Dezenvolvimento Ekonomia Timor-Leste depende ba Timoroan tomak. La’ós OMK ka ASEAN

Husi: Apolinario Leite

Imajen: Apolinario Leite mak ekonomista no ex-diplomata Timor-Leste ne’ebé iha esperiénsia naruk iha governu no organizasaun internasionál. Nia serve hanesan Konselheiro Politika Publika ba Eix-Ministru Koordenadór Asuntu Ekonomiku durante VIII Governu Konstitusionál. Apolinario mos hetan esperiénsia iha diplomasia, representa Timor-Leste iha Xina no servisu iha Ministériu Negósius Estranjeirus liu hosi tinan 14 nia laran. Nia papel importante ida mos hanesan negociadór prinsipal ba Adesãu Timor-Leste ba Organizasaun Komérsiu Mundu (WTO). Iha área akademiku, Senhor Apolinario Leite ramata Mestradu iha Komérsiu Internasionál husi KDI School of Public Policy and Management iha Korea do Sul no agora kontinua nia estudu doutoramentu iha Universidade Peking.
Imajen: Apolinario Leite mak ekonomista no ex-diplomata Timor-Leste ne’ebé iha esperiénsia naruk iha governu no organizasaun internasionál. Nia serve hanesan Konselheiro Politika Publika ba Eix-Ministru Koordenadór Asuntu Ekonomiku durante VIII Governu Konstitusionál. Apolinario mos hetan esperiénsia iha diplomasia, representa Timor-Leste iha Xina no servisu iha Ministériu Negósius Estranjeirus liu hosi tinan 14 nia laran. Nia papel importante ida mos hanesan negociadór prinsipal ba Adesãu Timor-Leste ba Organizasaun Komérsiu Mundu (WTO). Iha área akademiku, Senhor Apolinario Leite ramata Mestradu iha Komérsiu Internasionál husi KDI School of Public Policy and Management iha Korea do Sul no agora kontinua nia estudu doutoramentu iha Universidade Peking.
banner 120x600
169 Views

G—NEWS (HANOIN-LISUK) — Governo Timor-Leste submete aplikasaun atu sai ba membru iha Organizasaun Múndial Komérsiu (OMK) iha loron 7 Abril 2015. Basea ba aplikasaun ne’ebe mak estadu Timor-Leste submete ba OMK, maka, iha 7 Dezembru 2016, Konsellu Jeral OMK estabelese Grupu Traballu Adezaun nian ho objetivu ida atu analiza aplikasaun Timor-Leste nian no kria mapa indikativu ba prosesu negosiasaun atu sai membru ba OMK. Grupu Trabalho ne’e lidera primeiru husi Nasaun Brazil, Embaixador Carlos Maria Correa Azevêdo no tuir fali husi nasaun Portugal, Embaixador Rui Macieira.

Objetivu prinsipal ba Timor-Leste atu sai membru ba OMK ne’e konsidera hanesan objetivu polítika externa ida hodi integra Timor-Leste ba iha systema komersiu global ida ne’ebe bele ajuda dezenvolvimentu ida ne’ebe sustentabel iha futuru. Inisiativa polítika atu sai membru ba OMK ne’e, laos unisiativa mesak husi estadu Timor-Leste, maibe, sujestaun primeiru ne’e mai husi Povu Singapura ba Governu Timor-Leste iha 2014.

banner 325x300

Depois de prosesu negosiasaun lori tinan walu (8) nia laran komesa husi 2016, Timor-Leste sai duni membru ofisiál ba OMK ba dala 166 iha loron 26 Fevereiru 2024 durante Konferénsia Inter-Ministerial ba XIII ne’ebé hala’o iha Abu Dhabi.

Prosesu adezaun ida ne’e komesa loke husi Ex-Ministru Agricultura e Pescas, Sua Exelensia, Eng. Estanislao da Silva, kontiua fali ho Ex-Ministru Komercio no Industria, Embaixador Antonio da Conceixao, Ex-Ministru MCAE, Sua Exelensia Eng. Joaquim Amaral no taka prosesu negosiasaun OMK ne’e lidera husi Sua Exelensia Vice Primeiro Ministru, Senhor Francisco Kalbuady Lay.

Depois de konversa ho ema lubuk boot ida durante ne’e in Dili, kuase ema barak tebes mak seidauk aseita katak Timor-Leste sai ona membru ba iha OMK iha 2024. Ema barak tebes mos husu pergunta katak, tamba sa mak Timor-Leste presija tebes atu sai membru ba iha OMK no Organizasaun Regional hanesan ASEAN? Tuir mai resposta simple atu konsidera.

Iha perspetivu polítika ekonomía, sistema komérsiu tomak iha mundu depende maka’as tebes ba regulamentus  sira ne’ebe mak hatur ona, liu husi organizasaun multilateral hanesan OMK ka Organizasaun Regional ASEAN. Organizasaun hirak ne’e mak durante ne’e hatur ona sira nia regulamentus hodi garante transparênsia, efikasía no akuntabilidade ba nasaun sira hotu ne’ebe mak partesipa ona iha aktividades komérsiu global ka regional durante ne’e.  Hare ba Timor-Leste nia situasaun real, kapasidade institusional no infraestruturas basiku durante ne’e seidauk estandariza tuir padraun OMK ka ASEAN nian hodi fasilita aktividades komersiu tomak Timor-Leste nian.

