Deklarasaun komunidade afetadu ba alargamentu estrada iha Becora

banner 120x600
352 Views

G—NEWS (DILI) — Komunidade Becora nia estatutu rai, maioria rai privadu, wainhira Estadu hakarak atu utiliza rai privadu hodi interesse publiku nian tenke halo tuir prosesu legal bazeia ba Lei No. 8/2017 konaba Espropriasaun ba utilidade publika neébe regula konaba kondisaun no prosesa atu okupa propriedade privada ba utilidade publika.

Depois de realizasaun enkontru iha sede suku Becora iha loron 10 fulan Janeiru 2025 nebe lidera husi Sekretariu Estadu SEATOU no prezente mos reprezentante sira husi Ministeriu Obras Públikas (MOP) parte Diresaun Nasional Estradas, Terras e Propriedades (Diretor Nacional), reprezentante Administrasaun Munisipal Dili (Diretor Ordem Pública),  Adminitrador Postu Administrativu Cristo Rei, lider komunitaria no komunidade, ami Komunidade Afetadu hatudu koperasaun diak. Ami kontribui ba prosesu desenvolvementu ba iha markasaun (dahuluk) alargamentu estrada, maske Governu seidauk halo sosializasaun. Ami ida-idak, nain rasik sobu ami nia obra maske Governu seidauk kumpri nia dever tuir prosedementu husi lei n.º 8/2017

banner 325x300

Ohin hamutuk iha ne’e, Komunidade Afetadu Suco Becora, Suco Camea no Suco Ailok, deklara katak ami rezeita total ba iha markasaun daruak ba alargamentu estrada. Tamba ida neé afeta tebes ba iha comunidade ninia vida moris neébe maioria depende ba atividade negosiu husi rai neébe hetan markasaun.

Ami ezize Governu atu resolve uluk lai markasaun dahuluk alargamentu estrada hodi kumpri prosedementu tuir Lei n.º 8/2017 ho ninia etapa hanesan tuir mai neé, maske Governu viola tiha ona balu:

  1. Preparasaun Projetu
  • Governu tenke deklara katak projetu ida neé ba utilidade publika, significa katak projetu neé importante ba interesse nasional ka comunidade. (faze ne’e governu viola tiha ona)
  1. Konsultasaun Públiku
  • Identifika komunidade (propietariu) sira ne’ebe hetan impaktu husi projetu. (faze ne’e mos Governu viola tiha ona tanba halo uluk markasaun)
  • Halo avaliasaun ba valor propriedade hodi hatudu konpensasaun justu.
  1. Inspeksaun
  2. Negosiasaun ho Komunidade (Proprietariu)
  • Governo tenke halo akordu ho comunidade (proprietariu) konaba konpensasaun, antes liu ba prosesu obrigatoriu.
  1. Dekretu Espropriasaun
  • Se la hetan akordu, entaun Governu bele fo dekretu espropriasaun ho justifikasaun legal
  1. Notifikasaun ba Pagamentu Konpensasaun Justu
  • Komunidade (proprietariu) tenke simu konpensasaun molok estadu atu foti rai.
  1. Despeju
  • Depois konpensasaun sei halo, Governo bele sai proprietariu no uza propriedade neé ba projeitu publiku.

Sosializasaun ne’ebe lidera husi SEATOU ne’e hato’o katak:

  • sei halo alargamentu Estrada husi ponte Culuhun, Becora to’o Fatu-Ahi (fahe ba pista 2 (rua);
  • 2) Parte Tékniku sira – Estradas (MOP) no Terras e Propriadade nian sukat no halo levantamentu dadus ona ba rai no sasan sira ne’ebe sei afeta ba alargamentu ne’e;
  • batas limiti ba rai ne’ebe sei uza ba alargamentu estrada, markadu ona ho seta (tanda panah) no risku iha idaidak nian rai ;
  • rai ho sasan sira ne’e sei hetan ka simu indemnizasaun husi Estado;
  • sei halo enkontru dala 2 (rua) tan ho rai nain idaidak (separadu): a) negosia folin indemnizasaun nian, b) asina Termu Aseitasaun ba folin indiminizasaun;
  • halo Pagamentu Indemnizasaun liu husi transferensia osan ba konta bankaria rai nain nian;
  • husu komunidade ka rai nain afetadu atu prepara dokumentus individual hanesan: foto kopia Kartaun Eleitor no Númeru konta bankaria atu hatama ba parte Diresaun Estradas – MOP bainhira husu;
  • Igreja Becora posivelmente sei livre ka la kona parte kiik-oan ida (kona moru Igreja) husi alargamentu Estrada refere.

 

Husi informasaun sira ne’ebe hato’o iha sosializasaun ne’e, ami komunidade konvensidu no konkorda, no ami hotu kontribui ba alargamentu Estrada refere.

