Internet Saudavel: jestaun ba teknolojia di’ak iha era dijitál

Ekipa G-NEWS | Editor: Amito Qonusere Araújo

banner 120x600
54 Views

G—NEWS (DILI) — Iha dezenvolvimentu teknolojia ne’ebé lalais, internet sai hanesan parte ida ne’ebé labele haketak hosi moris loroloron nian. Maibé, hamutuk ho ninia benefísiu estraordináriu, uza internet mós lori ninia dezafiu rasik, hahú hosi kestaun privasidade, dependénsia dijitál, to’o dezinformasaun ne’ebé bele estraga sosiedade.

Tanba ne’e, importante atu kuda toman atu uza internet ho maneira ne’ebé saudavel. Konseitu ida-ne’e, ne’ebé koñesidu liu hanesan Internet Saudavel, refere ba utilizasaun matenek no responsavel hosi teknolojia, hodi konsidera impaktu iha tempu naruk ba moris-di’ak hosi ema ida-idak no sosiedade.

banner 325x300

Internet saudavel refere ba utilizasaun ekilibradu no krítiku ba teknolojia dijitál, iha ne’ebé utilizadór sira la’ós de’it hetan protesaun hosi perigu sibernétiku, maibé bele mós uza teknolojia ba moris-di’ak pesoál no sosiál.

Profesora Sherry Turkle, peritu komunikasaun dijitál ida hosi Massachusetts Institute of Technology (MIT), iha nia livru Reclaiming Conversation: The Power of Talk in a Digital Age (2015), esplika katak, dalabarak ita hetan kaer iha mundu dijitál lahó konsidera ninia impaktu sosiál no psikolójiku. Turkle hatete katak siberespasu, maski iha benefísiu barak, bele kria sentidu alienasaun nian se uza demais, tanba interasaun umanu direta troka ho komunikasaun virtuál ne’ebé klean liu.

Utilizasaun internet iha Timor Leste aumenta ba bebeik, maibe konsiensia ba importansia utilizasaun internet ne’ebe saudavel sei menus. Ho razaun ida ne’e, G-NEWS iha oportunidade atu ko’alia ho fonte lubuk ida, tantu husi sírkulu akadémiku no públiku en-jerál, hodi esplora oinsá povu Timor Leste tenke jere utilizasaun mundu dijitál ne’ebé dezenvolve lalais.

Mario Fátima, estudante ida iha Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), hatete katak estudante barak uza liu internet ba divertimentu duké buka informasaun ne’ebé útil.

“Ita presiza tebes edukasaun kona-ba étika uza internet nian,” nia hatete ba G—NEWS, iha kinta-feira (10052025), iha área Fakuldade Edukasaun UNTL.

Lourenço Gomes, estudante ida husi Universidade da Paz (UNPAZ), hatutan tan katak importánsia husi edukasaun literasia dijitál presiza subliña iha kampus atu nune’e estudante sira bele uza internet ho produtivu.

“Edukasaun loloos sei ajuda evita impaktu negativu sira hosi informasaun ne’ebé la loos iha siberespasu”, Gomes hatete iha Surikmas, Dili.

Husi perspetiva komunidade nian, liu-liu negosiante sira iha merkadu tradisional sira, utilizasaun internet mos sente iha benefisiu. Dulce Maria, vendedora iha Merkadu Manleu, hateten dalabarak nia uza mídia sosiál hodi halo promosaun ba nia sasán. Maibé, nia mós espresa nia konfuzaun kona-ba informasaun barak ne’ebé la klaru iha internet.

“Dalabarak ha’u iha difikuldade hodi distinge saida maka loos no saida maka la loos”, nia lamenta.

Iha liña ho ida-ne’e, Marito Tito, negosiante seluk iha merkadu hanesan, destaka jerasaun foun nia dependénsia ba utilizasaun internet sira.

“Joven sira gasta tempu barak liu ba sira nia telemovel duke ajuda sira nia inan-aman iha uma,” dehan Marito.

