G— NEWS (DILI)— Iha selebrasaun aniversáriu Instituisaun Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) ba dala 25, ne’ebé sei realiza iha kinta-feira, loron 27 fulan-Marsu tinan 2025, G-NEWS hetan oportunidade atu revela dezafiu no susesu oioin ne’ebé instituisaun polísia ne’e hetan hodi mantein seguransa nasaun ne’e.
Iha ninia viajen naruk nia laran, PNTL hasoru obstákulu oioin, maibé hetan mós realizasaun lubuk ida ne’ebé merese hetan apresiasaun. Iha entrevista ho komunidade lubuk ida, sai klaru oinsá sira konsege hametin konfiansa públiku nian maski rekursu limitadu.
Segundu Komandante-Jerál PNTL Komisariu Pedro Belo, iha programa Meet The Press, ne’ebé realiza iha salaun Prezidénsia Konsellu Ministru, sesta-feira, 21 fulan-Marsu tinan 2025, dehan, “Konfiansa públiku ba PNTL oras ne’e atinji ona 95%. Maibe, restu pursentu lima ne’e mai husi Maromak,” dehan nia.
Deklarasaun ne’e fó sai oinsá importante fatór espirituál iha jornada PNTL nian, instituisaun ida ne’ebé kontinua servisu maka’as maski hasoru obstákulu barak.
Tuir nia haree, tinan 25 liubá, PNTL harii ho misaun boot atu mantein seguransa no orden iha teritóriu Timor-Leste tomak. Maibé, viajen neʼe la fasil. Iha dezafiu barak atu hasoru, liuliu kona-ba fasilidade no lojístika.
Dezafiu boot liu ne’ebé PNTL hasoru mak falta fasilidade ne’ebé iha. Eusebio Santos, rezidente Dili ida ne’ebé envolve iha vijilánsia seguransa lokál, hateten, “PNTL halo di’ak liu ne’ebé sira bele ho buat ne’ebé sira iha, maibé dala barak ita haree oinsá sira la ekipadu. Kareta patrulla nian dala ruma susar atu hetan, no sira nia farda no sapatu sira dala barak iha kondisaun aat.”
Santos hatutan tan katak maski nune’e, prezensa PNTL iha komunidade fó nafatin sentidu seguransa, maski ho limitasaun ne’ebé iha.
“Ami komprende katak sira serbisu maka’as hodi fó sentidu seguransa nian, maski sira nia instalasaun sira limitadu”, nia hatete.
Maski hasoru dezafiu boot, PNTL hatudu ona atinjimentu signifikante hodi mantein seguransa nasionál. Susesu boot ida mak instalasaun CCTV iha distritu oioin, ne’ebé serve atu monitoriza no hasa’e efikásia vijilánsia nian.
Paulo Gonsaga, komunidade lokál ida, hateten, “Ami sente seguru liu agora tanba PNTL monta ona CCTV iha fatin barak. Seguransa iha ami nia bairu di’ak liu, maske iha obstákulu okazional.”
Aleinde ne’e, maski PNTL iha limitasaun, sira konsege kria orden ne’ebé justu aas iha sosiedade. Marito Martins nu’udar abitante lokál hateten katak oras ne’e komunidade iha konfiansa liu ba PNTL. “Ita-nia konfiansa iha PNTL sai forte liután. Bele iha nafatin problema balun, maibé jeralmente, sira halo ona serbisu ida ne’ebé estraordináriu,” dehan Martins.
Públiku nia fiar ba PNTL la’ós buat ida ne’ebé hetan de’it iha kalan ida de’it. José Marques, analista lokál, esplika katak prosesu ida-ne’e envolve esforsu kontínuu hosi PNTL hodi estabelese komunikasaun no envolvimentu ho komunidade.
“Konfiansa ne’e hetan liu husi servisu maka’as, la’os deit husi aplikasaun lei, maibe mos husi oinsá PNTL halo interaksaun ho komunidade. Sira mai, koalia ho ami, no fo solusaun lolos.”
Carlito Sequeira, sidadaun ida hosi munisípiu Viqueque, hatete katak enkuantu nia sente iha falta sira iha instalasaun sira, PNTL hatudu ona katak sira bele konfia hodi mantein seguransa.
“Ami sente hanesan sira sempre iha bainhira ami presiza sira. Ami sente seguru liu duké uluk,” nia hatete.
To’o idade 25 la’ós tempu badak de’it, no PNTL nia jornada iha manutensaun seguransa iha Timor-Leste durante ne’e nakonu ho dezafiu. Maske nune’e, liu husi dedikasaun no komitmentu maka’as, PNTL konsege hasa’e konfiansa públiku nian ne’ebé oras ne’e atinji ona 95%.
Maski sei iha nafatin falta em termos de fasilidades, prezensa PNTL sai nafatin pilar importante hodi garante seguransa rai laran.
Ho determinasaun forte no apoiu husi komunidade, PNTL iha poténsia atu kontinua buras no ultrapasa dezafiu hotu-hotu ne’ebé eziste iha futuru. “Ami sei esforsu nafatin hodi fornese buat ne’ebé di’ak liu ba povu Timor-Leste,” Komisáriu Pedro Belo realsa iha Programa Meet The Press.
PNTL maske iha inisiu ho kondisaun ne’ebé limitadu tebes, agora sai hanesan símbolu esperansa no orden ba sidadaun Timor-Leste tomak. Iha futuru, dezafiu sira sei iha nafatin, maibé susesu sira ne’ebé hetan ona nu’udar prova katak ho servisu maka’as, buat hotu bele hetan.