Prepara ba mudansa: rezolve lakuna sira iha jestaun karreta PNTL nian

Husi: Fundasaun Mahein

banner 120x600
56 Views

G—NEWS (DILI) — Populasaun iha Timor-Leste maizumenus 67.4% hela iha area foho no remotas sira ne’ebe susar atu polisia asesu ba sira bainhira laiha transporte motorizadu hanesan karreta ka motor.

Area sira ne’e presiza duni karreta no motor ho kondisaun diak atu ofisial polisia sira bele utiliza hodi halo patruliamentu, nune’e mos halo investigasaun ruma kuandu akontese kazu ruma.

banner 325x300

Difisil ba membru polisia kuandu la iha karreta-motor no la’o ain deit, bele dezmotiva polisia, to’o tarde, no bainhira to’o tiha area refere susar atu halo sira nia kna’ar ho adekuadu.

Tamba ne’e importante tebes iha momentu sira ne’ebe polisia hala’o atividades iha terrenu tenke uza karreta-motor. Kuandu falta karreta- motor mak sei provoka perguntas barak hasoru institusaun PNTL.

Fundasaun Mahein (FM) husu: Tamba sa mak institusaun polisia iha tinan 24 nia laran sei kontinua falta ekipamentu hanesan karreta ho motor? Tamba sa mak instituisaun polisia seidauk iha sistema internal atu kontrola ba kna’ar formal nian? Tamba sa mak seidauk iha sistema alokasaun karreta-motor ba PNTL ba iha munisipiu sira ho adekuadu? Tamba sa mak PNTL laiha sistema registu karreta-motor tama sai, no registu manutensaun? Tamba sa mak utiliza karreta-motor laho formal kontinua esiste iha institusaun PNTL? Tamba mak utilizasaun karreta polisia sempre domina husi nivel komando? Pergunta hirak iha leten ne’e ukun nain sira hanesan Ministeru do Interior, Parlamentu Nasional Komisaun B, ho Komando Geral da PNTL tenke fornese resposta ne’ebe koherente no abrajante.

Asuntu falta karreta-motor mosu bebeik hodi hamosu preokupasaun bo’ot sira konaba efisiensia ho efikasia husi operasaun no aplikasaun ba lei nian. Falta sira ne’e difikulta tempu ba polisia atu halo resposta, limita polisia nia abilidade atu halo patruliamentu ka intervensaun lalais iha area sira ho efetivu, no fo impaktu ba polisia nia kapasidade jeral atu mantein seguransa publika.

Depois nune’e, karreta sira nebe’e antigu ona bele hamosu kustu manutensaun ne’ebe aumenta no preokupasaun ne’ebe indika ba area ambiental, tamba dala barak sira konsumi kombustivel barak liu no hasai nivel polusaun ne’ebe aas liu.

Atu resolve falta ida ne’e mak krusial tebes atu hasae polisia nia moral no asegura katak sira bele fornese servisu ne’ebe optimal ba komunidade.

Relatoriu ida ne’e oferese analize komprensivu ida konaba asuntu kritiku oioin ne’ebe afeta jestaun karreta-motor PNTL nian, no hatudu impaktu husi utiliza la ofisial ba karreta- motor polisia nian, falta kontrolu administrasaun, auzensia relatoriu ka rejistu sistema nian, no dokumentasaun konaba manutensaun ne’ebe la adekuadu.

Preokupasaun adisional sira hirak ne’eba, inklui estraga karreta-motor sira ne’ebe la apropriadu ba nivel operasional nian, dominasaun husi nivel komandu sira, falta sentidu pertensia nian (“sense of ownership”) entre ofisial sira kona-ba kondisaun karreta-motor nian, no sempre fo todan finanseiru bainhira situasaun urjente mosu. Nune’e mos, problema ida ne’e hatudu fallansu fiskalizasaun husi Ministeriu Interior.

Atu rezolve kestaun sira ne’e, artigu ida ne’e oferese rekomendasaun politika no operasional sira ne’ebe ho objetivu atu garante responsabilidade, hadia sistema administrasaun sira, no haburas jestaun rekursu nian ne’ebe diak liu hodi garante PNTL nia efisiensia operasional.