Filipe Pereira, rezidente ida ne’ebé hela iha Delta, hato’o nia preokupasaun kona-ba influénsia husi internet ba ema nia padraun komunikasaun.

“Ohin loron ema sira halo reasaun lalais liu lahó hanoin. Ne’e bele sai perigozu bainhira la akompaña ho konsiénsia loloos”, Pereira hatete.

Bazeia ba rezultadu intervista ne’e, G-NEWS rekomenda atu governu, instituisaun edukasaun, no komunidade lokál sira servisu hamutuk hodi hasa’e koñesimentu dijitál iha komunidade. Etapa ida ne’ebé propoin maka introdusaun kurríkulu literasia dijitál iha eskola no universidade sira no kampaña públika ida kona-ba utilizasaun internet ne’ebé saudavel.

Nu’udar asesu ba internet aumenta iha Timor-Leste tomak, preokupasaun kona-ba ninia utilizasaun sala aumenta ba bebeik. Rezidente lubuk ida hosi munisípiu oioin hato’o ona preokupasaun kle’an kona-ba maneira ne’ebé jerasaun foun sira, liuliu estudante sira, uza internet la’ós ba objetivu edukasionál, maibé atu habelar kalúnia no konteúdu negativu.

Agoustu Sequeira, rezidente husi munisípiu Likisa nian, subliña katak internet tenke sai meiu ida atu habelar orizonte no koñesimentu. Maibé, nia rekoñese katak, nia sente deziludidu tanba estudante barak mak interese liu atu asesu konteúdu ne’ebé la’ós edukasionál.

“Envezde estuda ka buka koñesimentu, sira uza internet ba buat sira ne’ebé estraga morál”, nia hatete.

Preokupasaun hanesan mos hato’o husi Eduarda Moniz husi munisípiu Covalima. Nia hatete katak laiha orientasaun no kontrolu ne’ebé rigorozu, internet bele sai duni fonte destruisaun ba jerasaun foun sira.

“Ita presiza regulamentu husi governu, atu nune’e labarik sira hatene limite no responsabilidade iha utilizasaun media dijitál,” nia realsa.

Husi munisípiu Ermera, Ernesto Goncalves haree katak problema ne’e la’ós de’it kona-ba liberdade dijitál, maibé mós kona-ba falta edukasaun dijitál entre estudante sira. Nia sujere atu eskola sira inklui kurríkulu kona-ba étika internet no literasia dijitál hahú hosi idade ki’ik.

“Ida ne’e la’ós de’it kna’ar inan-aman sira nian, maibé mós instituisaun ensinu sira no Estadu nian”, tenik nia.

Entretantu, João Belo husi munisípiu Baucau fó hanoin katak liberdade iha siberespasu la signifika livre husi responsabilidade. Nia lamenta tebes ho númeru kazu insultu sira ne’ebé aumenta no espallamentu informasaun falsa ne’ebé hala’o hosi jerasaun foun sira iha online.

“Bainhira la kontrola, ida ne’e bele sai virus tempu sosiál,” dehan João.

Diferente ho sira seluk, Kalistu Sufa husi RAEOA fiar katak papel familia mos importante tebes. Nia sujere kooperasaun entre governu, komunidade no família sira hodi kria kultura internet ne’ebé saudavel. Maibé, nia apoia nesesidade ba lei ne’ebé regula hahalok hosi utilizadór internet.

“Governu tenki halo intervensaun. Labele husik de’it. Karik presiza, kria lei espesial ida ba internet ne’ebé saudavel”, nia subliña.

Tanba ne’e sira husu ba governu tenke dezeña kedas polítika no regulamentu ne’ebé bele regula utilizasaun internet iha públiku, liuliu estudante sira. Internet lori duni konveniénsia, maibé lahó regra ne’ebé klaru, teknolojia ida-ne’e iha potensiál boot atu sai hanesan instrumentu ida hodi habelar ódiu no informasaun ne’ebé laloos.

Sira hein katak povu nia lian bele sai preokupasaun ba ema sira ne’ebé halo polítika atu atua kedas hodi proteje jerasaun foinsa’e Timor-Leste nia futuru.

