Narrativa prevensaun hosi asidente ho transporte iha estrada públiku

Imajen: Supply
banner 120x600
143 Views

G-NEWS(DILI) — Iha era modernu ida-ne’e, transporte públiku sai hanesan meiu transporte prinsipál ida ne’ebé maka sosiedade uza. Ho ninia konveniénsia no efisiénsia, transporte públiku permite ema millaun resin atu halo movimentu loron-loron. Maibé, iha situasaun ne’e, iha risku ida ne’ebé labele ignora: asidente sira. Asidente transporte públiku la’ós de’it iha potensiál atu ameasa pasajeiru sira-nia seguransa, maibé mós iha impaktu ne’ebé dook ba família, komunidade no sistema transporte tomak.

Liuhusi narrativa ida-ne’e, G-News sei esplora insidente no asidente oioin ne’ebé akontese iha parte oioin iha mundu, no impaktu sira ne’ebé akontese. Insidente ida-idak lori lisaun importante sira kona-ba importánsia hosi konxiénsia, dixiplina no responsabilidade hodi mantein seguransa. Iha esforsu atu kria ambiente transporte ida ne’ebé seguru liu, mai ita aprende hosi esperiénsia moruk ida-ne’e no kompromete atu hasa’e konxiénsia kona-ba importánsia hosi seguransa rodoviária.

banner 325x300

Iha rai ida, transporte públiku maka ema barak nia opsaun ba sira nia atividade. Maibé, iha mós dezafiu sira ne’ebé presiza hatene. Viajen hotu-hotu lori risku, no importante ba ita atu kuidadu nafatin.

Hanoin toʼok kona-ba inan ida neʼebé lori ninia oan ba eskola ho bís. Sira tenke hasoru situasaun oioin—pasajeiru nakonu, kondutór neʼebé dala ruma la iha pasiénsia, no estrada neʼebé nakonu ho ema barak. Bainhira inan fó hanoin ba nia oan atu kaer metin liman-fatin, nia hanorin duni buat barak liu duké mantein de’it ekilíbriu; nia hanorin konxiénsia kona-ba ambiente ne’ebé hale’u.

Tuir G-News nia análiza katak, iha transporte públiku, ita-nia atensaun tenke mantein nafatin. Uza sintu seguransa, guarda sasán sira, no la uza telemovel bainhira lori karreta maka pasu ki’ik ida maibé iha signifikadu. Ita mós presiza respeita kondutór no pasajeiru seluk, atu nuneʼe viajen neʼe bele laʼo ho seguru no konfortável.

Asidente sira bele akontese iha tempu no iha ne’ebé de’it. Maibé, ho konxiénsia no kuidadu, ita bele minimiza risku. Mai ita hanoin, viajen la’ós de’it atu to’o iha destiñu, maibé mós kona-ba oinsá ita kuidadu ita-nia an no ema seluk iha dalan. Seguransa maka responsabilidade ida ne’ebé fahe, no pasu ki’ik ida-idak bele halo diferensa boot.

Ezemplu hanesan iha Japaun, nasaun ida ne’ebé famozu tanba nia sistema komboiu lalais, hetan insidente ida iha tinan 2018. Iha dalan atu bá serbisu, pasajeiru ida la fó atensaun ba sinál alerta. Maski komboiu ne’e ekipadu ho teknolojia seguransa avansadu, asidente ne’e hanesan lembransa ida katak atensaun hosi pasajeiru ida-idak importante tebes. Momentu ida ne’ebé liu lalais bele iha konsekuénsia fatal se ita la kuidadu.

Iha fali Índia, ami hetan istória ida ne’ebé ladún trájiku. Iha Himachal Pradesh, autokarru ida monu iha rai-kuak ida iha tinan 2019, hodi hamate ema na’in 40 resin. Akontesimentu ne’e kauza husi kondisaun estrada ne’ebé aat no motorista ne’ebé kolen. Iha viajen ida-ne’e, ema barak lakon tanba de’it falta atensaun ba seguransa. Asidente ida-ne’e hanorin ita katak pasajeiru ida-idak iha responsabilidade atu garante seguransa mútua.

Iha Brazíl, mikrolete ida envolve iha asidente boot ida iha São Paulo tanba kondutór ignora lampu mean. Asidente ida-ne’e halo ema sanulu resin hetan kanek no sira balun lakon sira nia vida. Iha ne’e, disiplina no kumprimentu ba regra tránzitu nian maka xave ba seguransa. Pasajeiru ida-idak tenke realiza katak asaun ki’ik sira, hanesan fó hanoin ba kondutór atu kuidadu, bele salva ema barak nia moris.

La dook, iha Estadus Unidus, asidente autokarru ida iha Nova Iorke fó hanoin mai ita kona-ba importánsia vijilánsia nian. Autokarru ne’e koko evita ema la’o ain sira ne’ebé liu derrepente, no nu’udar rezultadu pasajeiru barak hetan kanek. Iha momentu ida-ne’e, tantu kondutór no pasajeiru presiza tau matan ba malu no fó atensaun ba situasaun ne’ebé iha. Asidente ne’e hatudu katak seguransa la’ós de’it responsabilidade kondutór nian, maibé mós ema hotu iha veíkulu laran.

Istória ida-idak subliña mensajen importante ida: kuidadu iha viajen hotu-hotu. Iha mundu ne’ebé nakonu ho inserteza, konxiénsia no atensaun bele sai eskudu ba ita hotu. Mai ita hanoin katak viajen la’ós de’it atu to’o iha destiñu, maibé atu kuidadu ita-nia an no ema seluk iha dalan. Seguransa maka responsabilidade ida ne’ebé fahe, no pasu ki’ik ida-idak bele halo diferensa boot.

Asidente sira ho veíkulu públiku la’ós de’it kauza lakon fíziku sira, maibé mós iha impaktu ne’ebé luan liu ba sosiedade no ema ida-idak. Insidente ne’e iha impaktu signifikativu, tantu emosionalmente no ekonomikamente.

Husi insidente ne’e hotu, klaru katak impaktu husi asidente veíkulu públiku la’ós de’it sente husi vítima direta, maibé habelar mós ba komunidade, ekonomia, no sistema transporte tomak. Asidente hotu-hotu hanesan lembransa ida katak seguransa maka responsabilidade ida ne’ebé importante. Komunidade, governu no kompañia transporte presiza serbisu hamutuk hodi prevene trajédia ne’ebé bele muda ema barak nia moris. Konxiénsia no preokupasaun maka xave atu kria ambiente transporte ida ne’ebé seguru liu ba ema hotu.

Redasaun G-NEWS

relavante