Kondusaun ho seguru: Rekizitu Kondutór karreta públiku tenke prenxe

banner 120x600
111 Views

G-NEWS (DILI) — Transporte públiku hanesan solusaun ida ne’ebé efisiente ba mobilidade komunidade nian. Maibé, iha risku asidente nian ne’ebé ita- hotu presiza atu hatene. Iha esforsu ida atu kria seguransa iha estrada, importante ba ita atu komprende fatór oioin ne’ebé bele hamosu asidente sira, tantu hosi parte kondutór, pasajeiru no infraestrutura nian.

Artigu ida-ne’e hakarak atu fornese hanoin kona-ba pasu preventivu ne’ebé bele foti hodi hamenus risku asidente bainhira uza transporte públiku. Ho informasaun ne’ebé loos no konxiénsia kona-ba responsabilidade ne’ebé fahe, ita bele kontribui ba seguransa rodoviária. Mai ita servisu hamutuk hodi mantein seguransa, la’ós de’it ba ita nia an rasik, maibé mós ba ema seluk.

banner 325x300

Tuir G-NEWS nia peskiza katak, rekizitu atu sai kondutór karreta nian, liuliu ba transporte públiku, inklui buat importante oioin. Primeiru, kondutór tenke iha karta kondusaun (SIM) ne’ebé válidu ne’ebé hanesan ho tipu veíkulu ne’ebé nia lori. Aleinde ida-ne’e, kondutór nia saúde fíziku no mentál mós importante tebes, normalmente akompaña ho sertifikadu saúde hosi médiku ida.

Presiza mós esperiénsia kondusaun ne’ebé sufisiente, liuliu se kondusaun transporte públiku. Kondutór sira hein atu komprende no obedese ba regulamentu no sinál tránzitu nian ne’ebé aplikavel. Treinamentu espesiál iha seguransa kondusaun no manejamentu emerjénsia nian mós dala barak sai hanesan ezijénsia ida.

Rejistu kondusaun ne’ebé di’ak, lahó violasaun ka asidente grave, hetan konsiderasaun aas. Ikus liu, abilidade komunikasaun ne’ebé di’ak maka importante, liuliu iha interasaun ho pasajeiru. Hodi kumpre rekizitu sira-ne’e, kondutór sira bele hala’o sira nia knaar ho seguru no profisionál.

Tuir mai ne’e maka impaktu hosi asidente iha transporte públiku no esplikasaun hosi ida-idak:

  1. Saúde no Seguransa Pasajeiru nian

Asidente sira bele hamosu kanek fíziku, hahú hosi kanek ki’ik to’o kanek todan. Pasajeiru sira ne’ebé envolve iha asidente dala barak hetan trauma, ne’ebé bele fó impaktu ba sira nia saúde mentál. Adisionalmente, iha kazu ne’ebé maka grave liu, asidente bele kauza mate.

  1. Lakon Ekonómiku

Asidente veíkulu públiku bele rezulta iha kustu ne’ebé aas, tantu ba empreza transporte no ba sosiedade. Kustu ba kuidadu médiku, troka veíkulu, no kompensasaun ba pasajeiru bele sai todan tebes. Aleinde ne’e, interupsaun servisu tanba asidente bele hamosu lakon reseita ba empreza sira.

  1. Interrupsaun Servisu Transporte nian

Asidente bele rezulta iha atrazu no interupsaun iha servisu transporte públiku nian. Ida-ne’e bele hamosu inkonveniente ba pasajeiru sira ne’ebé depende ba transporte públiku ba mobilidade loroloron nian. Iha tempu naruk, ida-ne’e bele hamenus konfiansa públiku nian iha servisu transporte públiku nian.

  1. Impaktu Ambientál

Dala barak asidente rezulta iha fakar kombustível ka substánsia perigozu ne’ebé bele halo poluisaun ba ambiente. Veíkulu ne’ebé hetan estragu normalmente tenke lori ba lixu fatin, ne’ebé bele aumenta lixu no kria problema ambientál sira seluk.

  1. Estigma no Persesaun Públiku

Asidente ne’ebé akontese beibeik bele kria estigma negativu ida ba transporte públiku. Públiku bele sai laran-rua atu uza servisu ne’e, ne’ebé iha nia fatin bele hamenus númeru pasajeiru no reseita ba empreza transporte.

  1. Regulamentu no Regulamentu sira

Asidente ne’ebé akontese bele hamosu apertamentu ba regulamentu no regra seguransa nian. Enkuantu ida-ne’e ho objetivu atu hadi’a seguransa, mudansa ne’e bele mós fó todan ba empreza transporte ho kustu adisionál hodi kumpre ho padraun foun.

Hodi komprende impaktu sira-ne’e, ita bele apresia di’ak liután importánsia hosi esforsu prevensaun asidente nian no kria ambiente transporte ida ne’ebé seguru liu hamutuk.

Informasaun ba patraun transporte nian

Na’in ba transporte públiku sira iha responsabilidade importante ida hodi fornese informasaun molok veíkulu sai. Sira tenke asegura katak veíkulu iha kondisaun di’ak no seguru atu uza, inklui verifika travaun, lampu, pneu, no sistema elétriku. Molok viajen, na’in bele fó ba kondutór informasaun badak ida kona-ba rota, kondisaun tráfiku no prosedimentu emerjénsia, no mós hato’o regra seguransa nian ba pasajeiru sira.