Iha parte seluk, reprejentante sosiedade sivil ne’ebé halo advokasia ba assuntu direitu umanu, atual Diretór Ezekutivu Asosiasaun Ekonomia Agríkola Tualaran Buras (AE-ATB), Manuel Monteiro, subliña importánsia atu komprende internet la’ós de’it nu’udar instrumentu tékniku, maibé mós nu’udar mídia sosiál ne’ebé kontein valór, norma, no impaktu ba tempu naruk.

“Internet hanesan méiu komunikasaun ida ne’ebé ita utiliza hodi halo komunika ba malu ka pasa informasaun ba malu. Informasaun ne’ebé mak ema ida hanoin atu pasa ba ema seluk no simu informasaun husi ema seluk, bele la’o ho di’ak, sein kontaktu fíziku barak liu iha vida komunikasaun sira. Kestaun utiliza méiu komunikasaun ida ne’e saudavél ka la saudavél, depende fila fali ba pesoál ida nia hafolin méiu komunikasaun ida. Liu-liu utiliza méiu komunikasaun sosiál ne’ebé transmite liu husi anin ida ne’ebé hanaran Internet.”Manuel Monteiro ko’alia ba G—NEWS, sesta-feira (11052025).

Monteiro hatutan tan katak, konxiénsia krítiku kona-ba oinsá ita uza mídia dijitál maka krusiál ba benefísiu ne’ebé ita bele hetan. Ba nia, internet la’ós de’it ferramenta ida, maibé espasu sosiál ida ne’ebé influensia maneira ema ida-idak no komunidade sira hanoin, atua, no relasiona.

Kestaun kona-ba “internet saudavel” sai relevante. Labele hatán de’it hosi aspetu tékniku ka asesibilidade, maibé tenke analiza hosi perspetiva sosiál, psikolójiku no étika. Karik mídia uza atu harii ka fahe, atu fó kbiit ka esplora—ne’e maka pergunta sira ne’ebé tenke husu nafatin iha era komunikasaun modernu.

Hanesan Monteiro hatete, responsabilidade ba utilizasaun internet la’ós de’it iha dezenvolvedor teknolojia, maibé mós iha utilizadór rasik, ne’ebé loron-loron ajuda forma ekosistema dijitál globál.

Avansu iha teknolojia informasaun nian lori ona benefísiu barak ba vida sosiál, ekonómiku no polítiku sosiedade globál nian. Maibé, iha parte seluk, dijitalizasaun mós hamosu dezafiu sériu, liuliu kona-ba étika komunikasaun nian. Iha Timor-Leste, situasaun sai preokupante ba beibeik.

Tuir Manuel Monteiro, meiu komunikasaun iha rai ida ne’e desvia dook ona husi prinsípiu étika ne’ebé sai hanesan fundasaun ba sosiedade.

Monteiro fiar katak maioria hosi plataforma mídia sosiál globál, hanesan Facebook, kontribui maka’as ba avariasaun hosi estrutura sosiál iha nasaun oioin, inklui Timor-Leste. Nia dehan, mídia sosiál agora daudaun la’ós de’it kria dezinformasaun no konflitu horizontál, maibé mós halakon morál públiku, hafraku toman serbisu nian, no kria klima sosiál ne’ebé la saudavel.

Hanesan pasu estratéjiku, Monteiro sujere governu halo revizaun ba nia aprosimasaun ba polítika komunikasaun dijitál, haree ba ezemplu hosi nasaun seluk ne’ebé maka foti ona asaun maka’as hasoru plataforma estranjeiru sira.