Impaktu direita ba seguransa komunidade

Falta karreta-motor polisia nian fo impaktu direta ba seguransa komunidade nian tamba limita polisia nia kapasidade atu hapara krime no responde ho efetivu ba kazu emerjensia sira.

Bainhira polisia labele halo patruliamentu regular iha area risku sira, ida ne’e bele fo korajem ba kriminozu sira no aumenta asaun kriminal ne’ebe hamosu paniku no tauk entre rezidentes sira iha bairru-bairru sira.

Alende ne’e, inkapasidade atu responde lalais ba kazu emerjensia sira bele hamosu konsekuensia sira ne’ebe makaas, inklui lakon vida no estragus ba propriedade ho tan animal hakiak sira.

Impaktu ba resposta hasoru kazu emerjensia nian maka sai preokupasaun boot. Iha situasaun sira hanesan asidente, krime violentu, ka dezastre naturais sira, polisia nia intervensaun maka esensial atu salva ema nia vida no prevene estragus sira seluk.

Karreta-motor polisia nian ne’ebe la sufisiente bele hamosu atrazu ba resposta sira, ne’ebe bele rezulta iha aumenta estragus, kanek, ka lakon vida. Nune’e mos, inkapasidade atu responde lalais bele halakon konfiansa publiku nian iha PNTL, tamba komunidade sira bele sente katak sira nia seguransa la sai prioridade iha atividades polisiamentu nian.

Tamba ne’e, kestaun PNTL nia karreta-motor ne’e la’os deit kestaun ida konaba alokasaun rekursu nian maibe komponente kritikal ida hodi mantein seguransa publika no konfiansa iha aplikasaun lei nian. Bainhira estadu investe iha karreta-motor polisia nian ho adekuadu, bele haforsa komunidade nia seguransa, hodi haburas ambiente ida ne’ebe seguru liu ba ema hotu.

Utilizasaun Karreta-motor la ho ofisial

Preokupasaun boot iha Timor-Leste durante ne’e mak utilizasaun karreta-motor polisia nian laho ofisial maibe dala barak mak ba razaun pesoal. FM observa katak uza sala ida ne’e laos buat foun, maibe akontese kleur ona to’o sai buat baibain deit. Uza sala ida ne’e laos deit dezvia rekursu sira husi polisia nia kna’ar ne’ebe kritiku maibe mos halakon komfiansa publiku ba institusaun PNTL.

Uzu la ofisial ba karreta-motor PNTL nian maka kestaun seriu ida ne’ebe bele estraga konfiansa publiku nian iha instituisaun polisia no hamosu konsekuensia legal sira. Karreta-motor ofisial sira normalmente aloka ba atividade espesifiku sira relasiona ho manutensaun seguransa no orden publika.

Maibe, bainhira karreta-motor sira ne’e uza ba razaun pesoal ka laho autorizasaun, ida ne’e bele haree hanesan abuzu poder no rekursu sira. Porezemplu, uza karreta-motor polisia nian atu tuir eventu familia nian bele konsidera hanesan uza sala ekipamentu institusaun nian.

Konsekuensia sira husi uzu la ofisial karreta-motor polisia nian bele hamosu penalidade legal sira, inklui multa sira ka akuzasaun kriminal sira, depende ba natureza husi utilizasaun sala nian oinsa. Bele mos estraga polisia nia reputasaun no halakon konfiansa publiku nian iha aplikasaun lei ho ordem publika.

Tamba ne’e, FM emfaze katak importante tebes ba institusaun PNTL atu implementa regra kona ba uza karreta-motor nian ho rigorozu, no asegura katak kualker utilizasaun sala hetan atensaun lalais liu husi medida disiplinar sira ne’ebe apropriadu.

Ida ne’e sei mantein integridade servisu PNTL no mos garante katak rekursu publiku sira uza ho responsabilidade no etika.

