G-NEWS (DILI) — Restaurasaun ba independesia to’o tinan 24 ona Timor Leste sei garantidu ba fundu petroleum nia diversifikasaun ekonomia dependente de’it ba importasaun tanba governu la seriedade tau orsamentu ba setór produtivu sira.
Tuir perspetiva hosi peskizadora no Koordenadora La’o Hamutuk Marta da Silva esplika Timor Leste seidauk iha kresimentu ekonomia ne’ebé signifikativu tanba sei depende makaas ba Importadu “Hosi persetiva ami nian, ha’u hanoin tinan lima ikus ne’e ita ko’alia kona-ba kresimentu ekonomia, ami bele dehan Timor Leste seidauk la’o mudansa signifikativu tanba ita sei depende makaas ba importasaun sira maski iha relatóriu livru orsamentu 4 miliaun resin, maibé atu dehan katak rendimentu família seidauk hakonu no liga mós seitor edukasaun ladun la’o tanba iha mundu era teknolójia ema nia kapasidade dijitalizasaun sai meiu ida ne’ebé barak liu ema uza kompara iha tempu uluk no sukat oinsá ho kapital umanu hanesan setór ida ne’ebé xave hodi halo ema hala’o ema nia ekonomia atu bele hetan rendimentu nune’e bele hala’o nia kualidade moris”. hatete peskizadora no koordenadora La’o Hamutuk Marta Da silva.
Fator ne’ebé influénsia ba dezenvolvimentu mak investimentu setór diversifikasaun ekonomia ba setór produtivu sira ho sustentavel ne’ebé akomula ema barak. Iha mós setór agrikultura, setór pekuaria, setór turismo no seluk tan ne’ebé bele besik ba ema nia moris tanba dalabarak ita depende de’it ba setór mina no gas maibé loron ida sei hotu nomós fó serbisu uituan de’it ba ema ne’ebé iha kualifikasaun diak entaun ita hanoin katak bainhira ita ko’alia kona-ba ekonomia modernu, ko’alia mós kona-ba capital umanu ba ema nia preparasaun atu kompete mundu agora nomós ita ko’alia setór edukasaun ne’ebé responde ba merkadu mundial nomós bele responde ba adezaun ASEAN hodi kompete nasaun membru ASEAN sira entermus produtu sira, Timor leste presiza iha ema ne’ebé kualidade nune’e bele hare setór importante sira nune’e bele kompete iha membru nasaun ASEAN sira.

Peskizadora La’o Hamutuk Marta konsidera, Timor Leste iha orsamentu naton ne’ebé kada tinan aprova orsamentu jerál estadu kuaze montante milaun 1 to’o billiaun 2 maibé governu nia politika gasta liu ba infraestrutura no laiha seriedade atu investe ba setór importante sira “ Ita ko’alia kona-ba orsamentu, ita iha orsamentu nato’on tanba kada tinan aprova orsamentu jerál ho montante millaun ida to’o billaun rua maibé nia problema narativa mak governu rasik sedauk iha seriedade atu investe ba setór importante sira tanba osan barak mak ita gasta liu ba infreastrutura no gasta ba la necesariu liu hanesan subsidiu sira ba veteranus,idozus nomós dala barak ba projetu sira ne’ebé klaru no fó impaktu ba ema nia moris entaun orsamentu oituan de’it mak ba problema edukasaun, Saude no seluk tan no alende ne’e iha Ministériu relevante sira mós laiha kapasidade atu jere tanba kada tinan La’o Hamutuk sempre avalia katak ami hakarak hasai osan ba setór edukasaun, saúde, Agrikultura maibé agora kapasidade implementasaun kada liña Ministerial sira mak sempre iha preokupasaun, dalabarak ita iha rekursu, maibé sistema politika mak halo sai problema boot nune’e laiha mudansa ba oin”, haktuir Marta.
Liuhosi peskiza ba diversifikasaun ekonomika, La’o Hamutuk sujere ba Governu presiza halo avaliasaun nune’e halo refórma fiskal hodi reduz dependénsia ba osan fundu petroleum nian tanba hosi ukun an to’o ohin loron Timor Leste nafatin dependente ba osan fundu petroliu nian ho pursentu 80 ba leten kada tinan.
Tuir lolos governu tenki iha seriedade hodi hadia diversifikasaun rendimentu ba setór turizmu, setór agrikultor, setór politiku nune’e bele hatama reseita ba estadu.
La’o Hamutuk mós rekomenda ba Governu no parseiru dezenvolvimentu sira presiza kria diversifikasaun ekonomia la ho dependensia maibé kria kondisaun para sidadaun sira iha kapasidade implementa projetu sira no setór sira seluk hodi redus importasaun.
Aleinde ne’e Dosente senior Fakuldade Ekonomia hosi Universidade da Pás (UNPAZ) Alexandre De Sousa Guterres rekoñese governu atual fó kapasitasaun rekursu umanus hare ba index capital humanu world bank. “Bazeia ba dadus ne’ebé iha katak tinan ida ne’e governu halo kapasitasaun ba rekursu humanus ne’ebé hare hosi index capital umanu world bank nian sae ona porsentu 0.49%, ne’e signifika katak porsentu 1% hatudu katak rezultadu diak no governu nia maneira iha dezenvolvimentu komesa kapasitasaun rekursu humanu ensinu superior barak hasai doutoramentu,maestradu no kapasita mós liuhosi sertifikasaun maibé mós iha buat barak mak ita presiza hadia tan mak rekursu umanu, adaptasaun analitiku, adaptasaun dijitalizasaun, skill green, hard skill no soft skill nune’e bele kompete iha merkadu traballu”. Alexandre Sousa esplika.
Akademista UNPAZ ne’e haktuir, bareira institusional ba harii kapasidade lokál mak orsamentu nune’e kapasita ema hodi hasae koenhesmentu “bareira ne’ebé iha mak governu tenki tau orsamentu nune’e kapasita rekursu sira hodi hasae konhesementu,tenki adaptasaun dijitalizasaun katak rekursu ne’ebé iha tenki serbisu teknolójia dijitalizasaun, tendesia politika liuliu korelasaun iha rekursu umanus tenki hadia tanba nasaun atu sai diak tenki promove lingua nomós ema matenek para hodi jere iha merkadu no ida tan mak loke kampo traballu signifika lori investor internasionál no lokál sira bele barak iha merkadu Timor para bele fó oportunidade ba juventude sira,“ haktuir akademista Alexandre Sousa.
Governu, universidade no setór privadu sira tenki kolobora malu hodi estabelese kurikulum nasional atu nune’e ensinu superior tantu privadu ka públiku bazeia ba kurikulum ne’ebé iha hodi bele fó rekursu ba dezenvolvimentu timor leste nian.
Kontribuisaun universidade nia mak serbisu tuir kurrikuullum ne’ebé iha no hosik ba iha merkadu para governu iha dever hodi fó kampu traballu nune’e bele fó oportunidade ba ami nia rekursu ne’ebé iha no halo parseiru ho parte external iha área edukasaun lokál nomós internasionál liuhosi konferénsia internasionál ba hakerek obras peskiza no seluk tan nune’e bele kapasita rekursu ne’ebé iha ona ho kualidade.
Pilar sira ne’ebé influénsia ba dezenvolvimentu iha nasaun ida mak ekonomia, minarai, rekursu natural, rekursu umanu, agrikultura, saude no seluk tan hodi integra ba dezenvolvimentu kapasidade umanu.
Hosi: Martinho Belo

















loading="lazy" />