“Loos duni, méiu komunikasaun iha ita nia rain Timor-Leste, la’o do’ok loos ona husi étika komunikasaun nian. Signifika komunikasaun ne’ebé mak iha la obdese ba normas sira ne’ebé hanesan sosiedade ida iha. Solusaun ba Estadu mak, karik implementa tuir paíz balu ne’ebé trata sira nia meiu komunikasaun iha sira nia rai laran. Taka liña balu ne’ebé la nesesáriu. Purezemplu iha US, komesa taka sira nia liña Facebook no iha Xina, Cuba, Koreia do Norte, no nasaun seluk tan ne’ebé la iha liña Facebook. Facebook, halo ema sai baruk ten, halo ema má edukadu, haki’ak ódiu no vingansa, hakotu koejaun sosiál ema nian, Toman serbisu nian tun, morál lakon, krime buras, injustisa buras. Karik labele taka, mak tenki rigor iha mundu intelijensia nian.” Manuel Monteiro haklean.

Enkuantu blokeia asesu kompletamente bele la’ós solusaun ideál iha kontestu demokrátiku, Monteiro subliña importánsia hosi supervizaun rigorozu liuhosi ajénsia intelijénsia sibernétika nian. Objetivu la’ós atu nonook lian públiku, maibé atu mantein komunikasaun iha espasu dijitál saudavel, justu, no bazeia ba interese públiku.

Nia taka nia deklarasaun hodi subliña katak labele husik mídia sosiál dezenvolve lahó diresaun. Governu, organizasaun sosiedade sivíl, no mundu edukasaun nian tenke hola papél ativu ida hodi forma fali kultura komunikasaun dijitál ida ne’ebé étika no responsavel iha Timor-Leste.

Iha tempu transformasaun dijitál globál, Timor-Leste hasoru dezafiu boot hodi mantein integridade sosiál no kulturál ne’ebé hetan eransa hosi jerasaun uluk nian. Internet no mídia sosiál, ne’ebé uluk ho intensaun atu hametin komunikasaun no habelar asesu ba informasaun, agora sai hanesan desencadeante ba tensaun sosiál, degradasaun morál, no dezorientasaun valór iha sosiedade.

Nia hatete katak mídia sosiál, liuliu Facebook, sai hanesan fatin ne’ebé bokur ba espallamentu diskursu ódiu, kalúnia, no polarizasaun sosiál. Plataforma ida-ne’e, nia hatete, kria ona klima komunikasaun ne’ebé la saudavel—kauza divizaun iha komunidade, hamenus moral serbisu nian, hamenus moral, no ikusmai estraga armonia sosiál.

Nasaun lubuk ida hatán ona ba fenómenu ida-ne’e ho aprosimasaun ida ne’ebé metin. Balun blokeia ona asesu ba plataforma balu hodi estabilidade nasionál nia naran, enkuantu nasaun seluk hametin vijilánsia dijitál liuhosi ajénsia intelijénsia sira no órgaun reguladór mídia nian. Monteiro sujere atu Timor-Leste konsidera pasu hanesan, hodi adapta ba kontestu no nesesidade nasionál.

“Loos duni. Situasaun ida ne’e mak sai ita nia preukupasaun boot. Tamba korompia duni sosiedade Timor-Leste ninia situasaun Sosiu Kultural. Hirak ne’e bainhira la iha kontrolu didi’ak husi Intitutu Nasionál Telekomunikasaun nian, ita sei husik jerasaun sira tuir mai nia futuru ida ne’ebé mak nakukun.” Monteiro subliña.

Preokupasaun ida-ne’e la’ós de’it retórika, maibé reflesaun ida kona-ba kondisaun reál sira ne’ebé akontese iha nivel oioin sosiedade nian—iha aldeia no sidade sira. Jerasaun foun sira hetan espozisaun ba konteúdu ne’ebé estraga karakter, relasaun sosiál sira sai tensaun ba beibeik, no konfiansa públiku nian iha informasaun menus daudaun.

Situasaun ida-ne’e sai preokupasaun boot liu ba figura no parte interesada barak, tanba kona-ba fundasaun nasaun ba tempu naruk. Laiha regulamentu ne’ebé efetivu, dezenvolvimentu literasia dijitál, no kompromisu koletivu atu hadi’a ekosistema komunikasaun, Timor-Leste iha risku atu husik jerasaun futuru sira iha futuru nakukun nia mahon—lakon diresaun, identidade, no valór nobre sira ne’ebé kleur ona sai nu’udar klamar nasaun nian.