Falta Kontrolu Administrasaun nian

Falta fiskalizasaun administrasaun ne’ebe efetivu fo espasu boot atu uza sala karreta- motor polisia nian. Dala barak iha falta responsabilidade, tamba karreta-motor sira la hetan akompanhamentu ka monitorizasaun diak, ne’ebe fasilita utilizasaun ne’ebe la autorizadu.

Falta kontrolu ne’e mos signifika katak kareta ka motor sira la hetan manutensaun regular, kontribui ba avaria mekaniku no hamenus liutan sira nia kapasidade operasional.

Troka bateria husi sira nia karreta-motor privadu ba karreta-motor institusaun ne’ebe sira uza iha tempu ne’ebe laho ofisial hanesan hahalok ida ne’ebe akontese kleur tebes iha institusaun polisia.

Ida ne’e lolos hamosu akuzasaun kriminal no medida diciplinar sira seluk, maibe realidade maka instituisaun ladun kontrola.

Kestaun kritiku ida seluk maka falta relatoriu no rejistu iha sistema nian ba utilizasaun karreta-motor sira. Sein sistema rejistrasaun ne’ebe adekuadu, susar atu akompanha oinsa membru sira uza karreta-motor, ne’ebe hamosu falta responsabilidade entre membru PNTL sira.

Falta responsabilidade ida ne’e signifika katak karreta-motor bele uza ba periodu naruk sira laho manutensaun, atu nune’e provoka inefisiensia no avaria.

Falta rejistu manutensaun ba karreta-motor polisia nian sira hanesan problema boot seluk. Dala barak karreta-motor PNTL la hetan manutensaun ho didiak, ne’ebe hamosu avaria sira no hamenus numeru karreta-motor ne’ebe disponivel.

Ida ne’e afeta makaas efisiensia operasional no mos aumenta kustu sira tamba sempre hadia karreta no troka ekipamentu karreta-motor nian ho orsamentu emerjensia.

Dadaun ne’e karreta-motor nia utilizasaun dala barak kontrola husi nivel komandu altu ne’ebe dala barak uza ba objetivu pesoal duke ba kna’ar polisia nian. Ida ne’e hamenus karreta-motor sira ne’ebe disponivel ba polisiamentu iha front-line ka linha oin, no mos kria kultura ida ne’ebe promove uza sala no inefisiensia iha institusaun polisia nian laran.

Ezemplu mak akontese iha tempu eleisaun tinan rua liu ba, karreta-motor ba operasional lasufiesente, entaun institusaun tenke uza fali mikrolet iha Munisipiu Aileu hodi hala’o atividade polisiamentu nian.

Uzu pesoal ba karreta-motor polisia nian akontese tamba dala barak komandante sira reklama fundus la to’o atu sosa kombustivel. Nune’e, komandante sira tenke uza sira nia osan rasik hodi kobre kustu kombustivel nian, hodi lori sira atu uza fali karreta-motor sira ne’e ba uzu pesoal.

Nune’e mos, fundu manutensaun ba karreta-motor sira ne’e ladun aloka iha tinan balun nia laran, ne’ebe rezulta iha ofisial polisia konisdera karreta-motor sira ne’e hanesan propriedade pesoal duke aset institusional.

Uza sala ida ne’e persiste tamba mekanizmu kontrollu ne’ebé la adekuadu iha estasaun polisia nian. Hahu husi esqudra, munisípiu to’o nasional la aplika regra institusional nian.

Tamba ne’e sistema sira ne’e dala barak falla atu prevene uzu pesoal, atu taka objetivu ofisial nian, no fasilita ofisial individual sira hodi evita responsabilidade.

Membru polisia balun ladun iha sentidu forte katak sira mak nain (sense of ownership) ba institusaun PNTL. Ida ne’e hamosu falta kuidadu ba karreta-motor polisia nian, no rezulta iha karreta-motor fasil atu hetan estragus no dala barak husik hela iha kondisaun foer.

Falta orgullu iha manutensaun karreta-motor sira laos deit reflete la diak ba polisia maibe mos kontribui ba risku fiziku boot ba membru polisia rasik no mos ba komunidade.

Dalaruma, polisia hetan obrigasaun atu aluga karreta sira husi kompania privadu sira hodi hatan ba nesesidade imediata sira. Ida ne’e hamosu dezafiu lojistika no mos tau todan finansamentu ba institusaun PNTL nian.