Tan ne’e, wainhira nasaun boot ka ki’ik ida iha polítika ruma hakarak atu expanda nia ekonomía liu husi orientasaun importasaun ka exportasaun, maka, nasaun refere presija tebes atu inklina ann uluk iha organizasaun sira mensiona. Ida ne’e requerementu ida ne’ebe mak organizasaun sira ne’e hatur ona ho tinan barak atu nasaun boot ka kiik sira hotu presija halo tuir hodi garante transparensia no akuntabilidade wainhira estadu ida iha komitmentu polítika atu partesipa iha aktividades komersiu global ka regional.

Aleinde ida ne’e, ho prinsípiu serbisu hamutuk iha nivel multilateral ka regional, maka, Timor-Leste mos bele defende dereitu estadu nian wainhira hetan mall tratu ruma iha futuru wainhira partesipa iha komersiu global ka regional. Objetivu ida ne’e mos sei fo oportunidade boot tebes ba Timor-Leste atu defende interese estadu wainhira hasoru influensia geo-polítika regional ka global. Estratejia ida ne’e importante tebes atu nasaun ki’ik sira nia destinu ekonomía  la depende de’it ba iha nasaun boot sira nia liman. Tan ne’e, objetivu Timor-Leste nian atu sai membru ba organizasaun sira mensiona e importante tebes.

Tamba sa maka, Timor-Leste persija serbisu hamutuk iha nivel global ka regional atu hadia ekonomía Timor-Leste nian? Wainhira foka ba serbisu hamutuk, estudu barak maka prova ona katak “kultura serbisu hamutuk” iha relasaun ho dezenvolvimentu economia estadu ida nian.  Exemplu pesquiza sientífika ida maka halo husi Enn Lun Yong, publika iha 2016, kona-ba diverjênsia estandar moris ema nian – realiza komparasaun entre ema husi Estadus Unidos America no Asia.

Husi resultadu estudu ne’e hatudu katak, kultura serbisu hamutuk iha impaktu maka’as tebes ba iha dezenvolvimentu ekonomía ema nia moris, ka rai ida nian. Estudu ne’e hatudu mos katak,  serbisu hamutuk konsidera hanesan ona kultura ida iha parte Asia, kompara ho ema sira ne’ebe moris husi Estadus Unidos Amerika iha ne’ebe konsidera mais independente liu. Maibe, dezenvolvimentu ekonomía estadu ida nian sei depende liu mos ba organizasaun no estabilidade iha estadu ida.

Alende estudu sientifika mensiona, Nasaun Cambodia hanesan nasaun ida ne’ebe mak sai membru ba OMK iha 2004. Depois de Cambodia sai membru ba OMK, Investimentu Diretu Estranjeiru (FDI) ne’ebé tama iha Cambodia aumenta husi $130 milhão iha tinan 2004 ba $3.58 bilhão iha tinan 2022. Iha tempu ne’ebé hanesan, eksportasaun merkadóra mos aumenta signifikantemente husi $2.8 bilhão iha tinan 2004 ba $22.47 bilhão iha tinan 2022.[1]

Hare ba referensia sira mensiona, maka interpreta katak kultura, estabilidade, polítika boa fé no instituisaun estadu iha influensia boot tebes ba malun ba  dezenvolvimentu ekonomía rai ida nian. Wainira liga ho estudu ida ne’e ho situasaun Timor-Leste nian durante ne’e, maka, interpreta katak kultura serbisu hamutuk, polítika boa, estabilidade no instituisaun forte seidauk iha ligasaun ne’ebe di’ak. Tan ne’e,  Timor-Leste hasoru dezenvolvimentu ekonomía ida ne’ebe konsidera inserteza komesa husi tinan 2002 ate agora.

Depois análiza situasaun sira hotu mensiona, maka, estadu Timor-Leste nia partesipasaun iha organizasaun sira ne’ebe  iha ligasaun ho dezenvolvimentu ekonomía e importante tebes. Maibe, sai membru ba iha organizasaun sira ne’e, Timor-Leste nia ekonomía dezenvolvimentu bele sai di’ak? Nia resposta ne’e la’e. La’e, tamba, organizasaun sira ne’e la mai hamutuk ho Timor-Leste atu dezenvolve ekonomía Timor nian ida ne’ebe sustentabel. Tamba, organizasan sira ne’e so hatur de’it regulamentus sira atu nasaun hotu bele halo tuir no adopta estandarizasaun sira ne’e hodi bele garante transparênsia, efikasía no akuntablidade. Ho ida ne’e, ekonomía Timor-Leste nian atu ba oin ka ba kotuk, ne’e sei depende liu ba Timoroan rasik atu lori estadu ne’e ba ne’ebe. La’os depende husi organizasaun OMK ka ASEAN. REMATA

[1] How World Trade Organization membership is helping Comoros realize its economic goals: https://www.weforum.org/stories/2025/02/world-trade-organization-membership-comoros-economic-goals/

relavante