Preokupasaun kona-ba impaktu negativu hosi mídia sosiál ba sosiedade Timor-Leste kontinua aumenta. Diretór Ezekutivu Asosiasaun Ekonomia Agríkola Tualaran Buras (AE-ATB), Manuel Monteiro, hato’o alerta maka’as kona-ba estragu sosiál, kulturál no morál ne’ebé oras ne’e hamonu hela povu nia moris tanba uza mídia dijitál ne’ebé la kontroladu.

Monteiro fiar katak komunikasaun públika ne’ebé akontese liuhusi mídia sosiál liuliu Facebook sees ona hosi étika no norma ne’ebé sai baze ba moris iha sosiedade nia le’et. Nia dehan, mídia sosiál sai beibeik instrumentu ida atu habelar ódiu, violénsia verbál, no provokasaun ne’ebé fahe komunidade.

“Ministériu Transporte e Telekomunikasaun, atu kria polítika nasionál ba utilizasaun meus komunikasaun sosiál sira ne’ebé mak garante Liberdade Emprensa, Liberdade Espresaun (Sein violentu verval no violentu psikolójiku), garante diretu sidadaun nia ba asesu informasaun ne’ebé kontein lia loos (Informativu, Edukativu, Faktual, Aktuál) ne’ebé tane ás valor normas sira ne’ebé mak Nasaun Timor-Leste nian iha.” nia hatete ho firmeza.

Nu’udar forma preokupasaun, AE-ATB enkoraja governu, liu-liu liu husi Ministériu Transporte no Telekomunikasaun, atu formula kedas polítika nasionál kona-ba utilizasaun mídia sosiál. Polítika ida ne’e tenke garante liberdade ko’alia no liberdade imprensa, maibé proteje nafatin públiku husi violénsia psikolójika no verbál ne’ebé dalabarak espalla ho livre iha espasu dijitál sira. Aleinde ne’e, estadu tenke garante sidadaun sira-nia direitu atu hetan informasaun ne’ebé loos, faktuál, edukativu, no refleta valór nobre Timor-Leste nian.

Monteiro destaka mós nesesidade responsabilidade koletiva husi sosiedade iha edukasaun ba jerasaun foun sira hodi hasoru mundu dijitál. Nia apela ba inan-aman no entidade komunitária ida-idak atu matenek bainhira entrega telemovel ba labarik sira. Tuir nia, fó asesu la kontroladu ba labarik sira iha idade ki’ik hanesan loke dalan ba prejuizu morál no psikolójiku.

Liu tan, AE-ATB husu ba estadu atu forma kedas baze legal ida ne’ebé bandu fornesimentu aparellu komunikasaun ba labarik sira ne’ebé seidauk maduru iha sira nia pensamentu, liu-liu sira ne’ebé sei iha idade infánsia to’o adolexénsia. Monteiro subliña, bandu ne’e la’ós forma restrisaun ba liberdade, maibé protesaun ba futuru nasaun nian.

Iha biban hanesan, nia subliña importánsia hosi envolvimentu instituisaun relevante nian hodi hala’o fiskalizasaun maka’as ba violasaun sira ne’ebé relasiona ho fornese asesu dijitál ba labarik sira. Nia mós enkoraja instituisaun ne’e atu halo koordenasaun ho intelijénsia nasionál iha monitorizasaun ba mal uzu mídia sosiál ne’ebé iha poténsia atu estraga orden sosiál.

“Entidades hotu-hotu, tenki kontribui ba eduka ida-idak nia oan bainhira atu entrega telefoni ida ba oan sira. Tenki prodús lei ida hodi bandu inan-aman, la sosa telefoni hodi entrega ba oan sira ne’ebé ho idade labarik (tinan 01 meses-18 anus). Tenki iha mekanizmu kontrolu ne’ebé di’ak husi Instituisaun Nasionál Telekomunikasaun nian relasiona ho sidadaun sira ne’ebé mak viola lei hodi entrega telemovél ba oan sira ne’ebé idade sei dauk to’o atu utiliza telemovél.” Monteiro hatete.