KONFIANSA NO GARANTIA

Iha momentu ne’eba, alem de hanesan komunidade, ami mos nu’udar sarani Katolika, prezente mos Padre Administrador Parokia Becora, preokupa ho alargamentu to’o resintu Igreja Becora, maibe ami nia preokupasaun ne’e ikus mai bele kura tanba Sekretariu Estado SEATOU – senhor Germano deklara katak sei la kona Igreja.

Iha sosializasaun ne’e, Sekretariu Estado SEATOU – sr. Germano fo hanoin ba komunidade afetadu sira ne’ebe seidauk iha dokumentu legal ruma karik, tenki hakbesik an ba Sede Sucu atu hetan netik deklarasaun ruma, nune’e fo indemnizasaun karik iha faktu. Sira ne’ebe iha kedas ona dokumentu komprovativu katak rai  ka propriedade  ne’e sira nian, sei lori ba aprezenta molok asina Termu Aseitasaun.

SEATOU no ekipa fo prazu fulan ida husi loron 10 fulan Janeiru to’o loron 10 fulan Fevereiru, iha periodu fulan ida nia laran ne’e, sei halo enkontru ba da-rua, inklui asina Termu Aseitasaun ne’ebe sei halo ho komunidade afetadu idaidak.

Maibe, na realidade, fulan ida nia laran, la akontese enkontru tuir kompromisu ne’ebe SEATOU promete. Pior liu mak komunidade afetada voluntariamente ba MOP atu bele hetan informasaun kona-ba asina Temu Aseitasaun, Infelizmente, MOP simu deit dokumetus balun hanesan foto kopia kartaun Eleitor, Konta Bankaria no numeru kontaktu individu idaidak, maibe, seidauk hetan Termu Aseitasaun.

DUVIDAS NE’EBE KOMUNIDADE AFETADU HASORU:

  • Tempu ba daudaun, to’o loron 10 fulan Fevereiru 2025, INSERTEZA NE’EBE KOMUNIDADE AFETADU HASORU, la realiza enkontru rua tan ho komunidade afetadu ne’ebe SEATOU promote.
  • Iha periodu fulan ida nia laran, ami ba husu konaba Termu Aseitasaun iha MOP, maibe, iha ne’eba sira dehan, sira la hatene tanba sira nu’udar tekniku deit, sira ba sukat (rai ka uma), maibe la iha kompetesia, nune’e sira haruka ami ba husu iha SEATOU.
  • Ba SEATOU, dehan fali ba MOP tanba projetu MOP ninian.
  • Ba Terras e Propriedades kona-ba rai afetadu, sira dehan, ne’e projetu MOP ninian, Terras e Propriedades la responsabilza.
  • Halo ami laran moras dala-ida-tan, mak ekipa Tekniku husi MOP mai sukat rai ka halo markasaun dala-ida-tan, ami husu kona-ba espasu rai ne’ebe hetan eviksaun ba alargamentu Estrada, Tekniku MOP hateten kona-ba rai ne’e kompetensia Terras e Propriedades.
  • Tekniku sira mai halo markasaun da-ruak, sira halo presaun ba komunidade hodi hateten katak nain tenki sobu rasik dala ida tan, tanba se la sobu rasik, eskavator mak sei tuir mai sobu.

INSERTEZA NE’EBE KOMUNIDADE AFETADU SIRA HASORU:

Ami la hatene atu ba los iha ne’ebe atu hetan esplikasaun klaru:

  • Instituisaun ne’ebe halo dialogu ho ami ne’e hotu-hotu foti liman no la hatene. Husi MOP sira dehan katak sira ema tekniku, no sira la kompetensia atu esplika klaru mai.
  • Ekipa mos promete katak dadus ba ema afetadu sira sei publika iha sede suku Becora. Infelizmente, kompromisiu sira ne’e la akontese.

Maske kompromisu sira la sai realidade, maibe komunidade konsiente katak metru 3 ba alargamentu ne’e sira konkorda, no maioria sobu rasik sira nia uma no murru ne’ebe afetadu.

Iha dia 17 de Fevereiru, Ministru Obras Publikas, Samuel Marçal orienta ekipamemtu pezadu halo eviksaun ba espasu publiku iha antigu MUI (Majelis Ulama Indonesia) Culuhun nia oin. Ministru deklara iha media, katak nia mai ho intesaun atu observa komunidade ne’ebe voluntariamente sobu sira nia hela fatin, maibe la iha kapasidade atu foti material sira kontrusaun nian ne’ebe komunidade sobu.

Loron rua ka loron tolu ministru akompanha hela eviksaun ne’e, la iha ema ida mak protesta, Ministro muda ninia hanoin no haruka ekipa ida husi MOP halo fali dadus foun, no sukat tan metru tolu (3) husi metro tolu (3) ne’ebe antes ne’e marka ona, no halo ona sosializasaun.

