Inséndiu boot iha Los Angeles EUA: kronolojia, impaktu, no rekuperasaun

banner 120x600
146 Views

G-NEWS (INTERNASIONÁL) — Iha loron 7 fulan-Janeiru tinan 2025, ahi-han boot ida akontese iha área Los Angeles, Estadus Unidus. Inséndiu ida-ne’e, ne’ebé koñesidu hanesan “Inséndiu Los Angeles nian iha tinan 2025”, rejista hanesan inséndiu ida ne’ebé devastador liu iha istória sidade nian, ho impaktu sira ne’ebé jeneralizadu ne’ebé envolve infraestrutura, setór krítiku sira, no rezidente sira nia moris.

Kronolojia Ahi nian

banner 325x300

Ahi hahú iha tuku 10:00 kalan, bainhira bombeiru sira simu relatóriu kona-ba inséndiu ai-laran nian iha Griffith Park. Kondisaun tempu ne’ebé manas tebes, ho temperatura ne’ebé atinji 40°C (104°F), anin maka’as no umidade ne’ebé ki’ik tebes halo inséndiu ne’e espalla lalais ba área sira ne’ebé hale’u, inklui área rezidensiál sira ne’ebé populasaun maka’as.

Kauza husi inséndiu ne’e sei iha hela investigasaun husi autoridade sira, maibé suspeita inisiál maka kauza husi atividade umanu, provavelmente husi sunu ilegál husi lixu ka faíska sira husi veíkulu ne’ebé liu iha auto-estrada ne’ebé maran tebes.

Loron Dahuluk: Propagasaun Lalais

Ahi ne’e da’et lalais ba oeste Los Angeles nian, hodi ba Hollywood, Beverly Hills, no subúrbiu ne’ebé maka’as liu. Ahi kontinua buras, dudu husi anin maka’as ne’ebé huu husi Vale San Fernando ba kosta Oseanu Pasífiku. La to’o oras 24 nia laran, rai liu hektar 10.000 maka ahi han, inklui kompleksu uma luxu, kompleksu apartamentu no edifísiu eskritóriu sira.

Bombeiru sira husi nasaun tomak halai ba Los Angeles hodi ajuda, maibé terrenu ne’ebé susar no ahi-lakan ne’ebé aumenta halo hamate ahi sai difisil liután. Ekipa kombate inséndiu serbisu la para, maski ekipamentu no pesoál limitadu difikulta atu hamate ahi.

Loron Daruak: Evakuasaun Masal

Iha loron daruak inséndiu nian, númeru vítima ne’ebé iha risku aumenta. Autoridade lokál sira fó sai orden evakuasaun ba ema liu rihun 50 ne’ebé maka hela iha zona afetadu. Sentru evakuasaun harii iha eskola no instalasaun desportu, maibé ema barak maka obrigadu atu halai ba fatin ne’ebé seguru liu, hanesan belun ka família. Inséndiu ne’e afeta mós infraestrutura transporte, ho estrada prinsipál barak taka tanba ahi-lakan iha estrada nia sorin no hamosu perigu ida ba seguransa.

Vítima lakon no Kanek

Inséndiu ne’e halakon vida no kanek barak. To’o loron 13 fulan-Agostu tinan 2025, númeru mate nian ne’ebé maka relata ona atinji ona ema na’in 36, barak liu maka rezidente lokál ne’ebé maka dadur iha sira nia uma ka veíkulu sira durante evakuasaun. Aleinde ne’e, ema liu 200 maka hetan kanek, ho kanek barak liu maka rezulta husi suar maka’as, sunu, no kanek bainhira halai.

Lakon Materiál

Lakon materiál kalkula atu atinji liu dolar amerikanu biliaun 2. Uma atus resin hetan destruisaun, inklui apartamentu, kompleksu abitasaun luxu no uma iha área Beverly Hills nian ne’ebé ahi han to’o rahun. Negósiu no eskritóriu barak hetan estragu ka destruisaun, no sentru komersiál no restaurante oioin iha área Hollywood no Santa Monica nian mós hetan afetadu. Infraestrutura krítiku hanesan liña eletrisidade, rede telekomunikasaun, no rota transporte hetan estragu maka’as.