AE-ATB hato’o nia esperansa katak governu no nível hotu-hotu sosiedade nian sei atua kedas, molok mídia sosiál sai arma ida ne’ebé paraliza valór, identidade no espíritu koletivu Timor-Leste nian.

Prezidente Konsellu Imprensa Timor Leste (CI-TL, Otelio Ote, iha ninia deklarasaun ba G-NEWS iha Sesta (11 Abril 2025), subliña katak kria ambiente internet ne’ebé saudavel nu’udar responsabilidade no direitu utilizadór ida-idak nian.

Nia subliña, ema ida-idak iha direitu atu asesu ba internet liuhosi plataforma dijitál oioin. Maibé, iha tempu hanesan, utilizadór sira mós presiza iha literasia dijitál ne’ebé adekuadu atu bele klasifika no hili konteúdu ne’ebé adekuadu ba konsumu.

“Internet saudavel ne’e dever no diretu kada utilizador internet. Kada ema ida iha direitu uza internet liuhusi plataforma oioin. Maibe iba momentu hanesan utilizador tenki iha kapasidade atu defini konteudu ida ne’ebé mak nia bele utiliza no ida ne’ebé mak labele. Nune’e bele prevene an husi ameasa ba nia an rasik, família no mos sosiedade”. Otelio Ote

To’o agora, Konsellu Imprensa seidauk hala’o estudu klean ida kona-ba impaktu hosi utilizasaun internet ka karakter sidadaun sira nian iha utilizasaun teknolojia dijitál.

Maibé, faktu sira iha terrenu hatudu katak internet sai ona meiu komunikasaun ida ne’ebé efetivu no uza barak iha moris loroloron nian. Maibé, la’ós utilizadór hotu-hotu uza teknolojia ida-ne’e ba objetivu pozitivu.

Realidade maka utilizadór balu produz no habelar konteúdu negativu, envolve iha prátika insulta malu iha espasu dijitál, no até gasta sira nia tempu barak liu iha internet duké halo atividade produtivu sira ba sira-nia an rasik no sira-nia família.

“CI seidauk halo perkiza ida perfundu konaba impaktu ka karater sidadaun sira uza internet”.

“Maibé realidade hatudu utilizador internet barak mak hili nu’udar meius efetivu atu halo komunikasaun lorloron”.

“Iha mos realidade katak utilizador internet balun, la uza tuir objetivu pozitivu husi prezensa teknolojia komunikasaun ne’e, maibé uza fali atu produz konteudu negativu, insulta malu no ate tempu barak liu uza ba internet duke hala’o atividade sira ne’ebé bele lori benefisiu ba an no familia”.

Etapa ba ekosistema internet ne’ebé saudavel hahú ho komprensaun di’ak kona-ba oinsá uza internet ho matenek. Utilizadór sira tenke verifika nafatin fonte informasaun ne’ebé hetan, inklui asegura autentisidade testu, foto, vídeo, ka konteúdu seluk molok fahe ho ema seluk.

Aleinde ne’e, mantein konfidensialidade informasaun pesoál iha mídia sosiál importante tebes. Informasaun ne’ebé maka espalla lahó supervizaun bele uza hosi parte sira ne’ebé maka la iha responsabilidade ba objetivu sira ne’ebé maka prejudika.

“Dalan loos ba internet saudavel mak hatene no koñese didiak oinsá utiliza internet, konfirma fontes informasaun, konfirma didiak orijinalidsde informasaun, foto, video ka konteudu informasaun sira iha internet molok fahe ka share ba ema seluk no kuidadu an ba informasaun privadu sira labele espalla liuhusi media sosial hodi prevene an ema seluk uza dadus privadu ba objetivu seluk”, Otelio Ote.