Sukat tan metro tolu ba kotuk ne’e halo ami komunidade afetadu la fo konfiansa ba  MOP ho ekipa. Ami konsidera Minsistru halo projetu ne’e hanesan MEHI. Ami konsidera projetu hanesan MEHI tanba durante ne’e ami la hetan informasaun katak alargamentu metro neen (6 m),  maibe metro tolu (3 m). Ami halo dialogu ho SEATOU no ekipa katak alargamentu metro tolu ba kotuk.

LAMENTASAUN KOMUNIDADE AFETADU

Ami lamentavel tebes ho deklarasaun Minsitro Obras Publikas iha telejornal GMN iha sabadu loron 1 fulan Marsu tinan 2025 kalan, ne’ebe hateten komesa selu ona indemnizasaun ba komunidade afetadu alargamentu Estrada Culuhun – Becora, ne’e deklarasaun FALSU no BOSOK. Bosok tanba ami komunidade afetadu ba MOP atu hetan informasaun kona-ba termu de aseitasaun, husi MOP la hatene, ho razaun katak sira ema tekniku, hatene mak ba sukat. Ministru Samuel Bosok tanba ami komunidade afetadu seidauk hetan termu aseitasaun, oin sa mak iha uluk ona indiminizasaun?

Ami mos preokupa ho ekipa tekniku sira nebe mai sukat ami nia uma no rai nebe halo ami bilan. Bilan tanba ami husu pergunta, sira balun resposta projetu SEATOU nian, balun dehan MOP nia projetu, balun fali hatan ne’e PROJETU PILOTU.

REJEITA ALARGAMENTU ESTRADA BECORA BA PROGRAMA II (da-ruak)

Ami komunidade afetadu alargamentu Estrada Becora DEKLARA katak AMI REJEITA alargamentu Estrada Becora ba Programa II ho metro neen (6 m) husi estrada sorin-sorin ho razaun sira tuir mai:

  1. Sosializasaun iha loron 10 fulan janeiru tinan 2025 ne’e Sekretariu Estado SEATOU ho ekipa deklara katak alargamentu Estrada ho medida metro tolu (3 m) sorin-sorin no Igreja Becora posivelmente sei livre ka la kona parte kiik-oan ida husi alargamentu refere, maibe iha programa II (daruak) proprietariu Igreja mos kona. Tanba ami nudar sarani, ami rezeita.
  2. Ami rejeita tanba konsidera katak alargamentu metro neen (6 m) ne’e la planeadu tuir planu estratejiku governu nian. Tanba halo sosializasaun ho komunidade materia ida, ba fali halo implementasaun ne’e buat oin seluk fali.
  3. Ami rejeita tanba alargamentu la planeadu ne’e afeta mos ba Igreja Becora ne’ebe ninia sarani barak liu.
  4. Ami rejeita tanba konsidera projetu sein planu. Tanba iha uma no loja afetadu balun foin hetan lisensiamntu husi MOP iha fulan Dezembru 2024, maibe iha fulan janeiro nia laran hetan ameasa ba eviksaun ho alargamentu 6 metrus ba kotuk, inklui edifisiu foun no murru Posto Administrativo Cristo Rei ne’ebe foin mak finaliza obra kontrusaun.

Ho REJEISAUN ne’e, ami sente, katak alargamentu Estrada husi ponte Maufelu to’o ponte Terminal Becora la presiza luan liu hanesan estrada Rotunda Presidente Nicolau Lobato to’o Tasi Tolu ho razaun tanba:

  1. Egarafamentu ne’ebe durante ne’e akontese iha Becora, durasaun la to’o 10 minutus. Se halo alargamentu ho metro 3 husi parte sorin-sorin planu ka programa alargamentu I (da-uluk) ne’e sufisiente atu resolve engarafamentu.
  2. Estrada iha parte Becora ne’e sei iha dalan alternativu seluk, karik iha engarrafamentu boot kuandu iha situasaun emerjensia ruma. Alternativa sira mak, husi parte sul, transporte sira bele liu husi Becussi no Taibessi. Husi parte norte ka tasi feto iha alternativa  tolu; 1) liu husi Areia Branca ba Hera ka husi Hera mai Areia Branca; no 2) husi mota Becora nia sorin-sorin. Sorin ida ba mosu iha Bidau Massau, ida seluk mosu iha Auhun – Kola Vitoria, besik HNGV. Estrada  liu husi mota ninin ne’e, maun Boot Xanana halo ona observasaun liu husi estasaun eletrisidade Camea nian.

Mak ne’e deit ami komunidade afetadu alargamentu nia deklarasaun hodi rezeita markasaun programa daruak sein liu husi prosesu legal sira.

Dili, loron 3 fulan Marsu tinan 2025.

Komunidade Afetadu no Sarani Becora

relavante