G—NEWS (INTERNASIONÁL) — Sekretáriu Justisa Jesus Crispin Remulla horisehik hatete katak buat hotu ne’ebé governu Timor-Leste tenke halo maka deporta eis reprezentante Negros Oriental Arnolfo “Arnie” Teves Jr. fila ba Filipina.
Remulla bolu Teves hanesan “Filipinu ne’ebé laiha dokumentu”, hodi hatete katak nia pasaporte kansela ona.
“Buat hotu ne’ebé sira tenke halo maka deporta nia mai iha ne’e. Ne’e de’it maka sira tenke halo. Ba sira atu tama iha asuntu balu ne’ebé maka lokál ba ami maka buat ida ne’ebé maka’as,” nia hatete iha entrevista ida ho emboska.
Ida ne’e akontese hafoin Tribunal Rekursu Timor-Leste nega pedidu governu Filipina nian hodi estradita fali Teves ba Filipina.
Tuir Remulla, DOJ sei halo rekursu ba desizaun ne’e.
“Ami hatama hela [mosaun ba rekonsiderasaun] maibé iha ramu sira seluk governu nian ne’ebé muda, liuliu katak iha kompromisu sira ne’ebé halo ona antes,” nia hatete.
“Asuntu ida-ne’e hanesan de’it asuntu simples ida kona-ba ema Filipina ida ne’ebé laiha dokumentu ne’ebé hetan akuzasaun ba krime ida atu fila fali ba nasaun. Ba sira atu komplika ida-ne’e hanesan estiramentu boot ida no ita-boot hatene katak iha razaun millaun ida ba ida-ne’e atu akontese,” nia hatutan.
Bainhira husu se ajénsia sira seluk halo koordenasaun ho governu Timor-Leste ba deportasaun Teves nian, Remulla hatete “sira iha buat seluk atu hatete.”
“Ne’e sei la agradável ba Timor Leste tanba sira aplika hela atu tama iha ASEAN no ami hanesan aman fundadór ida ba ASEAN,” nia hateten.
Husi nia parte, Atty. Ferdinand Topacio, konselleiru jurídiku Teves nian, hateten katak Remulla labele husu ba Timor-Leste atu halo indiretamente buat ruma ne’ebé nia labele halo diretamente.
“Desizaun tribunál Timor Leste nega estradisaun ne’e bazeia ba razaun katak repatria Sr. Teves sei submete nia ba tortura no kastigu kruél, degradante, no dezumanu iha nia nasaun orijen, hodi viola Konstituisaun Timor Leste,” Topacio hateten iha mensajen ba jornalista sira.
“Hodi husu ba Timor Leste atu deporta Sr. Teves sei husu ba Timor Leste atu transgrede obliku nia Konstituisaun,” nia akresenta.
Topacio mos hatutan katak Departamentu Justisa la hatur politika externa.
Teves hasoru hela akuzasaun omisídiu oioin iha Filipina tanba alegasaun omisídiu ba Governadór Negros Oriental Roel Degamo no sira seluk iha Marsu 2023.
Aleinde ida-ne’e, Teves no ema seluk mós hetan akuzasaun ba alegasaun oho ema na’in tolu iha Negros Oriental iha 2019.
Teves ho ema na’in 12 seluk mós hetan dezignasaun hanesan terorista hosi Konsellu Anti-Terrorizmu, hodi fó razaun ba alegasaun omisídiu no asédiu oioin iha Negros Orientál.
Nia hetan espulsaun hosi Kámara Reprezentante sira iha fulan-Agostu tinan kotuk tanba hahalok dezordenadu no auzénsia kontinua.
Eis-deputadu ne’e nega beibeik alegasaun sira hasoru nia.

















loading="lazy" />