Iha Timor Leste, prezensa internet sai hanesan parte ida ne’ebé labele haketak husi moris loron-loron nian. Maski nune’e, ema barak sente nafatin ninia prezensa hanesan ameasa ida, liuliu ba liberdade atu hato’o informasaun no opiniaun.

“Koñese didiak konteudu informasaun. Koñese didiak Fontes informasaun. Rigor hodi deside uza ka la uza internet. Prevene an divulga informasaun privadu husi espasu públiku ka media sosial. Produz Lei hodi regula utilizasaun internet”. Prezidente Otelio Ote haklean liu-tan.

Hanesan pasu ida atu kria internet ida ne’ebé saudavel, edukasaun no literasia dijitál tenke sai prioridade ida. Universidade sira iha mundu tomak hahú integra edukasaun dijitál nu’udar parte ida hosi sira nia kurríkulu.

Preokupasaun ida-ne’e dala barak mosu hosi uzuáriu sira, ne’ebé sente katak fluxu informasaun dijitál bele suprime diversidade hosi perspetiva no mós kria prejuizu kulturál. Iha kontestu ida-ne’e, internet sai instrumentu komunikasaun, espasu ida ba luta ba identidade no valór sira.

Tauk ba konsekuénsia negativu hosi internet mós iha relasaun besik ho fenómenu hosi dezinformasaun, diskursu ódiu nian, no utilizasaun sala hosi mídia sosiál. Dala barak ema sai vítima ba konteúdu ne’ebé la verifikadu, ne’ebé la’ós de’it estraga indivídu ida nia reputasaun, maibé mós fahe relasaun sosiál iha komunidade ida nia laran. Iha espasu dijitál ne’ebé la filtra, liberdade espresaun nian dalaruma hetan distorsaun ba liberdade atu ataka.

Maibé, labele nega katak internet mós lori benefísiu boot. Ida-ne’e loke asesu ba informasaun globál, suporta edukasaun, fasilita komunikasaun transfronteirisu, no fornese espasu ba partisipasaun públiku iha prosesu demokrátiku. Potensia positivu ida ne’e tenke sai oportunidade ida atu haforsa ema nia kualidade moris, la’os sai fonte ba preokupasaun.

Infelizmente, potensiál ida-ne’e seidauk maximiza tomak. Kauza prinsipál ida maka nivel literasia mídia ne’ebé ki’ik iha públiku nia leet. Utilizadór internet barak maka seidauk iha abilidade krítiku atu klasifika informasaun ne’ebé loos hosi informasaun ne’ebé laloos. Dala barak sira mós la komprende impaktu ba tempu naruk hosi espalla konteúdu negativu, tantu ba sira-nia an rasik no ba ema seluk.

Tanba ne’e, harii ekosistema internet ne’ebé saudavel tenke hahú ho hadi’a literasia mídia nian tomak. Edukasaun dijitál inkluziva no kontestuál presiza tebes, atu nune’e ema sira sai utilizadór, atór ativu iha kriasaun espasu dijitál ne’ebé responsavel. Nune’e, internet la’ós ona haree hanesan ameasa ida, maibé hanesan meiu ida atu hakbiit sosiedade iha kuadru ida liberdade nian ne’ebé dignu.

Vizaun ne’ebé espresa hosi Profesora Sonia Livingstone hosi Eskola Ekonomia no Siénsia Polítika (LSE) Londres nian. Iha nia peskiza ho títulu The Class: Living and Learning in the Digital Age (2017), Livingstone destaka importánsia hosi literasia dijitál hodi mantein saúde mentál no emosionál hosi utilizadór internet.

Tuir nia, iha era dijitál ida-ne’e, abilidade atu klasifika informasaun no rekoñese perigu potensiál iha siberespasu maka esensiál. Livingstone subliña katak utilizadór internet hotu-hotu, liuliu jerasaun foun, tenke hetan treinu atu komprende no uza teknolojia ho matenek atu nune’e labele monu ba informasaun falsa ka hetan influénsia hosi konteúdu ne’ebé la iha responsabilidade.