Hosi G-NEWS nia peskiza relata katak, informasaun kona-ba dalan viajen nian no tempu viajen nian ne’ebé maka kalkula ona mós presiza atu fornese atu nune’e pasajeiru sira bele planeia sira nia viajen ho di’ak liután. Na’in sira tenke asegura katak kondutór no ekipadu ho dispozitivu komunikasaun ne’ebé funsiona, hanesan rádiu ka telemovel, hodi kontaktu autoridade bainhira mosu problema ruma. Aleinde ida-ne’e, importante atu hato’o protokolu seguransa nian, hanesan oinsá uza sintu seguransa nian no prosedimentu sira evakuasaun nian bainhira akontese asidente ruma.

Fornese formasaun ba kondutór kona-ba seguransa kondusaun no manejamentu emerjénsia nian mós importante tebes. Hodi fornese informasaun ne’ebé klaru no presiza molok veíkulu sai, na’in sira bele ajuda hadi’a seguransa rodoviária no hamenus risku ba asidente.

Responsabilidade Polísia Trânzitu

Polísia iha papél importante ida hodi maneja kazu asidente veíkulu públiku nian. Sira iha kna’ar atu dirije tráfiku iha fatin asidente nian hodi prevene engarrafamentu no risku ba asidente sira seluk. Hafoin akontesimentu, polísia ezamiña fatin, halibur evidénsia, no rejista kondisaun estrada no tempu iha momentu akontesimentu.

Polísia mós halo investigasaun hodi halo entrevista ho sasin, kondutór no pasajeiru sira hodi hetan informasaun kompletu. Hosi rezultadu investigasaun, sira prepara relatóriu ofisiál ne’ebé importante ba prosesu legál no seguru. Karik deteta violasaun tránzitu ruma, polísia bele foti asaun legál hasoru violadór ne’e.

Aleinde ida-ne’e, sira fornese edukasaun ba públiku kona-ba seguransa kondusaun no utilizasaun seguru transporte públiku nian. Iha fatin asidente nian, dalabarak polísia maka respondente dahuluk, hodi fornese sokoru dahuluk ba vítima sira to’o ajuda médiku to’o. Sira mós kolabora ho ajénsia oioin ne’ebé iha relasaun atu trata kazu asidente sira ho komprensivu.

Tuir relatóriu ne’ebé Fundasaun Mahein, públika iha loron 19 fulan-Novembru tinan 2014 haktuir katak, politika ida ne’e no falta kuiñesimentu kona-bá regra kondusaun nian dalaruma difisil tebes bainhira atu haree los ba iha regra estrada nian ne’e. Problema primeru mak regra kondusaun hotu iha lingua Portugues, lingua ne’ebé ema minoria mak ko’alia iha nasaun ida ne’e. Problema segundu mak regra estrada ne’ebé naruk: pajina 70 ho artigu 172 hakerek iha lingua ne’ebé laiha fatin no sai hosi lei tribunal nian. Problema terseiru mak laiha imajen ne’ebé klaru hatudu kana-ba manobra sira ne’ebé legal no ilegal.

Ida ne’e ladun aas ho maioria ka minoria hosi kondutór sira iha Timor-Leste le’e ona regra hirak ne’e no bele hatudu klaru kona-ba sá tekniku lori kareta ne’ebé los.

Situasaun ida ne’e todan tebes ajuda hosi númeru estrada ne’ebé lamarka lahó regra ne’ebé klaru ka sinal hodi governa sira. Ida ne’e bele konfuzu iha tempu ba estrada balu ne’ebé bele para ba, se mak iha direitu kona-ba dalan no luron saida atu liu-ba sekarik ita-boot hakarak atu fila iha kruzamentu. Ida ne’e auzensia hosi regulamentu ne’ebé klaru ne’ebé bele autoriza motorista sira atu halo kosmetiku ba sira nia aan karik halo sira kontenti, hosik polisia lahó opsaun maibe atu simu improvisa regra hirak ne’e.

Sekarik Timor kontinua iha nia dalan ba dezemvolvimentu, hadi’a dalan no infraestrutura sira ne’ebé natoon, hadi’a ita nia instituisaun no regulamentu sira tenki mos toma ba dezemvolvimentu fíziku. Estrada hirak ne’e kuaze bele haree hosi kazu ne’e no iha ameasa ne’ebé makaas ba seguransa umanu, maibe dezemvolvimentu hotu-hotu iha rai ne’e tenki ho hanoin no maneira ne’ebé hanesan, sekarik ita la bele hadi’a ita nia regra estrada no instituisaun sira hodi toma ba iha dezemvolvimentu, Timor-Leste sei kontinua hasoru futuru ne’ebé laserteza.

Iha Fundasaun Mahein ia relatóriu, rekom Ba departementu transporte atu kria dokumentu foun ida ne’ebé esplika kona-ba regra estrada iha formatu ida ne’ebé simples no fasil atu kompriende ne’ebe maioria populasaun bele kompriende.

“Ba PNTL atu servisu hamutuk ho departementu transporte no departementu seluk atu dezenvolve diak no regulamentu sira ba saida deit mak permite ba dalan no estrada ida-idak iha Timor-Leste”.

“Ba PNTL no departmentu transporte atu halo kampaña hodi eduka kondutór sira iha tekniku lori kareta ne’ebe diak no hatene regulamentu kona-ba Estrada nian”.

Atu konklui, G-NEWS halo rezumu katak, importánsia atu kumpre rekizitu ba kondutór karreta sira, liuliu transporte públiku, labele ignora. Rekizitu sira-ne’e dezeña atu garante seguransa ho seguru no konfortu ba utilizadór estrada hotu-hotu. Ho kondutór ne’ebé kualifikadu no treinadu, ita bele hamenus risku asidente no kria ambiente kondusaun ida ne’ebé di’ak liu. Mai ita hamutuk apoia esforsu seguransa tránzitu nian ba futuru ida ne’ebé seguru liu ba sosiedade.

Editór Testu : Amito Qonusere Araújo

relavante