G-NEWS (DILI) — Perspetiva Husi Autoridade Komunitaria (Ak), Redi Feto No Judicial System Monitoring Programme (JSMP) Kona Ba Feto Iha Governasaun Lokal Dadaun Ne’e Iha Ona Mundansa Tamba Feto Mos Barak Ona Assume Kargo Iha Governasaun Maibe Hadi’a Planu Estrategiku Politika.
Iha intervista Nebe Ekipa G-News halao ho Xefe Suku Bairo Pite, Joanina Alves Soares hateten feto nia partisipasaun iha governasaun local mos porsentu sae ona tamba feto barak mos assume kargu iha parlamentu nasional no kargu sira seluk “ Feto nia partesipasaun iha governasaun dasia (IX) nee nia porsentu sae kompara ho tinan hirak liu ba tamba feto iha assuntu parlamentar feto ituan maibe tinan ida nee feto assume kargo iha governasaun nee sae nomos kargo sira seluk,tuir hau nia hare iha mos kargo deplomasia liu liu embaixada sira mos kuaze feto mak assume kargu sira nee, nee hanesan previlogiu ida tamba iha espasu ba feto sira atu assume kargu iha aspetu dezenvolvimentu “. afirma Xefe Suku Bairo Pite Joanina Alves.
Lideransa suku nee haktuir hanesan feto ida nebe involve iha governsaun local nee tamba hakarak hamate perspetiva mane nian katak feto labele “ motivasaun nebe mak halo hau enkoraja no forte kandidata aan ba xefe suku iha Bairo Pite, hakarak hamate perspetiva mane nian dehan feto labele,atu fo espasu luan tan feto sira ho aten brani hodi kandidata aan assume kargu saida deit wainhira hetan fiar husi povu nomos husi governu dasia (IX) fo oportunidade mos ba feto sira atu foti desizaun tamba nemak hau aten brani hodi kandidata infelizmente mos apoiu hau nia lae kaben hanesan mane ida nebe enkoraja hau sai kandidata aan Dezafiu nebe lideransa suku nee hasoru mak deskusaun tamba ita nunca manan mane sira, ida nee bolu naran diskusaun konstrutivu, kritika nebe mak bele hafanu oinsa feto nia aten brani tan bele hasoru dezafiu sira, nebe ba hau senti dezafius sira nee bele akomula hotu bele sai hanesan eperensia ida”. Haktuir Joanina Alves
Nudar lideransa suku tenki rona mos Feto nia lian iha serbisu kamadas hotu hotu papel feto nian bele asegura no garante inkluzivu ba feto nia partesipasaun hotu-hotu tamba suku muda ona ho nia pensamentu ida katak suku sai fatin administrasaun publiku aumesmu tempu suku transforma ema sai ema liu husi fomasaun edukasaun non formal ba parseria hotu-hotu tantu governu, NGO no seluk tan hodi nakloke kapasita joventude nia ba feto no mane atu hakbiit sira nia kapasidade no koenhesementu hodi compete kampo traballu.
Governu nia papel mak tenki hadia nia estrategia politika no tau aas dignidade feto nian liu-liu ba kazu kiik oan sira nebe viral iha media social selae feto nafatin iha okos hela deit no tenki hadi’a planu estrategiku nebe inkluizivu lahare ba ras, lahare ba etika no la hare ba ras nune feto hotu hotu hetan oportunidade tamba feto barak mak brani maibe lahetan oportunidade liu-liu feto sira iha area rural hodi nune kontribui ba dezenvolvimentu nasional.
Obstaklu boot hodi impede feto sira iha aktividade komun mak Patriaka mosu makaas tamba mane sira lafo oportunidade ba nia parseira (feen) atu kontribui bem komun antau feto sira fraku, tuir lolos ema ida nebe apoiu no enkoraja sira mak familia kompostu husi la’e,oan no mama nunee bele fo espasu.
Diretora ezekutiva Judicial System Monitoring Programme (JSMP) Ana Paula Marçal mos haktuir partesipasaun feto iha governasaun local nee importante tamba parseira dezenvolvimentu sempre tratamentu igual nune mos iha feto no mane maibe agradese ba governu tamba feto mos maioria assume kargu iha parlamentu nasional“ kona ba feto iha governasaun local nee importante tebes katak parseira dezenvolvimentu laos ba mane deit maibe feto mos iha, nune bele dehan tratamentu igual halo ema hotu iha direitu bele hetan oportunidade iha nee.No buat ida nebe ami agradese ba governu ida nee mak nasaun ida nee feto mos maioria ona assume iha parlamentu nasional no bele dehan pursentu mos sae diak ona maske la adekuadu maibe partesipasaun diak ona tamba nee bainhira informasaun sira iha pelomenus imvolve mos feto sira para iha ona oportunidade hodi bele kapasitasaun hanesan mane sira nune bele compete, feto pronto ona maibe dalaruma oportunidade mak la fo nemak la kandidata aan no ikus mai sira dada aan dehan sira labele ,’. Haktuir Diretora ezekutiva Judicial System Monitoring Programme (JSMP) Ana Paula Marçal.
Tuir esperensia husi JSMP nian katak iha lideransa local iha munisipiu sira , Buat nebe sai obstaklu boot ba feto sira liu-liu iha formasaun ka treinamentu sira mak la dun envolve ho feto, maibe fo oportunidade deit mane sira no dalaruma mos estrutura suku sira liu husi xefe suku fo ona konvite ka fo aviza ba komunidade sira atu tuir treinamentu dalaruma ita Sistema patriaka entaun kesi ona feto sira dada aan hodi suporta deit ba mane sira nunee feto ladun fo oportunidade maske lei konstituisaun RDTL nee hatete Feto no Mane iha diretu hanesan hodi hetan oportunidade ba area saida deit.
Atu asegura prosesu elisaun local ba feto Tenki tane aas lei igualidade nunee fo oportudade hanesan ba igualidade jeneru importante priense kriteiru hare ba meritu ema nian hodi serve duni programa iha governasaun local.
JSMP esperansa bainhira feto ida toma desizaun iha suku sira, nia bele desizaun ida justu no balansu hodi bele halo mudansa.
Ativista ba igualidade generu no diretus umanus Judith Dias Ximenes hateten bainhira governasaun local iha precisa rekursu ema iha local para pronto hodi halo serbisu “ ita hatene Bainhira governasaun local nee iha ntaun dezentralizasaun governu local nee akontese ba iha administrasaun, ohin loron administrasaun orsamentu mak dezentraliza neba maibe ema la dezentraliza tamba ema husi nasional mak serbisu iha local, ida nemak precizamente rekursu ema iha local nia para hodi halao serbisu “. Haktuir Judith
Judit haktuir Sedauk iha estudu ida kona ba igualidade jeneru diak ka lae maibe kria mekanismu ho estadu nunee igualidade jeneru bele lao diak ” Posesu lao hela, sedauk iha estudu ida mak avalia katak igualidade jeneru nee lao diak kalae maibe ita hare katak igualidade jeneru laos mai husi ita nia avaliasaun deit maibe politika nebe stabelese atu responde ba objetivu dezenvolvimentu sustentavel no planu stratejiku nasional dezenvolvimentu ninia katak tau orsamentu sensivel jeneru,abordagen integradu jeneru,planu asaun nasional ba direitus bazeea ba jeneru mak bele igualidade jeneru nee lao diak”. Afirma Judith
Atu sai lederansa iha governasaun local precisa transforma ita nia rain hodi hetan produsaun. Martinho Belo

















loading="lazy" />