Motor sempre lakon: impaktu no solusaun

Redasaun | Editor: Amito Qonusere Araújo

Imajen: Ilustrasaun
Imajen: Ilustrasaun
banner 120x600
356 Views

G—NEWS (REDASAUN) — Lakon motor ida sai hanesan problema ida ne’ebé komún tebes iha sidade Dili, inklui munisípiu sira, iha Timor Leste. Tinan-tinan, númeru motorizada sira ne’ebé lakon kontinua aumenta, halo veíkulu na’in barak sente la seguru. Na’ok motorizada la’ós de’it kauza lakon materiál, maibé mós perturba atividade loroloron nian no halo aat liután sentidu seguransa iha sosiedade.

Bainhira motor ida lakon, impaktu ne’e real tebes. Lakon finanseiru ne’ebé maka na’in ba motór sira tenke aguenta bele sai boot tebes, liuliu se motór ne’e sai hanesan fonte ba subsisténsia ka nesesidade loroloron nian. Motor la’ós de’it meiu transporte ida, maibé mós instrumentu ida ba serbisu ka hatán ba nesesidade família nian. Bainhira motor ida lakon, na’in dala barak obrigadu atu buka empréstimu ka até tama iha dívida atu troka.

banner 325x300

Aleinde ne’e, lakon motor sira mós hamosu sentidu inseguransa iha komunidade nia leet. Ema sira ne’ebé hela iha área sira ne’ebé prontu ba na’ok hahú sente ansi, no sira sai vijilante liután bainhira de’it sira husik sira nia motor iha fatin públiku sira. Ida-ne’e hamosu aumentu iha tensaun sosiál no deskonfiansa ba seguransa ne’ebé hale’u sira.

Kauza sira husi na’ok motor

Fatór balu ne’ebé kauza aumentu iha na’ok motor inklui neglijénsia hosi veíkulu na’in ne’ebé la xave nia veíkulu ho di’ak ka la uza sistema seguransa adisionál. Aleinde ne’e, falta patrullamentu iha área balun ne’ebé hanesan parajen públiku sira iha kapitál Dili ho supervizaun mínimu, fó oportunidade ba na’ok-teen sira.

Aleinde fatór neglijénsia, iha mós influénsia hosi disponibilidade motor ne’ebé maka fasil atu fa’an fali, tantu legalmente no ilegalmente. Dala barak naʼok-teen sira aproveita oportunidade neʼe atu hetan lukru lalais.

Solusaun atu ultrapasa na’ok motor

Iha solusaun oioin ne’ebé bele foti atu ultrapasa problema na’ok motor ida-ne’e. Ida husi sira maka hasa’e seguransa iha área estasionamentu públiku, liuhosi hasa’e númeru CCTV ka ofisiál seguransa ne’ebé halo patrulla beibeik. Fatin estasionamentu ne’ebé ekipadu ho seguransa ne’ebé di’ak liu, hanesan moru no iluminasaun adekuadu, bele mós hamenus potensiál ba na’ok.

Aleinde ne’e, na’in ba motor presiza atu hatene liután kona-ba importánsia atu uza ekipamentu seguransa adisionál, hanesan xave manubriu nian ne’ebé ekipadu ho alarme ka mezmu teknolojia akompañamentu GPS. Ferramenta sira-ne’e la’ós de’it ajuda asegura motor, maibé bele mós fornese informasaun se motor ne’e na’ok no nia paradeiru bele hetan kedas.

Edukasaun ba públiku kona-ba oinsá atu proteje motor hosi na’ok mós importante tebes. Kampaña sira atu hasa’e konxiénsia kona-ba importánsia atu uza protesaun adisionál no estasionamentu iha fatin sira ne’ebé seguru liu bele sai pasu dahuluk ne’ebé efetivu.

Na’ok motor hanesan problema ida ne’ebé labele ignora. Lakon sira ne’ebé maka akontese la’ós de’it maka na’in ba motor sente, maibé mós iha impaktu ba sentidu seguransa iha sosiedade tomak. Solusaun ne’ebé efetivu tenke envolve aumentu seguransa nian, konxiénsia públika nian, no uza teknolojia ne’ebé apropriadu. Ho kooperasaun entre forsa seguransa no komunidade, problema na’ok motor bele ultrapasa, halo sidade boot sira seguru atu hela no liu.

relavante