Impaktu ba Infraestrutura no Setór Krítiku

Setór Edukasaun

Inséndiu ne’e fó impaktu diretu ba setór edukasaun iha Los Angeles. Eskola barak maka tenke taka temporariamente tanba inséndiu ne’ebé besik no evakuasaun maka’as hala’o. Universidade California Los Angeles (UCLA) no kampus seluk hetan obriga atu suspende atividade ensinu no aprendizajen nian. Sentru ensinu primáriu no sekundáriu, ne’ebé barak liu maka lokaliza iha área ne’ebé afetadu husi inséndiu, hetan mós estragu ne’ebé maka’as.

Governu lokál aloka kedas fundu ba hadi’a edifísiu eskola no ensinu distánsia ba estudante ne’ebé afetadu.

Setór Saúde

Ospitál no klínika iha dalan inséndiu nian mós afetadu. Ospitál oioin iha área Westwood no Culver City hetan obriga atu desvia pasiente bainhira ahi-han besik ona. Kanek sira husi ahi no espozisaun ba suar hamosu aumentu iha pasiente iha ospitál ne’ebé besik. Ospitál sira tenke hasoru emerjénsia ho rekursu limitadu tanba interupsaun transporte no falta pesoál médiku.

Sentru saúde mentál sira mós hahú fornese ona servisu hodi ajuda vítima ne’ebé hetan trauma maka’as tanba dezastre ida-ne’e.

Setór Turizmu

Los Angeles hanesan destiñu turístiku ida ne’ebé popular liu iha mundu, no inséndiu fó impaktu boot ba setór turizmu. Área turístiku prinsipál hanesan Hollywood Walk of Fame, Santa Monica Beach, no Venice Beach hetan obriga atu taka temporariamente. Turista barak maka atrazadu iha aeroportu ka otél tanba inséndiu ne’ebé taka asesu ba área turístiku prinsipál oioin.

Viajen aéreu mós hetan interupsaun ho enserramentu temporáriu husi Aeroportu Internasionál Los Angeles nian (LAX) tanba suar maka’as, ne’ebé afeta oráriu voo internasionál no doméstiku sira.

Setór Infraestrutura

Estragu ba setór infraestrutura nian maka signifikativu, ho rede enerjia no telekomunikasaun oioin ne’ebé maka kotu. Auto-estrada boot sira, hanesan I-405, hetan obriga atu taka, hodi hamosu engarrafamentu boot no difikulta movimentu ajuda no lojístika nian. Sistema bee no esgotu mós hetan afetadu husi kanu sira ne’ebé hetan estragu no liña ne’ebé ahi han.

Rekuperasaun no Reabilitasaun

Prosesu rekuperasaun hahú lalais. Governu Sidade Los Angeles nian, hamutuk ho organizasaun oioin ajuda umanitária no militár, mobiliza hela rekursu hotu-hotu hodi tulun vítima sira. Harii fali instalasaun públiku ne’ebé estraga, uma no infraestrutura seluk maka prioridade ida.

Governu mós fó asisténsia finanseira ba rezidente sira ne’ebé lakon uma no sasán. Programa ida kona-ba harii fali uma lansa ona atu fornese abrigu temporáriu enkuantu projetu sira hadi’a uma ne’ebé hetan estragu hahú.

Aleinde ne’e, asisténsia husi instituisaun internasionál oioin mós tama ona hodi apoia rekuperasaun turizmu no dezenvolvimentu foun husi área ne’ebé afetadu. Iha parte seluk, instituisaun edukasionál reativa hela programa aprendizajen online no planeia atu halo renovasaun ba eskola ne’ebé hetan estragu atu nune’e estudante sira bele fila fali ba aprendizajen ho di’ak liután.

Konklusaun

Inséndiu iha Los Angeles iha tinan 2025 maka dezastre naturál ida ne’ebé boot liu ne’ebé akontese iha sidade. Iha eskala boot, inséndiu sira-ne’e fó hanoin mai ita kona-ba importánsia husi mitigasaun ba dezastre no konxiénsia públika nian kona-ba mudansa klimátika ne’ebé afeta kondisaun klima estremu. Iha parte seluk, esforsu rekuperasaun no harii filafali nian hatudu oinsá komunidade Los Angeles nian reziliente hasoru dezastre no hahú viajen ba rekuperasaun. Maibé, dezafiu atu restaura setór sira ne’ebé afetadu no prevene inséndiu ne’ebé hanesan iha futuru sai nafatin preokupasaun boot ida.

Redasaun G-NEWS