Kustu aluga karreta sira bele sai boot hodi dezvia fundus sira husi inisiativa esensial polisiamentu nian. Aleinde ne’e, depende ba karreta aluga sira bele kompromete ho nia kondisaun la adekuadu ba operasaun seguransa nian, tamba karreta sira ne’e falta ekipamentu polisia nian ne’ebe nesesariu no la prienxe padraun minimu ba atividade polisiamentu.

Ministeriu Interior, ne’ebe responsavel ba fiskalizasaun politika ba polisiamentu nian, dala barak laiha sistema ne’ebe metin atu kontrola no monitoriza utilizasaun karreta-motor polisia nian.

Falta fiskalizasaun ida ne’e permite ba utilizasaun sala no inefisiensia. Orgaun fiskalizasaun sira hanesan Komisaun B Parlamentu Nasional ho PDHJ bele hala’o kna’ar krusial ida hodi asegura responsabilidade no transparensia iha alokasaun no manutensaun karreta-motor, maibe dala barak la konsege halo ida ne’e ho efetivu.

Falta supervizaun external ida ne’e aumenta problema sira husi uza sala karreta-motor no manutensaun ne’ebe la adekuadu.

Atu rezolve problema sira deskreve iha leten, FM rekomenda hari’i Orgaun Fiskalizasaun Internal ho kna’ar espesifiku hanesan tuir mai:

  1. Envolve departamentu auditoria internal sira hodi hare fila fali pratika jestaun karreta nian, identifika inefisiensia sira, no fo rekomendasaun atu hadia.
  2. Estabeleseekipajestaunkarreta-motorespesialhodedikadusirahoditaumatan ba alokasaun, manutensaun no utilizasaun karreta-motor nian. Ekipa ne’e tenke iha autoridade atu aplika politika sira no hadia sala ka violasaun sira ne’ebe mosu bebeik.

Rekomendasaun

FM hakarak oferese tan rekomendasaun balun relasiona ho mudansa politika ho operasional hanesan tuir mai:

  • Implementa sistema alokasaun karreta-motor atu asegura katak karreta-motor sira aloka bazeia ba nesesidade operasional sira duke preferensia pesoal.
  • Implementa sistema relatoriu no akompanhamentu ida ne’ebe metin ba utilizasaun karreta-motor nian hodi prevene utilizasaun la ofisial.
  • Estabelese orariu manutensaun rutina ida hodi prevene avaria sira hodi hanaruk karreta-motor nia vida.
  • Estabelese empreza mekaniku ida ne’ebe dedikadu ba manutensaun no hadia karreta-motor polisia nian, hodi garante efisiénsia operasionál no mos prevene korrupsaun potensial ka pratika la etika sira entre empreza no membru polisia ka entidades sira ne’ebe aplikasaun lei nian.

Operasionalmente, bele foti medida sira tuir mai:

  • Fornese treinamentu ba membru polisia sira konaba importansia manutensaun karreta-motor no utilizasaun ho lolos.
  • Adopta teknolojia dijital hodi monitoriza utilizasaun karreta-motor no manutensaun.
  • Estabelese sasukat dezempenu ne’ebe klaru hodi avalia efikasia esforsu

polisiamentu nian relasiona ho utilizasaun karreta-motor.

Konklusaun

Falta karreta-motor no motor polisia nian, hamutuk ho utilizasaun la ofisial, falta relatoriu, no manutensaun ne’ebe la adekuadu, fo impaktu maka’as ba seguransa no protesaun komunidade nian.

Tuir Fundasaun Mahein nia hanoin, esensial tebes atu implementa politika sira ne’ebe rezolve kestaun atu restaura konfiansa publiku no hasa’e efikasia polisiamentu nian.

Ajensia polisiamentu sira bele serve diak liutan sira nia komunidade no kombate nivel krime ne’ebe aumenta ho efetivu liutan bainhira fo prioridade ba nesesidade operasional sira, hadia responsabilidade, no investe iha teknolojia no manutensaun.

 

relavante