik. Tuir estudu lubuk ida hosi instituisaun prinsipál oioin, han tomate loroloron bele fó benefísiu estraordináriu oioin ba saúde isin nian.
Benefísiu prinsipál ida husi tomate maka nia abilidade atu mantein saúde fuan nian. Peskiza ne’ebé hala’o hosi Harvard T.H. Eskola Saúde Públika Chan iha tinan 2018 hatudu katak, tomate riku ho likopenu, antioxidante ida ne’ebé hatudu ona katak efetivu hodi hamenus nível kolestrol aat (LDL) iha raan no hamenus inflamasaun ne’ebé bele hamosu moras iha vazu sira. Konsumu regular tomate nian, tuir estudu ida-ne’e, bele hamenus maka’as risku ba moras fuan nian.
Aleinde ne’e, tomate mós benefisiál tebes ba saúde kulit nian. Tomate iha nivel aas vitamina C no beta-karotena, ne’ebé funsiona atu proteje kulit hosi estragu ne’ebé kauza hosi espozisaun ba loro-matan. Estudu ida ne’ebé publika iha Jornál Siénsia Nutrisionál no Vitaminolojia iha 2016 hetan katak, antioxidante sira iha tomate, liuliu likopenu, bele ajuda proteje kulit hosi estragu UV, ne’ebé kontribui ba envelhesimentu prematuru no mós kankru kulit nian. Tuir loloos, estudu oioin hatudu katak konsumu tomate bele hadi’a testura kulit nian no hamenus sinál envelhesimentu nian.
Tomate mós bele iha papél importante iha prevensaun kankru nian. Likopenu iha tomate iha propriedade anti-kankru ne’ebé maka’as, no peskiza husi Institutu Amerikanu ba Peskiza Kankru (AICR) iha 2020 konfirma katak, tomate bele hamenus risku ba tipu kankru oioin, liuliu kankru próstata iha mane sira. Likopenu funsiona hodi kombate radikál livre sira iha isin ne’ebé bele estraga sélula saudavel no hamosu mutasaun ne’ebé hamosu kreximentu sélula kankru nian.
La’ós ida-ne’e de’it, tomate mós koñesidu atu iha papél ida hodi mantein saúde matan nian. Ho konteúdu vitamina A no luteína, tomate bele ajuda proteje matan hosi dezenvolvimentu makulár relasionadu ho idade (AMD). Estudu ida hosi Eskola Médika Harvard nian ne’ebé publika iha 2014 hatudu katak, luteína no zeaxantina ne’ebé kontein iha tomate iha efeitu protesaun ida hasoru estragu retina nian, nune’e hamenus risku ba matan-delek tanba envelhesimentu.
Ba ema sira ho diabetes, tomate mós bele sai opsaun di’ak ida. Ho índise glisémiku ne’ebé ki’ik, tomate ajuda mantein nível midar iha raan ne’ebé estavel. Peskiza hosi Universidade Viena nian iha tinan 2017 hatudu katak, konsumu regular tomate nian bele ajuda isin atu regula midar iha raan ho efetivu liu, ne’ebé iha papél importante hodi prevene diabetes tipu 2.
Ho benefísiu hotu ne’ebé nia iha, la’ós surpreza katak tomate hanaran hanesan ai-han super ne’ebé tenke inklui iha ita-boot nia dieta loroloron nian. Konsumu tomate loroloron, tantu matak, iha forma jus, ka hanesan aditivu iha tein, bele fó protesaun boot ba saúde fuan, kulit, matan, no mós hasoru kankru no diabetes. Entaun, laiha prejuízu atu hahú halo tomate sai parte ida husi ita-nia toman ai-han saudavel loroloron nian.