Esforsu atu kria espasu dijitál ida ne’ebé saudavel no seguru labele haketak hosi konxiénsia individuál kona-ba importánsia hosi literasia informasaun nian. Etapa dahuluk ne’ebé maka kada utilizadór internet tenke foti maka atu komprende ho klaru konteúdu hosi informasaun ne’ebé maka simu no komprende fonte ne’ebé maka informasaun ne’e mai hosi fontes. La ho kuidadu ida-ne’e, utilizadór sira bele fasilmente hetan kaer iha informasaun ne’ebé laloos ne’ebé bele prejudika parte barak.

Aleinde ne’e, desizaun atu uza internet ho ativu tenke akompaña ho konsiderasaun ne’ebé kuidadu. La’ós espasu dijitál hotu-hotu seguru, liuliu bainhira ko’alia kona-ba dadus pesoál. Tanba ne’e, importante ba públiku atu prevene-an atu labele fó sai informasaun sensivel iha espasu públiku, inklui mídia sosiál, ne’ebé dalabarak sai alvu ba parte irresponsavel sira.

Iha kontestu ida ne’ebé luan liu, estadu mós iha papél importante hodi regula utilizasaun internet liuhosi polítika no lejislasaun. Regulamentu ne’ebé loloos bele fornese protesaun ba direitu sira utilizadór nian enkuantu suprime propagasaun konteúdu ne’ebé prejudisiál iha siberespasu.

Internet ida ne’ebé saudavel la’ós de’it kona-ba limita tempu iha ekran ka filtra konteúdu ne’ebé ita konsume, maibé kona-ba kria ekosistema dijitál ida ne’ebé suporta moris-di’ak ema ida-idak no sosiedade nian.

Tuir peritu barak, internet tenke uza ho konxiénsia tomak, hodi konsidera ninia impaktu ba saúde mentál, sosiál no emosionál. Husi peskiza ne’ebé hala’o iha universidade oioin iha mundu, ita hatene katak literasia dijitál, abilidade hanoin krítiku, no empatia iha komunikasaun maka elementu xave hodi realiza utilizasaun internet ne’ebé saudavel.

Ho aprosimasaun ida ne’ebé kuidadu no hanoin didi’ak liu, ita bele asegura katak internet sai nafatin hanesan instrumentu ida ne’ebé enrikese ema nia moris, envezde halakon nia. Nune’e, ema ida-idak iha mundu dijitál ida-ne’e iha papél importante ida hodi mantein siberespasu ida ne’ebé seguru no saudavel ba ema hotu.

Antes ne’e, programa advokasia intensivu iha eskola sekundária sira iha distritu tomak, iha Oitavu governu konstitusional liuhusi Sekretária Estadu Komunikasaun Sosiál (SECOMS) ofisialmente lansa série kampaña “Internet Saudavel” no komabte Hoax ho esperansa tomak ba futuru dijitál ida ne’ebé seguru no responsavel liu.

Programa ida-ne’e lansa uluk hodi hatán ba dezafiu dijitál sira ne’ebé aumenta entre adolexente sira, hahú hosi bosok sira, intimidasaun sibernétiku, to’o dependénsia ba mídia sosiál. Liuhusi formasaun, semináriu no diskusaun interativu, SECOMS la’ós de’it fahe informasaun, maibé mós kuda konxiénsia kona-ba importánsia étika dijitál no protesaun dadus pesoál.

Maski kampaña ofisiál remata ona, SECOMS subliña katak sira-nia kompromisu ba literasia dijitál sei la para iha ne’e de’it. Sira planu atu kontinua serbisu ho eskola sira hodi kria ekosistema internet ida ne’ebé saudavel, inkluzivu no fó kbiit.

Nu’udar impaktu husi programa ida-ne’e aumenta, SECOMS hein katak estudante ida-idak ne’ebé hetan ona espozisaun ba advokasia ida-ne’e sei sai ajente ida ba mudansa iha sira nia komunidade—enkoraja uzu intelijente, krítiku, no étiku ba internet.

 

relavante